Kaldamäe soo

Paar päeva tagasi Harjumaal aardeid noppides oli juba mõte ka siia tulla, kuid mul ei olnud siis kummikuid kaasas ning muud kohustused ka ootasid, nii et jätsin tookord selle aarde juures käimata. Olin täna paremini varustatud ja ka vajalikud atribuudid kaasas. Ei hakanud ka teepealt otse kõige lühemat teed mööda pressima, ja jumal tänatud, sest ma ei tea kuidas ma siis üle kraavi oleks saanud. Sain logi kirja, kuid kõiki kavalusi ise läbi ei hammustanud. Tänud aardemeistrile vahva teostuse ja nutika välimõistuse eest!

Kui siinsamas kõrval donotiidi juures käisin, siis vahtisin ikka siia Kaldamäe soo poole ka, aga maru kahtlane tundus kogu see värk. Kodus lugesin logisid ja uurisin kaarti, aga ikka ei kippunud tulema. Meeles ta mul püsis, aga ega eriti ei kripeldanud, nii et muudkui ootas ja ootas. Täna kodjasin siinkandis ringi ja nüüd enam ei saanud vaid ühte külastamata aaret siia ju jätta. Nii palju oli logidest meelde jäänud, et otse ei tasu nagu pressima hakata ja seda kinnitas ka telefoniga kinni püütud geokaaslane. No kust siis ometi. Esimese hooga põrutasin õigest kohast mööda ja siis ei jäänud muud üle kui tagurpidi nii kaua tagasi, kuni kannatas ringi pöörata. Ja oligi täitsa õige koht, kust tõesti sai kenasti kuiva jalaga mõnusalt astudes kohale. Esimeses kohas abivahendite kättesaamisega eriti kaua ei läinud. Teises punktis aga toppasin täiega. Tegelikult taas idee oli õige, aga kuna asi ei toiminud väga hästi, siis läks aega ja taas üks kõne sõbrale, et kinnitust saada ja uuesti proovida. Siis juba sai hellasti toimetades asja ka toimima.
Tänud peitjale tõeliselt vahva aarde eest.

Lähenesin aardele selja tagant ja esimeseks asjaks leidsin lõppaarde, ise veel imestades et Lauril koordinaadid nii mööda. Ilmselgelt ma kuhugi ei jõudnud. Pöördusin igavese tarkuse allika poole s.t. hakkasin logisid lugema. Sain aru et olen vales kohas, õieti, koht on õige aga aeg on vale. Viisin ennast siis aja ja koha suhtes õigeks ja hakkasin jälle nullist pihta. Arusaamine mida teha tuli ruttu, ainult et see ei andnud tulemust. Asjaga tutvumisel selgus et üks Eesti rahvusselgrootu, nälkjas nimelt oli parkinud ennast ühte vajalikku avausse. Lahkuda ta ei kavatsenud, pehme jõu abil vabastasin avause. Esimese osa lõpp. Abivahend kaasas tagasi alguspunktis, üks lahti teine ikka kinni. Logid andsid jälle tarkust, abivahendeid nimelt kaks. Õnneks oli number kaks ka endal kaasas, jäi üks käik ära. Teine avatud, aare leitud, algne olukord taastatud. Aitäh Lauri et inimesed lihtsalt metsast läbi ei jookse, vaid peavad ka seal viibima.

Leitud

Kohale jõudmine oli täitsa okei jalutamine. Veidi küll pehme, aga mitte märg ja mudane. Alguses kulus mul ikka päris korralikult aega. Olin kohe õigel teel, aga ei saanud hakkama. Proovisin veel nii ja naa, aga ei midagi. Naasesin esialgse teooria juurde ning pingutasin palju palju rohkem. Sain miskit aru. Pingutasin veel ja asi hargnes lahti. Vajaliku võtsin kaasa ja suundusin otse lõppu. Otsisin kotist ka kaasavõetud abivahendi ja naksti oli karp mul juba käes. Väga lahe aare! Tänan!

Rabas on värsked kuivenduskraavid, oli hea kuiv jalutada. Üht abivahendit tassis Mikk seljas, saime selle abil teekonna oluliselt lühemaks. Lahe mõistatus, aitäh!

Siin sai nüüd küll kõvasti samme tehtud. Kõigepealt üritasin otse nulli minna, aga seal oli ületamatu takistus ees. Siis läksin ringiga. Nullist sain kenasti edasi, aga lõpus oli väike hämming. Üks abivahend oli kaasas, aga teist mitte. Tuli tagasi algusesse minna. Õnneks leidsin rohust selle tillukese magneti üles. Nüüd uuesti lõppu ja see kord läks kõik nagu peab. Tänud toreda mõistatuse eest.

Oleks ka kergemalt saanud, aga läks kuidagi vussi ja sain rohkem samme tehtud, kui oleks pidanud. Teostus ise oli väga tore ja igati vantsimist väärt. Aitäh!

Mõnus karge päikeseline päev. Liikumine tavapäraselt märjal pinnasel oli külmaga nagu käimine kruusateel - väga mugav ja nauditav. Läheduses oli nii raie- kui maaparandustööd käimas, aga aarde juures oli kõik rahulik ja kraavil uhked jäälilled. Nullis olime alguses natuke nõutud. Peagi aga avastasime, et süüdi oli mingite tegelaste uue kodu sein – pisut puhastamist ja pilt oli selgemast selgem. Abivahend kaasas (teisele ei osanud kuidagi rakendust leida…) liikusime edasi. Järgmises kohas läks ikka väheke kauem aega, aga ussisõnad ja õrnad silitamised-kõditamised panid avanema viimasegi takistuse. Aare korras. Tore vaev peitja poolt ja meil lõbus mõistatamine. Aitäh!

Esimeses punktid on metsamehed tööd teinud, kuid õnneks väga viisakad. Kastiga puu oli küll maha võetud ja latv läinud, kuid aardega osa oli viisakalt maha pandud. Kahjuks läks kevadel lumme üks oluline jupp kaduma. Oletasin, et leian selle täna vabalt üles aga eksisin. Ehket esimeses punktis teise kaasa võtmiseks pole hetkel suuremat magnetit. Üks tilluke jäi, muud mul polnud kaasas hetkel. Äkki ajab ka see asja ära, kuid üritan millalgi õige viia. Võimalusel võtke üks magnet endaga kaasa. Seda pole esimeses punktis vaja!

Null kolis nüüd ka natuke, uued koordinaadid on 59 16.285 ja 24 25.221

Selle aardega oli nüüd küll nii, et lugesin vaid kirjeldust, mis lubas lihtsat kohapeal mõistatamist. Logisid polnud lugenud ja nii eeldasin lihtsat veidi soist jalutuskäiku. Peale mõningaid samme teelt kõrvale oli muidugi kohe selge, et tuleb ikka valida, kuhu astuda ja ei mingit otseteed. Lund ja jääd veel jätkus, aga plusskraadid olid teinud oma töö. Mõnest kahtlasest kohast sai veidi riske võttes ja end liblikaks mõeldes ning hooga liugu lastes siiski üle. Nullis oli metsatöid tehtud, aga õnneks saemehed olid aaret ilusti säästnud, kuigi kaldenurk oli kõvasti muutunud, millest informeerisin ka peitjat.

Mida teha oli enda arvates kirjelduse ja vihje põhjal selge, aga polnudki nii lihtne kui lootsin, proovisin nii ja proovisin naa, lõpuks pidin tõdema, et ilmselt minu tehniline nõrkus ei võimalda vajalikku infot välja võluda, läks vaja paremat silmapaari. Edasine läks juba ludinal ning külastus sai registreeritud.

Aitäh peitjale.

Siin sai kohapeal vähemalt kolm korda käidud. Kord oli vesi liiga kõrge ja siis jälle jää liiga paks. Igatahes aru ma sain, et kui ikka tahta korduvkülastusi teha, siis põhjuse leiab alati. Viimaks sai aga hoopis köisraudteega üle oja mindud ja see oli elamus omaette. :o) Tänan!

Tänud aarde eest :)

leitud

Kuna sattusime siia kanti, siis tõmbasime traati Svenile, kes ülla ülla alles tõusis, kuigi kell oli juba üks saamas.
Tee ristis igaljuhul poole tunni pärast kokku saime ja tatsasime mööda kraavi äärt metsas nulli poole.
Tegime vajalikud toimingud ja saimegi logima minna. Nii me arvasime. Tegelikult oli vaja ikka veidi nuputada, enne kui nime kirja saime.
Väga vahva.
Tagasi minekuks olin vaadanud 50 meetrit eemal ühe väga super koha, kus jää minu all ei raksunud ja vesi väljas polnud. Kahju oli sellest kutist, kes isegi poodi ei nõustunud minema oma väsinud jalgadega.
Sibasime kõik turvaliselt üle kraavi. Vihma hakkas sadama ja sõidutee rööbas oli ulmelibe.
Märjad, kuid õnnelikud, jõudsime tagasi autodesse.
Tänud aarde eest

Päeva lõpetuseks ka üks mõnus jalutuskäigu aare. Auto parkisin sinna kuhu keegi oli oma kapi toonud (miks?). Kummikustasin igaks juhuks jalad ja panin aarde poole ajama. Hiljem selgus, et kummar oli liiast ja matkasaapaga oleks ka ok olnud. Esimeses punktis läks lihtsalt. Võtsin abivahendi ja liikusin edasi. Ikaldus ja mõttekramp tabas mind aga teises punktis. Täpselt ei mäletagi enam kui kaua seal passima pidin enne kui laegas avanes. Lõppkokkuvõttes aga tore tükk. Tänud siia toomast!

Sellele aardele lähenesime õige suure ringiga. Kuna olin logidest mingist eluohtlikust kraavist lugenud, siis keeldusin otse minemast ja marssisime mööda teed pika sirge lõpuni (auto oli jäänud Donotiidi parklasse), siis veel natuke ja siis mööda metsarada juba aardeni. Päris pikk matk sai kokku, aga aardekasti nähes tuju paranes ja kiiresti saime ka edasi liikuda. Kuna kõik vajalik oli kaasas, siis ka teises punktis pikka jokutamist ei olnud, kohe esimese raksuga oli logiraamat näpus. Väga ägeda lahendusega kastid, meile meeldisid väga ja tasus siia sohu nende pärast tulla igatahes. Tagasi minekul Salme ütles, et tema vähemalt katsetab selle kraaviületuse ära ja tuli välja, et polnudki midagi ülejõu käivat. Kuna kummikud olid jalas, siis saime paari hulpiva palginoti abil täitsa ilusti üle kraavi. Seega tagasitee oli kolm korda lühem.

Aitäh laheda aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Kuna veetakistuse laius oli möödunud külastusest teada ja selge oli ka see, et jää enam ei kanna, siis panin donotiidi juurest diagonaalis minema. Maastik oli mõnusalt kuiv ja võsa oli ka mõõdukalt, seega täitsa tore astumine. Antud versiooniga aardest klappis paremini ja ilma suurema vaevata sain nime raamatusse. Tänud aarde eest!

Veetakistus õnnestus ületada kuiva jalaga. Kasutasin nii oma kui kohapealseid abivahendeid kastide avamiseks, üks abivahend osutus isagi ülearuseks.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Lõpp korda tehtud ja esimest punkti muudetud. No ei taha meil see elektroonika aaretes eriti tööd teha ja pidev häda on sellega. Niiet muutsin mõistatuse ülesehitust ja nüüd piisab kui üks lihtne abivahend on kaasas (mis suure tõenäosusega on igal mängijal kaasas) ja selle abil saab juba koodi kätte. Kõik muu ja keerulisem osa on ajalugu.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Selgus, et kellelgi on taas mõistusest puudu jäänud ja lõpu kast on lihtsalt ära lammutatud, et logile ligipääsu saada. Teen millalgi korda.

Sihtisin end üsna risti aardega ja jalutasin tahket muda mööda kohale. Kraavi juures läks pisut aega, kuid ületusvõimalus sai leitud ja eduka tasakaalu harjutuse järgi võiski vahepunkti uurima hakata. Esimene pilk kastile ja vihjele tõi silme ette multifilmi säriseva püstiste juustega tegelase ja võttis ettevaatlikuks. Aega läks, kui lõpuks jõudsin siiski logimiseni. Tänan.

Korduvalt edasi lükanud. Seekord olles seal kandis enam ei lükanud. Ilus koht. Tänan

Kena jalutuskäik sügiseses rabas ja metsas. Kõik raskused lahenesid õnnelikult, keegi ei pidanud lahkuma märgade jalgadega. Nuputamis osa läks hästi, kuigi algul tundus, et võivad probleemid tekkida. Aitäh.

Sai liigutatud lihaseid ja anda ka ajule natuke koormust. Ligipääs osutus üllatavalt lihtsaks. Kui seda kraavi ainult poleks olnud, aga ka sellega tulime toime. Aitasin neiud kuivalt üle. Täiega vedas, et siia suvel ei sattunud, siis oleks pidanud liikuma kaerajaani rütmis. Praegu oli hea rahulik ja sai nautida loodust täiel rinnal. Aitäh!

Oh sa poiss kus see aare asub ja ossa poiss millised teed. Nac ennem parklat nägin tee peal yhe suure augu juures kymne meetri pikkust 6liplärakat. Kellegi karter oli siin oma koost66lepingu l6petanud. Ju ei olnud läbi lombi seda mega auku näha. Igastahes ennast muutis vägagi ettevaatlikuks. Parkisin siis auto ja asusin teele. Paar korda tuli marsuuti korrigeerida aga muidu täitsa matkasaapas lähenetav. Asusin siis esimest punkti revideerima kuni k6ik vajalik olemas. Kuna siin läks yllatavalt lihtsalt siis kartsin et see raske maastiku osa on nyyd alles ees. aga ega ta oli et sokid olid kll kuivad, aga vihmast märg v6sa jms hoolitses selle eest et ylejäänud kohad ilusti märjaks saax >:D L6pp oli aga jällegi klass omaette. Nii mitu head ideed yhe aarde sisse poogitud. Asukohta ja nime vaadates ei oleks kll oodanud nii laheda teostusega aaret. Aga kes see ytles et sohu ei v6i midagi peent peita. Tagasi minnes muutusin oja yletades aga liiga julgeks ja sain ikka vähemalt yhe soki ka märjaks :D. Peitjale jällegi tänud vägagi kvaliteetse aarde eest ;)

Leitud ja logitud. Aega võttis, aga asja sai. Tänud!

Mina nüüd siis siin kolmas kord. Ühte mitteleidu ma siia isegi kirja ei pannud, aga see oli paras seiklus. Olin pannud endale jalga kalamehepüksid ja hakkasin nedega üle kraavi minema, kui äkki kadus mul pind jalgealt, mis enne nii mõnusalt õõtsus. Vajusin sekunditega üle poole kere sisse. Õnneks oli oidu käed laiali ajada ja ette kummarduda. See õnneks võttis vajumise hoo maha. Natuke vees sulistamist ja saingi välja. Enam polnud vahet, kas olin kummikutega või mitte. Kuikute sees oli ka mõnusalt märg. Aarde lahendamisel ebaõnnestusin, seega läksin tühjade kätega tagasi.

Täna otsingutele minnes, teatsin juba kohti, kust sai kuivemalt üle. Kohapeal ei aidanud ka peremehe lisatud uus vihje. Seega haarasin õlekõrre järgi ja helistasin peremehele endale. Nüüd hakkas asi hargenema ja sain edasi liikuda lõpu poole. Ega siin ka asi kergelt läinud, aga õnneks aitas mind geojumal ja sain ikka oma pootshaagid ilusti raamatusse. Mulle väga meeldis asja iva ja ülesehitus. Suured tänud peremehele.

Tegin väikese kavadhoolduse. Vahetasin patareid ja kohendasin elu sees. Hetkel töötab hästi. Täiendasin ka vihjet, et oleks lihtsam. Meeldivaid leide.