Hugo Jürgenson sündis 21.09.1894.a. (03.10.ukj) Rakveres rätsepmeistri peres. Üldhariduse omandas Rakvere linnakoolis. Astus vabatahtlikuna sõjaväkke 1914.a. novembris.1915. aasta mais saadeti sõjalise hariduse omandamiseks 2. Petrogradi lipnikekooli ja sama augustis lõpetas lipnikuna. Lipnik H. Jürgenson saadeti teenima 223. Odojevski jalaväepolku ja selle koosseisus osales lahingutes saksa vägede vastu.
Sai lahingutes põrutada ja gaasimürgituse, vapruse eest annetati Stanislavi 3. järgu orden. 1917.a.mais pöördus ta leitnandi auastmes tagasi Eestisse ja määrati Rakveres paikneva 1. Eesti Polgu 6. roodu ülemaks ja ülendati alamkapteniks.1917.a. septembris määrati Tartus formeeritud Eesti Tagavarapolgu 2. roodu ülemaks ja oli sel kohal kuni üksuse laialisaatmiseni sakslaste poolt 1918.a. veebruaris. Sama aasta märtsis viidi üle Haapsalus paiknevasse 1. Eesti Polku, mille 5. roodu nooremohvitseriks oli kuni väeosa likvideerimiseni aprillis 1918. 21.11.1918.a. asus teenistusse 5.Rakvere Jalaväepolku ja määrati selle 1. pataljoni ülemaks. 01.12.1918 läks oma üksusega, 4. jalaväepolgu ülema polkovnik Seimanni käsutusse ja pidi takistama pealetungivaid punavägesid.
Lahingus Punaarmee üksustega 08.12.1918. aasta hommikul sai alamkapten Hugo Jürgenson Jõhvi lähedal Kõrve kõrtsi juures vaenlase kuulist kõhtu haavata, kuid jätkas lahingu juhtimist. Varsti tabas teine kuul teda pähe surmavalt. Tema surnukeha jäi lahinguväljale. Koos tundmatuks jäänud teiste langenutega maeti Hugo Jürgenson arvatavasti punategelaste käsul Jõhvi aleviku naabruses asuvale Edise mõisa surnuaiale ühishauda. 1919.a. veebruaris ilmus väikene teade sellest ka ajakirjanduses, kuid ununes siis pikkadeks aastateks. Alles 1933.aasta sügisel, pärast mälestussamba avamist, sai see fakt taas üldsusele teatavaks, kuid kahjuks ka siis jäi välja selgitamata ühishaua täpne asukoht ning on seda siiani. Eesti riik hindas kõrgelt kapten Jürgensoni teeneid ja annetas talle postuumselt I liigi 3. järgu ja II liigi 3. järgu Vabadusristid ja rahalise autasu 50000 marka. Mõte tähistada Hugo Jürgensoni langemispaik Kõrve kõrtsi juures pärineb 1. diviisi ülemalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt. Idee teostamiseks asutati 30.09.1932.a. kapten Hugo Jürgensoni Mälestusmärgi püstitamise Komitee, kuhu kuulusid 4. Üksiku Jalaväepataljoni Ohvitseride Kogu, Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna, Vabadussõjas Langenute Mälestamise Jõhvi Kihelkonna Komitee ja Jõhvi Eesti Vabadussõjalaste Liidu esindaja. Tegelikuks eestvedajaks sai reservkapten Nikolai Vildenau (VR I/3). Sammas otsustati püstitada Voka vallas asuva Narva maantee ja Toila tee ristmiku lähedusse, mitte kaugele kohast, kus langes kapten Jürgenson. Monumendi kujunduse tegi Jõhvi kunstnik Alfred KASK ja teostas kivitööstur Madis MEERMANN. Materjaliks valiti punane graniit. Obeliski üldkõrguseks oli 2 meetrit, laius 70cm ja paksus 40 cm, esiküljele raiuti tekst : “Kapten Hugo Jürgensonile, langenud Kõrve lahingus 8. XII 1918” ja selle kohale Vabadusristi kujutis.
Suurejooneline avatalitus toimus arvuka rahvahulga osavõtul 16. juulil 1933.a. ja avakõne pidas komitee esindaja kapten N. Vildenau. Samba avas kahuripaukude saatel 1. diviisi ülem kindralmajor A. Tõnisson ja vaimuliku talituse pidasid õpetajad Kurs ja Muru. Laulsid Voka ja Toila koorid. Samba ümber rajati madal aed ja paigutati värvitud pingid ning monumendi taha istutati tammed. Juba Nõukogude okupatsiooni algul 1940. aasta sügisel, kapten Jürgensoni mälestussammas purustati võõrvõimu poolt. Terveks jäänud ülaosa asetati Saksa ajal oma endisele kohale. Teise Nõukogude okupatsiooni algul olevat samba säilinud osa visatud lähedusse asuvasse Pühajõkke. Alles 08.12.1988.a. oli võimalik endise samba asukohas, mis oli täiesti metsastunud, meenutada kapten Jürgensoni ja Kõrve lahingut. Kohalik kodu-uurija Lembit Kiisma ja Põlevkivimuuseumi direktor Arthur Ruusmaa esitasid mälestussamba taastamise mõtte, kuid hea kavatsus ei teostunud. Kui samba asupaigas tähistati 08.12.1993. a. Kõrve lahingu 75 aastapäeva, tõstati uuesti monumendi taastamise vajadus ja jällegi ettevõtmine ebaõnnestus. Siiski toimusid igal järgmisel aastal Kõrve lahingu aastapäeval samba kohal mälestushetked. 1998. a-l õnnestus Viljandi Muuseumi direktoril Jaak Pihlakul Eesti Riigiarhiivist leida kapten Jürgensoni mälestussamba komitee kirjavahetus, monumendi kavandid (neid oli kaks erinevat ja koopiad on praegu tallel Põlevkivimuuseumi kogudes) ja asukoha plaanid.
Ida-Viru Sõjaohvrite Mälestsusselts (SOMS) algatas 1998.a.detsembris taas samba püstitamise ja Riigiarhiivist leitud jooniste ja vanade fotode alusel tellis AS Jõhvi Restauraator 1999.a. mais Tallinna firmalt OÜ ARS Monumentaal uue mälestussamba, ille maksumuseks kujunes 25000 krooni. ahepeal tekkinud finantseerimisraskuste tõttu jäi aga püstitamine ära.
200.a. juunis pöördus Toila Vallavalitsus Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu poole palvega aidata korraldada kapten Hugo Jürgensoni mälestussamba taaspüstitamist. Kostöös Kaitseministeeriumi, Toila Valla, Viru Üksiku Jalaväepataljoni, AS Jõhvi Restauraatori ning mitmete üksikiskutega korrastati monumendi asupaik ja 10.10.2000.a. taaspüstitati kiviraidur Aare ALJASE poolt valmistatud mälestussammas. Mälestussamba ametlik taasavamine oli 27.10.2000, kus avasõnaga esines ESHL president, Kaitseministeeriumi nõunik Hannes WALTER, avasid Toila vallavanem Bruno Uustal ja Hannes Walter. Vaimuliku talituse viis läbi Kaitsevägede peakaplan, kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Ürituse puhul ilmus ka voldik Vabadussõjas langenud esimese ohvitseri, kapten Hugo Jürgensoni nimi on taas väärikalt jäädvustatud.
Seotud lingid:
Hugo Jürgenson sündis 21.09.1894.a. (03.10.ukj) Rakveres rätsepmeistri peres. Üldhariduse omandas Rakvere linnakoolis. Astus vabatahtlikuna sõjaväkke 1914.a. novembris.1915. aasta mais saadeti sõjalise hariduse omandamiseks 2. Petrogradi lipnikekooli ja sama augustis lõpetas lipnikuna. Lipnik H. Jürgenson saadeti teenima 223. Odojevski jalaväepolku ja selle koosseisus osales lahingutes saksa vägede vastu.
Sai lahingutes põrutada ja gaasimürgituse, vapruse eest annetati Stanislavi 3. järgu orden. 1917.a.mais pöördus ta leitnandi auastmes tagasi Eestisse ja määrati Rakveres paikneva 1. Eesti Polgu 6. roodu ülemaks ja ülendati alamkapteniks.1917.a. septembris määrati Tartus formeeritud Eesti Tagavarapolgu 2. roodu ülemaks ja oli sel kohal kuni üksuse laialisaatmiseni sakslaste poolt 1918.a. veebruaris. Sama aasta märtsis viidi üle Haapsalus paiknevasse 1. Eesti Polku, mille 5. roodu nooremohvitseriks oli kuni väeosa likvideerimiseni aprillis 1918. 21.11.1918.a. asus teenistusse 5.Rakvere Jalaväepolku ja määrati selle 1. pataljoni ülemaks. 01.12.1918 läks oma üksusega, 4. jalaväepolgu ülema polkovnik Seimanni käsutusse ja pidi takistama pealetungivaid punavägesid.
Lahingus Punaarmee üksustega 08.12.1918. aasta hommikul sai alamkapten Hugo Jürgenson Jõhvi lähedal Kõrve kõrtsi juures vaenlase kuulist kõhtu haavata, kuid jätkas lahingu juhtimist. Varsti tabas teine kuul teda pähe surmavalt. Tema surnukeha jäi lahinguväljale. Koos tundmatuks jäänud teiste langenutega maeti Hugo Jürgenson arvatavasti punategelaste käsul Jõhvi aleviku naabruses asuvale Edise mõisa surnuaiale ühishauda. 1919.a. veebruaris ilmus väikene teade sellest ka ajakirjanduses, kuid ununes siis pikkadeks aastateks. Alles 1933.aasta sügisel, pärast mälestussamba avamist, sai see fakt taas üldsusele teatavaks, kuid kahjuks ka siis jäi välja selgitamata ühishaua täpne asukoht ning on seda siiani. Eesti riik hindas kõrgelt kapten Jürgensoni teeneid ja annetas talle postuumselt I liigi 3. järgu ja II liigi 3. järgu Vabadusristid ja rahalise autasu 50000 marka. Mõte tähistada Hugo Jürgensoni langemispaik Kõrve kõrtsi juures pärineb 1. diviisi ülemalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt. Idee teostamiseks asutati 30.09.1932.a. kapten Hugo Jürgensoni Mälestusmärgi püstitamise Komitee, kuhu kuulusid 4. Üksiku Jalaväepataljoni Ohvitseride Kogu, Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna, Vabadussõjas Langenute Mälestamise Jõhvi Kihelkonna Komitee ja Jõhvi Eesti Vabadussõjalaste Liidu esindaja. Tegelikuks eestvedajaks sai reservkapten Nikolai Vildenau (VR I/3). Sammas otsustati püstitada Voka vallas asuva Narva maantee ja Toila tee ristmiku lähedusse, mitte kaugele kohast, kus langes kapten Jürgenson. Monumendi kujunduse tegi Jõhvi kunstnik Alfred KASK ja teostas kivitööstur Madis MEERMANN. Materjaliks valiti punane graniit. Obeliski üldkõrguseks oli 2 meetrit, laius 70cm ja paksus 40 cm, esiküljele raiuti tekst : “Kapten Hugo Jürgensonile, langenud Kõrve lahingus 8. XII 1918” ja selle kohale Vabadusristi kujutis.
Suurejooneline avatalitus toimus arvuka rahvahulga osavõtul 16. juulil 1933.a. ja avakõne pidas komitee esindaja kapten N. Vildenau. Samba avas kahuripaukude saatel 1. diviisi ülem kindralmajor A. Tõnisson ja vaimuliku talituse pidasid õpetajad Kurs ja Muru. Laulsid Voka ja Toila koorid. Samba ümber rajati madal aed ja paigutati värvitud pingid ning monumendi taha istutati tammed. Juba Nõukogude okupatsiooni algul 1940. aasta sügisel, kapten Jürgensoni mälestussammas purustati võõrvõimu poolt. Terveks jäänud ülaosa asetati Saksa ajal oma endisele kohale. Teise Nõukogude okupatsiooni algul olevat samba säilinud osa visatud lähedusse asuvasse Pühajõkke. Alles 08.12.1988.a. oli võimalik endise samba asukohas, mis oli täiesti metsastunud, meenutada kapten Jürgensoni ja Kõrve lahingut. Kohalik kodu-uurija Lembit Kiisma ja Põlevkivimuuseumi direktor Arthur Ruusmaa esitasid mälestussamba taastamise mõtte, kuid hea kavatsus ei teostunud. Kui samba asupaigas tähistati 08.12.1993. a. Kõrve lahingu 75 aastapäeva, tõstati uuesti monumendi taastamise vajadus ja jällegi ettevõtmine ebaõnnestus. Siiski toimusid igal järgmisel aastal Kõrve lahingu aastapäeval samba kohal mälestushetked. 1998. a-l õnnestus Viljandi Muuseumi direktoril Jaak Pihlakul Eesti Riigiarhiivist leida kapten Jürgensoni mälestussamba komitee kirjavahetus, monumendi kavandid (neid oli kaks erinevat ja koopiad on praegu tallel Põlevkivimuuseumi kogudes) ja asukoha plaanid.
Ida-Viru Sõjaohvrite Mälestsusselts (SOMS) algatas 1998.a.detsembris taas samba püstitamise ja Riigiarhiivist leitud jooniste ja vanade fotode alusel tellis AS Jõhvi Restauraator 1999.a. mais Tallinna firmalt OÜ ARS Monumentaal uue mälestussamba, ille maksumuseks kujunes 25000 krooni. ahepeal tekkinud finantseerimisraskuste tõttu jäi aga püstitamine ära.
200.a. juunis pöördus Toila Vallavalitsus Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu poole palvega aidata korraldada kapten Hugo Jürgensoni mälestussamba taaspüstitamist. Kostöös Kaitseministeeriumi, Toila Valla, Viru Üksiku Jalaväepataljoni, AS Jõhvi Restauraatori ning mitmete üksikiskutega korrastati monumendi asupaik ja 10.10.2000.a. taaspüstitati kiviraidur Aare ALJASE poolt valmistatud mälestussammas. Mälestussamba ametlik taasavamine oli 27.10.2000, kus avasõnaga esines ESHL president, Kaitseministeeriumi nõunik Hannes WALTER, avasid Toila vallavanem Bruno Uustal ja Hannes Walter. Vaimuliku talituse viis läbi Kaitsevägede peakaplan, kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Ürituse puhul ilmus ka voldik Vabadussõjas langenud esimese ohvitseri, kapten Hugo Jürgensoni nimi on taas väärikalt jäädvustatud.
Seotud lingid:
Leitud
Veidi veel ja vaikselt kodus. Harisime end veidi hr Jürgensoni ajalooga kurssi viies ja teekond sai jätkuda. :) Leidsime ja logisime.
Jalasirutuspaus teel koju. Aitäh!
Jalasirutuspaus tagasiteel Pärnu. Tänud kohta ning ajalugu tutvustamast!
leitud
Palju kordi mööda sõidetud koht . Nüüd siis sai ka peatatud ja aare leitud !
Kui palju kordi olen mööda sõitnud mõttega "järgmine kord kindlasti". Täna tuli see jutuks ja Mari utsitas tagant, nii tuli lõpuks peatus. Aare igati viks, aitäh.
Leidsin ja lisasin kirjutusvahendi.
Leitud ja logitud. Tänud aarde eest!
Sõber oli kunagi siin +30 kraadiga rinnuni heinas heidelnud, meil läks täna hoopis lihtsamalt. Aitäh peitjale!
Peale Kundat oli mul tükk aardetühja maad, kõik juba külastatud. Mõni vahest veel oli, aga kuna jalad olid ühest ebaõnnetunud kraaviületusest märjad ja vihma ka piserdas natuke, ei tahtnud enam mingit ronimist ega pikemat matka ette võtta. Seega sobis see kapteni langemispaiga külastus ideaalselt. Nüüdseks siis ta elulugu ka läbi loetud ja teatavaks võetud. Tänud peitjale Hugo Jürgensoni eluteed tutvustamast, mälestusmärgi juurde kutsumast ja aaret peitmast.
Leitud ja logitud
Õnneks oli leid kiire, sest niiiiiii palju parme pole ammu kusagil näinud! Aga aitäh ikka!
Aitäh kohta tutvustamast!
Aitäh aarde eest!
Leitud
Objekt tuvastatud, aare leitud. Aitäh.
Emotsioonid sarnased kaasotsijaga, aga geopeitust mängides vist tekibki vahel tunne, et normaalsusest on asi kaugel. Äge oli aga ikka. Ja ilmselt satume sellistesse olukordadesse (loe: kottpimedas tundmatusse võssa) veel ja veel. Aitäh, igatahes!
Siin kottpimedas taskulampidega tuigerdades tuli küll mõte pähe, et no me ei ole ikka normaalsed. Igatahes aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Leitud,hakkas kiirelt silma
Ônneks siin làks ruttu, peale eelmist pikka otsimist ja mitteleidmist oli mott natuke maas:)
Peidukoht on täitsa ok, aga teostus annab soovida. On olemas paremaid viise, kuidas konteineri millegi külge kinnitada.
Aitäh aarde eest!
No maastik 1 on küll suur nali, vähemalt 2 peab see olema, teist korda siin otsimas ja kui eirasime lõpuks märgitud maastiku suutsime leida ka
Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
leitud
Avasin kaardirakenduse just õigel hetkel, et peatust paluda. Kohale jõudsin auringiga. Aitäh! EVEJ
Hea kiire leid tagasiteel Tallinna. Tänan!
Leitud.
Kiire peatus möödasõidul. Eriti kiirustasid taga aarde juures ründavad sääsed.. loodetavasti Hugo vähemalt nendest pääses..
Tänan peitmast.
Vahelduseks üks kiire leid, kuigi ei kujuta ette, et ratastooliga kohale veereks peiduka kõrvale.
Leitud