Keibu luited

Tore väike laht ja armas rmk koht. Kahjuks küll tänane käputamine lõppes tulutult.

Samal ajal kui liivarada läbisime, sai ka luidete multiga tegeldud. Läks hästi, et sipelgad meid vahepunktis nahka ei pistnud. Lõpus just väga kiirelt ei läinud - vaja ikka kõikvõimalikud ja -võimatud kohad üle vaadata ju. Aitäh peitjale!

Tänud aarde eest!

Leitud :)

Lõpp hea,kõik hea.

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

Väga äge multi! Tänud peitjale aarde eest!

Tänane ilus suveilm lausa kutsus luidetele. Ja loomulikult oli valikutest esikohal Keibu. Kuna vahepunkt oli juba enne oma kohale sätitud, siis jalutasime kohe sinna. Olin juba unustanud oma eelmise aasta võitlused sipelgate hordidega, nii et see nüüd ka kenasti meelde tuletatud, et jah, nii kole see ongi. Andmed käes põgenesime tulistjalu, aga neid priiküüdi tegijaid sai ikka pikemalt kohe maha raputatud. Ja kusjuures jagus neid hiljem veel autossegi, ikka avastasin muudkui jälle mõne sibaja. Lõpus natuke tiirutamist ja juba Malle silm märkaski konteinerit. Seega siin kena keik. Tänud peitjale taas põhjust andmast siia tulekuks ja aaret peitmast.

Nils viskas kodus malliga kirvest, mis tabas täppi. oo milline kirves! Tänan!

Suur rõõm oli taaskord sealkandis olla, imeline!

Kõik läks hästi: vahepunkti panime eeltööna kaardi peal paika, seal veetsime mõned minutid ja logisime paari tunni pärast, sest võtsime vahepeal matkaraja aarded ära. Sipelgaid, sääski, mugusid, võssi jms segavat täpselt 0. Aitäh!

Kiidame aardemeistrit. Oli tegu, et 252m kaugusele otse minna ja siis oli ka lōpus tegu…. Aga ōnn naeratas ja jäi näppu.

Kuna Tänavjärv oli ära blokeeritud, siis oli vaja plaan B-d, sest ujuda pidime me täna - nui-neljaks - saama! Seega korjasime Keibu luite mõistatuse järje sealt üles, kus ta eelmisl korral pooleli jäi ja tegime ta võiduka lõpuni ära. Eks siingi oli eelmise korraga võrreldes kapitaalremont lõpufaasis ja koht oli äratundmatuseni muutunud.
Aga aitäh peitjale!

Juba kuu aega tagasi jõudsin lahendusega siia. Siis aeg surus tagant liivarajale ja sipelgad tegid olukorra raskeks ja üleüldse ei keskendunud korralikult. Täna lähenesime hoopis teisest suunast. Vahepeal oli aega mõtteid koguda. Õnneks sai kohe õiged liigutused tehtud ja aare logitud. Aitäh!

Hah, loen praegu aardekirjeldust ja silmad läksid üllatusest suureks :D Mida viidet aardekirjelduses!? Kätlin vist ise ei märganudki, et ta on viidatud seminaritöö üks autoritest :) Veebileht kui selline on mu kursavenna tehtud meie geograafia kursuse veebileht. Kui sealt aadressilt natuke juppe maha lõigata, jõuab ka nt sellisele aadressile... :D

Enivei... tulles nüüd geograafia juurest tagasi geopeituse juurde... eile sai tehtud Nõva LKA matk koos kaheaastase poisiklutiga seljas.
Seega täna midagi suurt ette võtta ei tahtnud ning kuna ilm tõotas ka tulla sama kuum, otsustasime teha täis lebopäeva. Eile avastatud eestlaste rand oli nii mõnusalt privaatne leid, et pikalt mõtlema ei pidanud, kus me selle olesklemise päeva mööda saadame. Sõitsime autoga natuke lähemale ning jalutasime randa. Rand jälle täiesti meie päralt, aegajalt ilmusid kauguses mingid inimkujud ja siis jälle läksid. Tegin tarpist varjualuse ning olime suht õhtuni rannas. Polegi vist elus varem niimoodi terve päeva rannas vedelenud. Maru magas tuules plagiseva tarpi all oma lõunaune nii sügavalt, et lõpuks pidime teda ekstra äratama hakkama. Kui kaasas olnud söögid otsas ning vastu õhtut kõhud tühjaks hakkasid minema, pakkisime end oma privaatrannast kokku ja sõitsime Nõvale sööma.

Kõhud täis tulime siia. Järve äärne paksult rahvast täis. Nii jäi ka Lepaaugu aare otsimata, sest lihtsalt ei saanud nullis löögile. Tulime aarde nulli. Nii, mis siin siis on... ahah suund ja kaugus. Maru pistis samal ajal juba jugama. Ja loomulikult mitte aardekirjelduses viidatud asimuudil. Vahepunktis tulid numbrid koos järjekordse sipelgarünnakuga. Lõpus nii lihtsalt ei läinud. Ka seal olid taas sipelgad karjakesi abis aaret leidmas aga mida kuidagi ei suutnud tuvastada, oli aarde peidukoht. Maru tüdines ära ja Kätlinil oli eilsest juba kõht sipelgatest täis, seega nad läksid ees autosse ära. Ma ikka pidin seal tükk aega koos sipelgatega võitlema, enne kui aardetops näppu jäi.

Aitäh Alexile tudengiaastaid meelde tuletamast :)

Muidu väga mõnus ja äge koht, aga vat nüüd sai sipelgamõõt küll täis. Peraküla rannas nendega koos paar päeva telkimist ei tundunudki nii hull, aga ühes Nõva LKA aardes sain kerge üledoosi ja nüüd siin vahepunktis uuesti sipelgauputusse sattudes läks närv läbi. Nii et lõpp-punktis pingutasime Maruga veidi Mihklil abiks olla, aga siis kappasime autosse peitu ja jätsime Mihkli alatult maha aaret otsima. Tubli mees logis meid ka ära.

Leitud, logitud, tänan!

Päike paistis küll soojalt, kuid merevette siiski veel ei kiskunud. Nautisime lihtsalt luitevaateid ja käisime vajalikes punktides. Väga lõbus oli kogu protsess. Jumal tänatud, et ühtegi mugu seal jalutamas polnud, sest me oleks aardekonteineri otsimisel ikka väga naljakad paistnud ja palju erinevaid kahtlusi võinuks kõrvalt vaatajal tekkida. Aga leitud ta sai ja aardega kõik parimas korras. Aitäh!

Tänud

Mõnusalt leitav. Tänase tuulega on siin laineid ka. Nüüd ujuma. Aitäh peitjale.

Tänud aarde eest!

Kodus sai kaarditööna esimene punkt paika pandud.Sealt saime edasised juhised ilusti kätte.Lõpus kui nimed juba kirjas ja tahtsin karpi tagasi panna,ilmus RMK töötaja ja tahtis mingit küsitlust meiega teha.Heldur sai lõpuks küsimuste lehe,lubas vastustega neile tagasi saata.Nii sain mina ka topsi oma kohale tagasi panna.Aitäh!

Leitud

Kui väikemees tahab valge liivaga randa, siis on teada, et tema tahab Nõvale. Õnneks jöi kutt autos magama ja nii sõitsin "õigest" teeotsast mööda ja suundusin hoopis Keibule. Silmi avades oli kutt nii õnnelik. Uus rand ja nii toredad liivamäed. Kui rannas ukerdamisest ära tüdineti tegime ka väikese tiiru võtsime aarde. See läks üllatavalt hõlpsasti. Aitäh peitjale!

Leidsime!

Natuke kodutööd eelnevat tehtud, veidi tööd ka maastikul ning nimed saimegi kirja.

Peale Keibu aardeseeria tiiru istusime kahekesi rannas ja pidasime lõunat. Sven otsustas veel ujumagi minna ja mina siis samal ajal uurisin aardekaarti. Ohsaa, siin ju multi ka. Ma olin selle täiesti unustanud. Hakkasin siis joonestama (mida oleks võinud ka kodus teha) ning üsna adekvaatse tulemuse saamisel viisime asjad autosse ning jalutasime multit lahendama. Peale väikest ehmatust teises punktis läks edasi kõik libedalt ja aaregi andis end ruttu kätte. Aitäh toreda multi eest, väga äge rand on siin.

Mai lõpus kui käisime Kairiga Keibu rajal, saime ühest ja teisest punktist üle aga siis saabus pimedus. No ei leidnud ega näinud enam - ei vahepunkti ega ka aaret. Täna sinnakanti minnes oli mul õhkõrn lootus, et järsku parklad tühjad. Tühjagi nad tühjad olid - parkla oli autosid täis kuigi nägin ainult rannas kahe perekonda päevitamas. Jah, 26. septembril päevitasid. Üks väiksem lapseke jooksis mööda randa paljana ringi ... Õnneks päike paistis, õrn soe tuuleke seega ei saanud öelda, et talipäevitajad nagu talisuplejad on olemas.
Igatahes tegin rannas pealelõunase oote, jalutasin natuke ringi ja liikusin otsima võimalikku aaret. Ütleks, et seekord oli kohene leid esimesest katsutud kohast. Huvitav, kuidas see mais meile kätte ei jäänud. Nüüd aga sain kiirelt logi kirja ja juba järgmiste aarete juurde. Kokkuvõtlikult - peaks neid multisid rohkem katsetama, järsku mõni veel selline ... leitav.

Olin seekord natuke isegi eeltööd teinud (aplaus, aitäh!) ning teise punkti paika pannud. Nii saimegi enne sarja tegemist seal ära käia. Ilm oli väga ilus ning meri mühises lõbusalt. Lõpus käisime mõned tunnid hiljem, kus läks vägagi kiiresti ja loogiliselt. Ilus koht ja tore aare. Aitäh!