Keila-Tuula terviserada

Alginfo varasemalt olemas, nüüd siis ka nimi logiraamatusse kantud. Aitäh aarde eest!

Samal ajal kui geokolleeg harjutas ühte teist töörista kasutamist, mina võtsin konteineri välja ning saime aarde logitud.
Aitäh peitjale!

Selline mõnusa välitööga lahendatav aare. Kui oli vaja seeriat taga ajada, siis ei hakanud pusima. Nüüd kahel erineval päeval ilusat ilma nautides logitud. Kumbagi kohta poleks ilma mänguta sattunud. Aitäh!

Lõpu asukoht ja aardeteostus jäi arusaamatuks. Maastik on rohkem kui kaks, lõpus jube mülgas, kus oleks räätsad abiks olnud. Evej. Peitjat seekord ei täna.

Ütleme nii, et ... üsna ootamatu aare.

Alguses oli kõik oodatav. Vaatasime pilte, vaatasime kaarti. Ma näitasin Tiidule, et "näe siin on see otsitav märk niikuinii". No ja kahjuks või õnneks oli mul õigus - koordinaadid saime üsna valutult kätte, kuigi astumist oli muidugi omajagu. Aga see, kuhu koordinaadid suunasid... see võttis korraks kukalt kratsima.

Vaatasime siis kaarti, vaagisime erinevate transpordivahendite positiivseid ja negatiivseid külgi, mõtisklesime logides kirjas olevate abivahendite üle... Päeva lõpuks kuidagi me sinna lõppu ikkagi kohale saime. See oli päris vaevarikas tee, kuigi võtsime geomobiili appi, nii palju kui mu tubli mobiilike suutis. Kondimootorid olid õnneks meil mõlemal kenasti töökorras, rehvid all küll veidi viletsast klassist - tavalised kummikud, räätsad oleksid paremad olnud. Aga ära seal käidud sai, kohapeal võttis Tiit kotist abivahendi välja, aga mulle tundub, et meil poleks ka ilma selleta logimata jäänud. Kas me seal õigesti lähenesime sellele karbile, mine sa tea, aga aarde kirjelduses selle kohta midagi ei leidnud, seega improviseerisime.

Aitäh peitmast! Oli täitsa meeleolukas ja lõppes ka hästi (saime mudast välja nii meie kui ka geomobiil).

Öine külm tegi jalutuskäigu nõks kergemaks. Aarde juures avastasime, et ilma abivahendita siiski hakkama ei saa. Tõin autost vajalikud vahendid ja kuldsete kätega Kaupo sai aarde kätte. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Mingi tee viis peaaegu et aardeni välja. 100 meetrit sai jalutada ja nimi kirjas. Tänud

Täna kaarti vaadates hakkas see juba eelmisel aastal lõpus käimist ootav punktike häirima. Ja kohe niiväga, et panin autole hääled sisse ja suundusin logima. Kohale jõudes oli natukeseks ajaks hämming, et mida nüüd, aga see läks mööda. Igatahes tore kapike siin, aga puu on tõesti vaevas. Igatahes on ta selle seitsme aastaga tahtnud ikka suuresti rohkem kasvada ja mõõtu koguda kui võimalik on. Peitjale aga tänud mõistatuse ja aarde eest

Selle aardega oli ikka tegemist. Kaks nädalat tagasi saime teise punkti ja lõpukoordinaadid kätte, aga jōge ületama ei tahtnud hakata. Täna Harjumaal tiirutades meenus poolik projekt ja mōtlesime, et tuleb ära vormistada. Mōeldud, tehtud. Päris ligi lume tōttu ei saanud, vantsaime siis jala jahuses olluses, mida parasjagu ka juurde lisandus. Leidsime aarde ja ka triki, kuidas aare avada. Paraku oli see paljaste kätega avamatu. Jalutasime siis tagasi autoni, et abivahendiga end varustada ja lootsime, et sellest ikka piisab ka. Teine ktse viis vōiduka lōpuni, ōnneks. Aga me ei saa kuidagi nōus olla sellega, millist kahju see aare puule tekitab. Palume omanikul leida lahendus, kuidas puud mitte puua!

Sõitsin mööda vaatasin üle. Kõik on korras.

Mingi aeg suvel sai terviserajaga algust tehtud ja koordinaadid välja võlutud. Lõppu tulemine tookord plaanidesse ei mahtunud, nii et tulime nüüd. Hetk kukla kratsimist ja oligi selge, kuidas logiraamatuni pääseb. Tänud peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Koordinaatidel käisin ammu järel ja aardejahil suisa kahel korral. Esimene kord oli suurvesi ja jää : veetakistusest õnnestus paljajalu läbi kahlata aga 150 m enne aaret ülesaapa mudatakistus sai siiski piduriks. Täna oli loodus juba palju lahkem ja vägeva linnulaulu ning kitsekarja assisteerimisel sai nimi kirja. Aitäh peitjale!

Peale lõunapannkooke otsustasime veel mõned aarded leida. Üks nendest oli terviseraja .. Põld oli vee all ja jää oli vee peal. Katsetasime sügavust, sobis kõrgetele kummikutele küll.Iga samm vajus läbi. Vahepeal jää lausa kandis. Vahetult enne aaret supsasin aga põlvedeni vette. Lausa nii sügav oli. Taganesin, kallasin kummikutest vee välja, oi kui külm see vesi oli... Läksin ringiga. Autosse tagasi jõudes kuivatasin jalad ja pistsin need kuivadesse sokkidesse ja kummikutesse.
Tänud

Lõpu koordinaadid sain kunagi eelmine kord, kui Lauril ja Kristelil külas sai käidud. Lõppu tol korral ei jõudnud. Nüüd jätsin kõik teised Keila aarded kus seda ja teist ning eesmärk oli see aare lõpuni viia. Siiski kaks teele jäänud aaret sai logi kirja. Esimene marsruudivalik lõppes teeremondiks suletud teega. Teine valik on natuke ringi. Mingil hetkel said sõidetud teed otsa ja edasi ründasin Subaruga tuisuvaaludest üleküllastunud võsavaheteed. Ühel hetkel oli risti üle tee selline tuisuvaal, mis kõrgus üle kapotiserva. Esimene katse, ei muffigi. Teine katse tõstis auto nina vaalu peale. Õnnestus veel tagasi tagurdada. Kolmanda katse jaoks võtsin hoogu ja lendasin karmauhh kõhuli vaalule. Kõik, kinni, lootusetult. Labidas pihku ja 15 minutit hoogsat lumeloopimist. Ei midagi. Veel mõnda aega... ja sain auto sentimeetri jagu liikuma. Siis natuke edasi-tagasi, tolerants läks iga korraga järjest suuremaks, kuni tuisuvaalust välja sain. Uhh. Siis lõppu drive in, logi kirja, Maltalt toodud TB aardesse, ja tagasi. Nüüd lendasin ikka korraliku hooga valli ja sain ühe korraga teisele poole.

Võtsin suuna Ääsmäe poole. Kuskil lauges kurvis BMW peffi pidi kraavis, noored mehed asjatavad ümber. Olid proovinud välja sikutada, aga ei midagi. Pakkusin enda abi. Kinnitasime mu veniva köie mulle konksu kälge ja robaki, esimese tõmbega lendas bemmi puksiiraas koos kinnitusega läbi stange mulle põhja alla. Õnneks ei lennanud aknasse. Siis sai hakatud nuputama, et mis edasi, mitte kuhugi ei kannata köit kinnitada, stanged kõik nii madalal. Lõpuks kinnitasime köie tagumise velje kodarate külge ja ettevaatlikult jao kaupa sikutasin bemmi tee peale tagasi.

Rohkem polnud isu seigelda täna.

Tegime uue katse lõppu minna. Eelmine kord vaid lehvitasime kaugelt aardele. Teekond parklast kuni põlluni ei olnud just väga julgustav. Vett oli teel ja tee kõrval palju, aga kelguga siiski läbitav. Õnneks viimane jupp aardeni oli vägagi tahke ja mööda mingi suure masina jälge sai vabalt aardeni kulgeda. Aarde juures pidime natuke nokitsema enne kui tops end näitas. Tagasitee oli juba palju rõõmsam, sest mõistatuse linnuke sai kirja ja häiriv täpike värvitud. Aitäh!

Kalvi oli esimesse punkti mingi hetk ära jalutanud. Teises, logiraamatu juures oli aga seni käimata. Võtsime siis plaani ja käisime ära. Karp avanes lihtsalt. Tänud!

See aare on mul kuidagi venima jäänud ja viimane aeg oli lõpp lõpuks ära teha. Kohapeal selgus, et olin valinud ideaalse aja - põllul olid väga sobivas kohas roomikujäljed, mida mööda minna ja isegi kraav oli kuiv. Olen seal lõpukandis vahel jalutamas käinud ja enamasti on seal inimtühi. Seekord jalutas minu üllatuseks isegi keegi vastu. Mõtlesin juba, et äkki keegi geopeitur, aga viimane logi logiraamatus oli läti külalise oma.

Kui esimene osa läks lihtsalt, siis teise osa läbisime ilma lapseta. Seega aare ilusti logitud ja leitud. PS! Valged tossud võib ilusasti koju jätta .

Mõnda aega tagasi, mitte väga ammu, käisime esimest osa jalutamas edukalt ning nägime ka boonusena putukaid, eluringi, rähni ja madu. Täna võtsime päeva esimeseks aardeks teise poole. Umbes 500 meetrit enne aaret sai auto pargitud, jalutuskäik ette võetud, ennast kiidetud, et enne põlluharimist siin ära käisime (sai jalavaeva vähendada) ning Kärt lihtsalt karbi kätte sai. Aitäh peitjale!

Kuna Keilas saab suht tihti käidud, siis sai pajuutude ajal alustatud ja lõpp kordinaadid kätte saadud. Täna otsustasime esimese aardena selle üle vaadata. Eravalduse silt korra ehmatas aga see õnneks oli 100 meetrit. Siia sõites lehvitasin lehmale, kes hakkad selle peale kepsutama. Aardeni saime üle põllu ise kepsutades, kus ei tundunud veel vilja peal olevat. Nagu maale oleks sattnud. Aitäh matkaradu tutvustamast!

Kunagi olime Pilt 1 juurest mingi jupi jalutanud, kuid õigesse kohta siiski ei jõudnud. Täna läksime vähe otsemat teed Pilt 2 juurde ja edasi sõitsime lõpp-punkti. Või õigemini natuke sellele lähemale. Lõppu minnes tõmbasime kummikud jalga ja sammusime kohale. Oli selline kummikuga huvitav maastik, aga mitte väga hull. Kohapeal kirusime natuke ennast, et üks vajalik abikas oli autosse jäänud. Siiski saime kotis oleva kraamiga hakkama ja konteinerile ligi.
Kokkuvõtteks päris mõnus matkamine, kui seda soppa vähem oleks. Aitäh!

Algus oli kunagi varem juba tehtud, kuid lõpp jäis siis liiga kaugeks. Täna jalutasime üle enamasti kandva lumekooriku kohale ja pusisime konteineri lahti. Tänan peitmast.

Tänud.

Täna oli tahtmine lõpus ära käia. Tee sinnapoole oli jõhker mudamülgas, aga see polnud veel midagi võrreldes sellega, mis ootas aardega risti jõudes. Proovisin mitme kandi pealt, aga alati peale mõne sammu tegemist otsustasin tagasi mudase tee peale pöörduda. Helistasin Carolysile lootuses, et see lõpp ikka pole seal, aga sain vastuseks, et see oli sama rõve ka suvisel ajal. Miks küll peab ilusa terviseraja pealt inimesed siia kutsuma, ma aru ei saanud, aga ehk mõistan seda kui külmemal ajal tagasi tulen.

Vahepunkti tõenäolise asukoha vaatasin kodus kaardi pealt välja. Seega ei hakanud terviseraja parklast lähenema vaid sain lihtsamini. Aga kuna lõpp siiski kohe üldse ei olnud sealt lihtsalt kättesaadav, jätsin täna öösel lõppu minemata. Kunagi hiljem.

Teise aarde juurde minnes avastasime, et vot see on ka ju siin ja täitsa tehtav. Tatsasime täitsa pika maa maha. Enne muidugi saime natuke petta ka :) Kui õige info käes oli vaja veel lõppu minna. See tundus küll kaarti vaadates ebameeldiv koht. Tegelikult polnud üldse nii hull. Georajad olid sees ning kõik kulges toredalt. AItäh!

Täpipealt paras aare, mille käigus sai tutvust tehtud, et kellega siis täna geotuurile sai tuldud. Mõnusalt värvikas seltskond ja siin sain selgeks nii mõnedki geokaaslaste tugevamad küljed. Kambaga kenasti lahendatav mõistatusaare ja kilomeetrid kulgesid üheskoos kiirelt. Tore oli. Aitäh!

Tundus ju lihtne - teeme ära! Esiteks saime mõnusalt tünga (ei tea, kas omanik teadlikult nii teinud või möllab RMK omasoodu). Trotsides vantsisime veel ja veel ja veel. Oo kae imet, ongi info olemas :) Edasi läks tuliseks vaidluseks teemal, kuidas lõpule läheneda. Teooria paigas võis tegudele asuda. Aardeni viis ootamatus kohas väga kena georada. Airi läks kombele kohaselt otse... Üle kraavi. Meie aga siblisime mööda rada väikese ringiga õigesse kohta. Parklas olime veel arutanud, et vist mingit abivahendit vaja. Ähh... Tühja sellest. Kohapeal sai korraks kirutud, aga õnneks konteiner avanes. Aitäh!