Kihnu Jõnn

Suurte põlispuude all, tüüpiline pikk, tahumata palkidest õlgkatusega taluhoone. Hoone üks akendest eriti päikeserohke - see oli Jõnnu kamber. Keskmise suurusega talutoa seintel purjelaevade maalid. Akna all laud ja toa tagaseinas voodi, mis paelus pilku. See oli harilik puust omatehtud voodi, kuid voodi jalad olid ebaharilikult kõrged ja kogu voodi sarnanes enam laevakoile, kui harilikule taluvoodile. Akna all laual tumedasse puusse raamistatud Kihnu Jõnnu foto, kus Jõnn istus rõõmsa naeratusega mugaval toolil, rahul enesega ja kogu maailmaga. Seljas olid tal "kirikuriided" ja peas ülespoole keeratud äärega valge panamakaabu. Jõnnu kõrval, pisut tagapool seisis noor naisterahvas, samuti pühapäevariietuses.

Legendaarseim Eesti meremees KIHNU JÕNN (Enn Uuetoa ehk kihnu moodi Uiõda Jõnn) sai ilma igasuguse teoreetilise ettevalmistuseta laevajuhtimisega peaaegu samahästi toime kui tema aastaid õppinud diplomeeritud ametivennad. Kapten Kihnu Jõnn (1848-1913) sai hariduse 4-klassilises Kihnu kirikukoolis ja merepraktika Pärnu reederi Weide laevadel. Ta purjetas metskaptenina parklaevadel Inglismaa ja Läänemere sadamate vahel, põues rätikusse mähitud Vene tsaarivalitsuse tunnistus, mis lubas JUHTIDA KÕIKI LAEVU KÕIKIDEL MEREDEL. Laevadel Simon ja Elisabet käis Jõnn raualaadungiga ka üle Atlandi ookeani. Tema lemmiklaul oli: Atlandi okeaanis, kus lainõd mölläväd... Kolmemastiline parklaev Rock City, kapten Jõnnu viimane alus, hukkus Taani rannikul Rosta madalikul 1913. aastal. Kapten maeti Oksby kalmistule, 1992. aastal toimus ümbermatmine Kihnu surnuaeda.

Enamasti igal hilissügisel, kui laevad talvekorterisse jäid, tuli Jõnn talveks koju. Kojupääsemiseks tuli Jõnn Kihnule lähimasse punkti mandril, Pootsi randa, et paadiga üle mere sõita. See oli ikka detsembrikuus, kui merele jää hakkas tekkima. Tuli mitu nädalat oodata, kuni nii kõva jää tekkis, mis inimest kandis. Jõnn läinud nii Manija saarele, mis asub üsna mandri lähedal ja kuhu kergesti pääseb. Seal ainukeses peres parandanud ta peremees Mardi mõrdu ja võrke. Esimesel võimalusel läinud Jõnn Manijast üle nõrga jää jalgsi Kihnu - seda teed on kaheksa kilomeetrit. Jõnn oli peaaaegu igal sügisel esimene üle jää tulija ja teda kutsuti "iäkatsujaks" - kui Jõnn oli jää tugevuse ära katsunud, hakkasid teisedki üle mere käima.

Kihnu Jõnnu sünnikoha Uuetoa talu juurde on püstitatud mälestuskivi - Jõnnukivi - meenutamaks kanget meest.

Aare on peidetud mälestuskivi taha. Pole vaja palju tuhnida. Otsige esmalt tähti GP ja GC. Seal see karp on!