Esmalt peab silmas pidama, et hiis on püha paik. Võib-olla aitab kõrvutamine sauna, surnuaia ja pühakojaga.
Hiies ei tohiks häirida paiga rahu.
Hiiest tuleb lugu pidada, kas või ainuüksi nende inimeste pärast, kes seal mäletamata aegadest saati on palunud omi jumalaid, pidanud üheskoos olulisi aastaringi pühasid, kogunud jõudu ja tasakaalu ning oma elu üle järele mõelnud.
Hiis toetab ja hoiab neid, kes temast lugu peavad, ning karistab neid, kes rikuvad tema tavasid. Pärimuslikult kehtivad hiies erilised, kirjutamata seadused.
Rahvapärimus räägib, et hiie reostajaid on tabanud üsna vastikud õnnetused.
Ja eelkõige: auto jääb hiie piirile. Hiide minnakse jalgsi.
Pühale kivile või puule võib jätta ande - kas selleks, et palvel oleks suurem jõud, või tänutäheks. Selle eest antakse vastu valge münt või kaabitakse hõbedat. Võib anda ka paela või riideriba, mis seotakse kaldal kasvava puu külge. Või lihtsalt selleks, et paigaga jääks side, mida hiljem meenutada.
Kui lähed hiide vaid uudistama, siis pea meeles: hiide minnakse puhta ja kainena. Puudele, põõsastele, inimestele ja loomadele ei tehta liiga ei mõtte, sõna ega teoga. Hiierajatisi ei lõhuta. Ohvrikivi ja puu otsa ei ronita.
Kui lähed hiide (hinge)jõudu koguma, nõu saama, abieluks õnne looma, lapsele nime panema või ravima, siis püüa käia enne (saunas) pesemas ja pane selga (valged) puhtad rõivad. Peatu hiie piiril ja rahune, selita meeli. Hiis sidus kogukonda. Teades hiiest, teame esivanemaist.
Ahto Kaasiku ainetel.
Kiigeoru hiiesalu koosneb kümnest põliskünnapuust(suurima ümbermõõt 4,2 m ja kõrgus 18 m). Salu peetakse üleeuroopalise tähtsusega loodusmälestiseks, kuna kusagil mujal ei ole säilinud nii vanu künnapuid nii suures koguses. Puud paiknevad ringikujuliselt, millest on arvata, et salu on kasutatud aastasadu.
Esmalt peab silmas pidama, et hiis on püha paik. Võib-olla aitab kõrvutamine sauna, surnuaia ja pühakojaga.
Hiies ei tohiks häirida paiga rahu.
Hiiest tuleb lugu pidada, kas või ainuüksi nende inimeste pärast, kes seal mäletamata aegadest saati on palunud omi jumalaid, pidanud üheskoos olulisi aastaringi pühasid, kogunud jõudu ja tasakaalu ning oma elu üle järele mõelnud.
Hiis toetab ja hoiab neid, kes temast lugu peavad, ning karistab neid, kes rikuvad tema tavasid. Pärimuslikult kehtivad hiies erilised, kirjutamata seadused.
Rahvapärimus räägib, et hiie reostajaid on tabanud üsna vastikud õnnetused.
Ja eelkõige: auto jääb hiie piirile. Hiide minnakse jalgsi.
Pühale kivile või puule võib jätta ande - kas selleks, et palvel oleks suurem jõud, või tänutäheks. Selle eest antakse vastu valge münt või kaabitakse hõbedat. Võib anda ka paela või riideriba, mis seotakse kaldal kasvava puu külge. Või lihtsalt selleks, et paigaga jääks side, mida hiljem meenutada.
Kui lähed hiide vaid uudistama, siis pea meeles: hiide minnakse puhta ja kainena. Puudele, põõsastele, inimestele ja loomadele ei tehta liiga ei mõtte, sõna ega teoga. Hiierajatisi ei lõhuta. Ohvrikivi ja puu otsa ei ronita.
Kui lähed hiide (hinge)jõudu koguma, nõu saama, abieluks õnne looma, lapsele nime panema või ravima, siis püüa käia enne (saunas) pesemas ja pane selga (valged) puhtad rõivad. Peatu hiie piiril ja rahune, selita meeli. Hiis sidus kogukonda. Teades hiiest, teame esivanemaist.
Ahto Kaasiku ainetel.
Kiigeoru hiiesalu koosneb kümnest põliskünnapuust(suurima ümbermõõt 4,2 m ja kõrgus 18 m). Salu peetakse üleeuroopalise tähtsusega loodusmälestiseks, kuna kusagil mujal ei ole säilinud nii vanu künnapuid nii suures koguses. Puud paiknevad ringikujuliselt, millest on arvata, et salu on kasutatud aastasadu.
Rattarada viis ka siit lähedalt mõõda. Jälle väike kaar ja aare logitud. Aitäh.
Õudne sääsefestival aga lõpuks sai nimed kirja, tänud!
Tänud aarde eest!
Väike jalutuskäik pühasse paika. Kahjuks oli väga palju tormimurdu, ja paistab, et ka kõige vanem puu on alla andnud :( Veidi otsimist ja aare leitud. Tänud siia juhatamast.
Ilus aarde kirjeldus on, annab hiies käimisele ühe mõõdu juurde. Kahjuks vihjes nimetatud 'hoogne lageraie' näitab siin eriti selgelt oma s*tast palet. Murdunud puu oleks oma sisu poolest võinud veel pikalt püsida, kui ümbruse mets oleks hiit hoidnud. Igatahes oli kaunis käik künnapuudel külas. Aitäh peitjale.
Üheksas päev. Alustasime oma minituuri selle aardega. Kui olime mõned kännud üle kontrollinud, langes minu tuju nulli. Vist tuleb ilma leiuta lahkuda. Olles oma eksirännakutel jõudnud, üle tuulemurru turnides infotahvlile, kostus kuskilt kaugel rõõmu tekitav hüüe: "LEIDSIN!" Vedas. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime, aga läks ikka aega. Tänud peitjale
Tänane põhieesmärk oli see aare, kuna ta niisuguse ainulaadse peitmiskuuga, mida siiani veel leidnud pole. Kui selle nüüd kirja sai, siis kolm kuud ongi veel leiuta, millest kahe järgi tuleb kuhugi mujale minna, aga kuhu, vat seda ma veel ei teagi.
Aga siin oli ikka seiklust täie eest. Ega ma siis enne ei lugenudki, et tuulemurd ja särki-värki, vana aru järgi lihtsalt veeresin teeotsa. Lisaks kõigele muule, hakkas just vihma ka sadama ja mitte vähe. Aga tahtmine just see aare üles leida oli suur. Järgmistele otsijatele lihtsalt infoks, et ärge te sealt infotahvli juurest küll läheneda proovige, kole kuubis. Aga natuke varem keerab teekene aarde poole ja seda mööda minul lahkuda ja teistel tulla on leebe. Ikka kaua otsisin. Aga kogu selle looduse poolt mängitud vingerpussi kiuste üles leidsin. Puu otseselt peidiku peal pole, aga oksad küll. Kui õiges kohas oksi eemale tirisin, siis tegelikult oli koht ilmselgelt õige ja võiski käsipidi aardele järgi sukelduda. Heameel oli nii suur, et lahkudes kaotasin igasuguse valvsuse ning loodus tasus kätte. Leidsin end jumala kõhuli maast, isegi otsaesine sukeldus samblasse. No aga märg olin ma niikuinii, nüüd siis ka must, eks siis on täna niimoodi vaja välja näha.
Tegelikult oli hiis vägev, nii palju kui mina teda nägin. Kõrval oleva tee otsa oli pargitud rohkem kui paarkümmend masinat, aga ei saanudki aru, mida see rahvas seal tegi. Oleksid parem võinud seda tuulemurdu seal hiie peal likvideerima tulla, sest ega niimoodi seda paika ei kõlba ikka küll jätta.
Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast, igatahes minu jaoks oli ülimalt meeleolukas retk.
Ei leidnud. Tuul oli tekitanud korraliku tuulemurru.tulen kevadel tagasi.
Mõningad aastad tagasi käisin, aga üks mugu toimetas siin, nüüd sain nime kirja ja energiat juurde.
Tänud!
Oh, sedasorti kohad nii väga meeldivad mulle! Nautisin täiega teekonda, lugesin infotahvleid ja lõpuks otsisin ka aarde. Aitäh kohta tutvustamast!
Leitud. Aitäh.
Leitud. Aitäh!
Sai pisut lumes sumbatud ja aardele peale astutud. Aitäh!
Täna on täpselt selline ilm, et ka suurem autop**e on nõus mööda kruusateed sõitma. Ehk siis väljas ilus -5 kraadi ja lund enamasti ei ole. Sellest ajendatuna saigi väike ring maha sõidetud.
Kohapeal läks kiirelt, aare oli pmst kaugele näha. Tagasi pannes tegin nii, et aare kaugelt näha ei oleks.
Nime kirja pannes tuleb seal muidugi juba otsida kohta kuhu ja kuidas .. ühesõnaga vaikselt hakkab vaba ruum otsa saama.
Tänud!
Tänud aarde eest.
Leitud tänan
Leitud, logitud, tänan
Tänud aarde eest!
Auto jätsime ettenähtud kohta nagu vaja ja mööda hoolitsetud rada saime kenasti hiide kohale. Lugesime infot, mõõtsime vajalikud sammud õiges suunas, aga seal tabas meid ikaldus. Tundus väga õige koht, aga aaret ei leia. Lisaks olid sääsed hullumoodi kallal ja segasid. Kui õigest kohast sai juba ka kolmandat korda vaadatud, siis tuli karp välja. Logimisprotsess nende ründavate sääskede käes olles oli muidugi ka omaette pingutus, aga tehtud see sai. Aitäh.
Meeldivalt hoolitsetud lähenemine sellele salapärasele paigale.
Tänan peitmast.
Oli tunda, et see koht on eriline. Üritasime rahu mitte rikkuda ja logisime kiirelt. Tänan koha tutvustamise eest!
Saime jalutada mööda niidetud rada hiieni. Vaatasime hiiepuu üle ja otsisime ka aarde üles.
Minu jaoks üks vanimaid aardeid Eestis mis veel leidmata. Ühtegi kiike ega orgu ei kohanud aga vana hiiepuu vaatasime üle. Vastu võttis meid sääskede armaada. Seetõttu pidi nimed kiiresti kirja panema ja tagasi kuuma päikese kätte minema. Aitäh püha paika tutvustamast!
Leitud!
Igal juhul huvitav koht, nii looduse kui hinge-maailma huvilistele. Aitäh!
Ühel aardepühapäeval leitud.
Hiis ootas suve ja rohelust. Oleks teda tahtnud näha roheluses. Aga pole lugu - eks tulen tagasi ja vaatan. Hea rahulik oli siin ka täna. Hiis puhkas. Mina puhkasin.
Aare korras ja kuiv. Aitäh.
Siia sai tuldud spetsiaalselt aarde pärast. Ainus Eesti 2007 märtsi aare. Jälle üks reake täidetud. Leid oli kerge. Seda aaret peab hoolega hoidma, õnneks on omanik tegev siiani ja kartust pole aarde püsimise suhtes. Aitäh!
Tee viis alla orgu aga kahjuks kiike seal ei kohanud. Ohvrite pealuud olid juba sammaldunud ja hiiepühapaigas lahe jäme puu... Kui see kõik nähtud, otsisime ka aarde üles
Tänud