Kingitus Priidule 2020

See siinne mõistatus oli üks pikk teekond :) ..kuskiltmaalt oli vaja ikka müksamist ka, siis anti kohe mitu müksu kuniks asjad paika lokusid. Kohapeal läks ruttu, nimi sai kirja ja sellega oli mõistatus purgis :)

Aitäh aardemeistrile!

Ei õnnestunud leida.

Koos Kaitsiga olime leidnud ennem Veerenni. Ma mainisi, et mul vaja mõistatusaaret. Ütles, et seal lähedal üks. Tal DNFitud kunagi. Natuke saime otsida, kuniks vaatasime suurust ja maastikku. Ma pakkusin natuke valet kohta, kuid sellest oli aare 40 cm eemal.

Tänud aarde eest!

Kuna kogemustega noorgeopeituril oli tarvis mõistatust ja minul heategu eelmise aarde juurest lunastamist pakkusin välja lähima. Uus vaatenurk, teravam silm ja nobe aju ikka abiks. Mina olin kinni vanas ntf kohas kui geokaru suuruse ja raskusastmetega pakkus veidi eemal välja sobivama koha. Seda uurima suundudes topsik 30cm eemalt oma peidukas näppu jäigi. Win-win.

Mina olen seda aaret mitmeid kordi lahti võtnud, lugenud ja ilma mingisuguse ürituseta jälle kinni pannud, tundus raketiteadus. Tean, et kaaslane on ka varasemalt pusinud, kuid pole õnnestunud. Nüüd, kui lähiaarded hakkavad otsa lõppema, tegin ettepaneku see jälle ette võtta ning selle peale avastasime peitja viimase kommentaari, mis aitas meid pika sammu edasi. Koha peal ei jõudnudki kaua edasi tagasi käia, kui lähemalt kirjelduse peale mõeldes õige koht silma hakkas. Oli küll üks segane ja närvesööv mõistatamine, aga see-eest on võidurõõm kordades suurem, kui sellise lõpuks üles leiab! Tänud peitjale!

See sokiaare oli ikka pikalt pinnuks silmas, eriti kuna oli üsna kodu lähedal ka, aga tänu viimasele hooldusmärke juures tulnud lisavihjele sai lõpuks umbkaudne asukoht paika saadud ning üllataval kombel ka kohapeal kirvetamisega üle veerand tunni ei läinud, kuni lõpuks õige asi silma torkas geopartnerile (millest ma ise kanapimedusega tuimalt mööda vaatasin kohe alguses).

Mitte just väga sageli aga mõnikord juhtub nii, et mõnda mõistatust ei peagi lahendama kuna asukoha info jalutab ise otse mu kätte. Just täpselt nii läks selle aardega. Ning täiesti planeerimata sattusin täna sealt mööda kõndima ning siis meenus, et oh... kui vaataks õige ringi ja nagu niksti ma sellele küüned taha saingi. Kniks!

Kõige esimene küsimus, mis mul üles kerkis, kui see mõistatus mulle ette söödeti, et mida see Priit küll peitjale tegi, et niisuguse kingituse sai. Aga ju ta teadis Priidu võimeid, sest tundub, et tal selle lahendamisega probleeme ei tekkinud. Edasi ei olnud enam mingeid küsimusi, kuna ühtegi mõtet ei tekkinud. Seega lasin end siis kättpidi mööda lahendust talutada. Päeval käisime korra aarde juurest läbi, tekitasime silmsideme, aga ei hakanud rahva rõõmuks taidlema. Kuna täiesti vaba õhtu, siis sai otsus küpseks, et pimedas tagasi. Nüüd polnud enam probleemi. Ühes autos küll istus mingi tegelane, aga temast möödudes sai selgeks, et nagu iga korralik kaasaegne inimene vahib ta andunult telefoniekraani.
Tegelikult mõistatusele tagasi vaadates kõik ju kenasti loogiline ja peaks nagu lahendatav olema ilma ajusid krussi keeramata, aga no ei tule lihtsategi asjade peale, mis veel niisugustest rääkida. Igatahes tänud peitjale taaskord näitamaks, et igal keerulisel asjal on lihtne lahendus.

Täna siis teisel katsel leitud, Päevasel ajal oli mugusid liialt palju. Tänud peitmast!

Minu meelest selle aarde näol on tegu peaaegu kõige sürreaalsema mõistatusega. Pikka aega ei saanud ma mitte mütsigi aru. Nüüd siis käisime läbi. Külmaga oli konteiner oma pesas kinni. Kaane saime lahti ja logiraamatu sealt sees kätte. -18 kraadiga on loomulikult lõbus selliseid aardeid logida.

See, kuidas aarde punkt kaardile sai, enam õieti ei mäletagi. Küllap oli seal palju mõtlemist, natuke vihjeid ja abi ning logide uurimist, kust sai nulli täpsest asukohast aimu pea sentimeetri täpsusega. Täna hilisõhtul käisime logimas. Ilmselgelt oli tops oma peidukasse kinni külmunud, pidime korgi pealtsaamiseks natuke terariista abi kasutama. Seepeale lendas kork muidugi mõned meetrid allapoole, kuhu sissesaamiseks meil muud valikut polnud, kui üle aia ronida. Tops sai oma kaane tagasi ning saigi päeva kordaläinuks lugeda. Aitäh!

Sellega läks kaua. Alguses ei saanud midagi aru. Siis hakkas nagu midagi koitma. Ei pööranud ühele asjale tähelepanu ja maandusin tulemusega valesse piirkonda. Kirvega ei leidnud, kuna polnudki midagi leida. Mõistatus jäi aastateks ootama paremaid aegu.

Parem aeg saabus koos ühe vihjega. Sain aru, kus ma olin vale pöörde teinud. Kuna tekstist ei saanud ikkagi aru, siis panin uue piirkonna paika, et kirvetama minna. Mugudega on seal raske toime tulla, õnneks leid tuli mõistliku ajaga. Nüüd, paar nädalat hiljem, panin enne mälumängu nime kirja. Väga raske mõistatus, aga mulle meeldis. 1225. Lõpp paistab, 9 minna. Aitäh!

14356.

See ei ole minu jaoks lihtne mõistatus. Kuid kuna mul on Joonas, siis aardekirjelduse teisest sõnast "joon" ma kaugemale ei jõudnud. Tõttasin külapoodi, varustasin oma seljakoti pealiskaudse läbilõikega huvitavatest õlledest ning valmistusin viima ellu enda nägemust peitja soovitusest. Protsessi käigus sai logitud aare, tehtud paar tihket selfit ning istutud äikesevihma eest Hirvepargi kangialuses varjul, meenutades Joonasega ammuseid aegu ning degusteeritud õllejooki.
Elus on ilusaid hetki.

Kontrollisin konteinerit. Kõik on korras.

Väike selgitus piltide kohta: laeva nimi on korrelatsioonis ajaloolise tänavanimega läbi lisatud näidendi. Kaardile joonistuva kolmnurga lõunatipust nimetatud arvu meetrite juures on teaser vahepunkt. Selle tagasipanekul jälgige palun korrektset diagonaalpaigutust.

Lahendanud olen kohe kui aare avaldus aga natuke valesti olin mõõtnud,mõnedki meetrid "võssa" aga koht oli õige.Pidin suurendama otsimist ja õnneks kõik lõppes leiuga.Aitäh!

Nu see oli üks paras pähkel, ega vist üksi poleks kuidagi õigele lainele saanud. Lihtsalt minu rosin kahe kõrva vahel pole nii kääruline, kui mõnel teisel, aga lõpus jõudsin ka sihile. Tänud põneva aarde eest.

Kolmest GP saidi kaudu jagatud Priidu kingitusest üks hääbus kahjuks enne minu aega. Teine nõudis aega ja kannatust, kuid mitte eriti ajusid ning pärast üht ebaõnnestumist päädis siiski logiga enne päris arhiveerimist. Kolmas, see 2020. aasta versioon, vat see oli paras pähkel.

Avaldumisaastal käisin isegi nullis ära :D Tegelikult mõistatuse iva närisin läbi enne kui logidesse juba väga reetvaid vihjeid pudenema hakkas, kuid parem pool "umbes siin kandis" pildist kinnistas väga jäigalt pisut valesse tsooni ning viis mu mõtted tupikusse. Loomulikult ei toonud mingeid tulemusi sealsed kolm kirvetamisvooru ning kogu mu teooria varises põrmuks ühel heal päeval, kui sinna avaldunud hoopis teine aare kahtlusaluse piirkonna geopeiduliselt üleüldse välistas :D See tõdemus siiski avardas maailma, sest pärast pisikest korrektsiooni jõudsin omadega "umbes siin kandis" vasaku pooleni. No sealt edasi oli juba lihtne. Ja tõesti, F451 mõistatused on nauditavad lahendada, isegi kui mitte kõige lihtsamad. Kummardan, tänan, aplodeerin!

Ka siin olen varem üritanud nime kirja saada aga pideva muguuputuse tõttu pole saanud tegutseda kuigi topsi olen juba varem ära näinud. Kerges hämaruses ja keskmisest niiskema ilma tõttu ilmselt oli siin täna jalutajaid vähem ning sain leiu lõpuks ära vormistada. Tänan.

Nagu logidest näha ei ole selle aarde lahendamine olnud isegi Läti geopeiturile probleemiks.Logirull ise on talve kenasti üle elanud ja ruumi kõvasti uutele logidele.

Edu kõikidele järgnevatele pähklipurejatele!

Aitäh!

See mõistatus sai mõnda aega tagasi läbi näritud ja oletatav punkt kaardile kantud. Täna lõpuks oli siis lõpu kanti asja ja üllatuslikult olin oma kodutöös täiesti täpselt pihta saanud objektile, mida vaadeldes aare end suht kiiresti avaldas.

Tänan peitmast.

"Purjus," vaatab vastu mustandist, mille kirjutasin leidmise päeval ning mida nüüd 24. oktoobril logiks hakkan kirjutama. Ega nüüd nii väga purjus ka ei olnud, aga Kärdi sünnipäeva puhul paar klaasi head roosat veini sai küll võetud peale #kultuurnesünnipäev Fotografiska külastamist. Lihtsalt külm oli mustandi kirjutamisel, sest vihm ja tuul ning kleit ei läinud kokku omavahel aardeotsingul. Õnneks läks kõik küll sujuvalt, sest väga huvitavat teed pidi (ja mitte üldse aeganõudvat) sai piirkond paika pillutud ning isegi arvatav tänav paika pandud, aga päris kindel ei saa ju olla geovaistus. Niisiis sai inim-geokontrolli kasutatud ja õhtul kümne paiku rõõmsalt ja enesekindlalt ikkagi üllatuslikust kohast aare leitud. Õnneks Kärdil olid õiged parameetrid mitmes füsioloogilises mõttes ning nii taskust pliiats välja kougiti ning nimed kirja läksid. Kui bussisõidul sünnipäevatähistamisele süda veidi värises, et kas ikka jõuame täna ka aarde logida, siis jäi aega veel ülegi. Seekord sai küll otseteed kasutatud, sest etteantud lahenduskäik tundus liiga keeruline, aga haruharva võib kirves ka ikka terav ju olla. Aitäh!

Mai kirvetas selle aarde asukoha üsna täpseks. Pärast tööd ja ülikooli läksime Maiga tähistama minu sünnipäeva fotografiskas. Kuna see on lähim aare, mis meil ei ole logitud, siis tulime seda otsima vihmas. Enne väike kontroll ja väike lisavihje varemleidjalt, et täiesti ikka kindel olla oma kirves. Tänasesse päeva õnnestus ära mahutada kõik, ka geopeituse 365 päevane challange. Minul oli päris lõbus seda pisut svipsis peaga otsida, aga kuna Mail oli kleit seljas, siis tal oli külm, õnneks õnnestus aare kiiresti leida. Arusaam on, kuidas seda peaks lahendama aga Mai terav kirves aitas seda teha kiiremini. Aitäh!

Enne objektile siirdumist tegin kõrvale põike.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Päris karm kingitus. Ma olen siiani üldiselt kirjeldustest iga sõna õndsalt uskunud, aga see aare purustas mu kauni illusiooni ja mõnda aega kahtlen kõiges. Ühel hommikul enne tööd sai see täpp siiski ära nopitud ja päev sai väga kena alguse.

Tagantjärgi tarkusena igati linnamaastikule sobilik peidukas. Väike peitus mugudega ja oligi leitud.

Kirvetasime, kuid kirves oli nüri. Üks koht oli ja seal vist saaks ka midagi peita. Midagi selgelt GP, GC tähistatuna ei leidnud. Allpool maas kuhu ronida ei olnud viisakas, tundus olema mingi nuts kaugel maas lombis. Meile meenutas see logilehte filmitopsist. Aga mis suurus sellel aardel tegelikult on? Igatahes mõistatus miskit loogikat ja kriitikat ei kannata. Lihtsalt pole ilus ropendada, sest võibolla me oleme ise lollid ja ei tea maailma asjadest midagi. Kuni leidnud pole, rohkem ei ütle. Kas aga üldse leida tahame? Pigem saadaks ignoori on kindlam. Kui keegi mulle sellise lolluse peidaks võiks ta parem mitte peita. Kui ei taha, et su aardeid otsitakse ja kui sa ei viitsi oma aardeid tihti hooldamas käia (logiraamatuid vahetada) siis peida mõistatus. Rahulik elu ja isiklik heaolu tagatud. Äge ju!

Suvel, peale avaldumist, viskasin kirjeldusele pilgu peale ja liigitasin selle aarde mittejõukohaseks pähkliks. Sügisel ja talvel uurisin ikka vahel seda müstilist lugu ja oma arust leidsin isegi mingi loogilise piirkonna, mida andis piltidelt välja tuletada, kuid siis kadusid jäljed liiva ja jätsin asja pooleli. Mõnel korral üritasin ka teiste geopeituritega kohtudes seda aaret jutuks võtta, et äkki keegi müksaks mind kuhugi poole, kuid peale vaikuse ei kostnud midagi. Okei, kui möödaminnes ei saa, siis võtsin sihikule ühe palju näinud peituri. Sain talt päris hea obaduse, mille tulemusena lennutasin ennast üsna lõpusirgele, kuid ühe eksitava vihje tõttu sattusin täitsa valele rajale. Selle tõttu korraldasin endale väga põhjaliku ajalootunni, mis muidugi igati silmaringi laiendav ja mille läbimisel ennast lõpuks õiges kohas võidukalt püsti ajasin. Uhh, oli see vast pusimine.

Õhtupimeduses läksime välitöödele. Kaardi järgi oli potentsiaalne asukoht paika pandud ja ega me sellega polnudki eksinud. Natuke pidime ootama, kui mugud jalakeerutamise lõpetavad ja siis oligi kiire sirutusega topsik käes.

Hea meel, et lahendatud ja leitud, kuid ikka natuke jäi painama, et kuidas sellist mõistatust täitsa ilma vihjeta lahendama peaks.