Kirik- kammersaal
Kirjeldus
Kirik ehitati Tõrvasse algselt Vene Õigeusu Kiriku koosseisu kuuluva kirikuna aastatel 1903–1905 Vene riigi raha eest. Ehitusmeister oli Karl Šurin. Kirik ehitati maakivist ja kaeti telliskivivooderdusega. Kiriku kõrvale ehitati ka preestri- ja köstrimaja. 28. detsembril 1905 toimus kiriku pidulik sisseõnnistamine Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise Kiriku nime all. Septembris 1944 sai kiriku katus ja kellatorn mürsutabamusi, mille tagajärjel kukkus kellatorn paari kuu möödudes kiriku katust lõhkudes alla. 1951. aastal leidis piiskop Roman Tang, et Helme-Tõrva kogudus tuleb laguneva kirikuhoone tõttu sulgeda. Purustatud hoone oli järgnevate aastate jooksul nii kooperatiivi lina- ja tsemendiladu, piimakombinaadi jääkelder kui ka võimla. 1987. aastal alustas Valga kolhooside ehituskontor (Valga KEK) lagunenud kiriku ümberehitamist noorte spetsialistide väljaõppekeskuseks, kuna hoone taastamine kirikuna ei olnud lubatud. Seoses Nõukogude Liidu võimu nõrgenemisega renoveeriti 1990. aasta detsembriks hoone AS Tõrva Ehituskontori poolt kirik-kammersaaliks. 1993. aasta oktoobris otsustas AS Tõrva Ehituskontor kammersaali 600 000 krooni eest koos sisustusega Tõrva linnale müüa, kuid Tõrva Linnavalitsusel ei jätkunud tehinguks raha. Sama aasta detsembris ostis ettevõte AS Granat kirikuhoone oksjonilt 1,2 miljoni krooni eest, kuid pani selle 1994. aastal 2,4 miljoni krooni eest müüki. Samal aastal ostis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium selle 2 miljoni krooni suurust laenu võttes Helme kogudusele. Kuigi 1994. aastal sai kiriku omanikuks EELK Helme kogudus, avaldas Tõrva linnavalitsus 2007. aastal soovi kirik esindushooneks ära osta.1997. aastast juhib hoone tööd Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Sihtasutuse põhilised rahastajad on Tõrva Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja eraettevõtted. 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Sellest ajast alates toimub Kirik-Kammersaalis igal aastal 4–5 nii eesti kui ka maailmakuulsate muusikute kontserti. Aastas toimub keskmiselt 15–20 näitust, 35–40 kontserti, lisaks loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevad, jumalateenistused, vastuvõtud, konverentsid. Kirik-Kammersaalis on laulatatud abielusid, tähistatud kuldpulmi ja toimunud ristimisi. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali 6000–7000 inimest ja toimub keskmiselt 80–115 üritust (VIKIPEEDIA).
Et seda virtuaalset aaret logida, tee endast või mingist osast endast selle ehitise taustal pilt ja lisa logile. Pilt peab olema tehtud peale avaldamist, mitte mingi varem tehtud. Ja nagu ikka, tingimustele mittevastavad logid kustutatakse
Kirik ehitati Tõrvasse algselt Vene Õigeusu Kiriku koosseisu kuuluva kirikuna aastatel 1903–1905 Vene riigi raha eest. Ehitusmeister oli Karl Šurin. Kirik ehitati maakivist ja kaeti telliskivivooderdusega. Kiriku kõrvale ehitati ka preestri- ja köstrimaja. 28. detsembril 1905 toimus kiriku pidulik sisseõnnistamine Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise Kiriku nime all. Septembris 1944 sai kiriku katus ja kellatorn mürsutabamusi, mille tagajärjel kukkus kellatorn paari kuu möödudes kiriku katust lõhkudes alla. 1951. aastal leidis piiskop Roman Tang, et Helme-Tõrva kogudus tuleb laguneva kirikuhoone tõttu sulgeda. Purustatud hoone oli järgnevate aastate jooksul nii kooperatiivi lina- ja tsemendiladu, piimakombinaadi jääkelder kui ka võimla. 1987. aastal alustas Valga kolhooside ehituskontor (Valga KEK) lagunenud kiriku ümberehitamist noorte spetsialistide väljaõppekeskuseks, kuna hoone taastamine kirikuna ei olnud lubatud. Seoses Nõukogude Liidu võimu nõrgenemisega renoveeriti 1990. aasta detsembriks hoone AS Tõrva Ehituskontori poolt kirik-kammersaaliks. 1993. aasta oktoobris otsustas AS Tõrva Ehituskontor kammersaali 600 000 krooni eest koos sisustusega Tõrva linnale müüa, kuid Tõrva Linnavalitsusel ei jätkunud tehinguks raha. Sama aasta detsembris ostis ettevõte AS Granat kirikuhoone oksjonilt 1,2 miljoni krooni eest, kuid pani selle 1994. aastal 2,4 miljoni krooni eest müüki. Samal aastal ostis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium selle 2 miljoni krooni suurust laenu võttes Helme kogudusele. Kuigi 1994. aastal sai kiriku omanikuks EELK Helme kogudus, avaldas Tõrva linnavalitsus 2007. aastal soovi kirik esindushooneks ära osta.1997. aastast juhib hoone tööd Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Sihtasutuse põhilised rahastajad on Tõrva Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja eraettevõtted. 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Sellest ajast alates toimub Kirik-Kammersaalis igal aastal 4–5 nii eesti kui ka maailmakuulsate muusikute kontserti. Aastas toimub keskmiselt 15–20 näitust, 35–40 kontserti, lisaks loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevad, jumalateenistused, vastuvõtud, konverentsid. Kirik-Kammersaalis on laulatatud abielusid, tähistatud kuldpulmi ja toimunud ristimisi. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali 6000–7000 inimest ja toimub keskmiselt 80–115 üritust (VIKIPEEDIA).
Et seda virtuaalset aaret logida, tee endast või mingist osast endast selle ehitise taustal pilt ja lisa logile. Pilt peab olema tehtud peale avaldamist, mitte mingi varem tehtud. Ja nagu ikka, tingimustele mittevastavad logid kustutatakse
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Hiilisin kõrvale trialonilt ja tegin oma duatloni nende aarete vahel, mida Tõrvalinnas veel leida on. Kirik seisis püsti nagu kirik.
Talv oli sellel aastal valmis geopeituritele tasuta praamiteenust pakkuma ja meie kasutasime selle võimaluse loomulikult ära. Esialgne plaan oli külastada mõnda saart ja sealset aaret. Nagu ikka juhtub, siis kasvas sellest kiiresti välja märksa ambitsioonikam ettevõtmine. Tee pealt korjasime üles kõik, mis ette jäi, ning saartelt kõik, mis leidus. 😄 Lõpuks oli lihtsam leida aare üles kui sellest mööda minna.
Aitäh peitjale! 😄
Tänud aarde eest!
Pilt GCs.
Tegin rattaga läbi Seiklusministeeriumi korraldatud Tõrva seikluse ja tulin peale seda siia tagasi, et ka are logida.
