Selle aarde teke on juhus. Lootsin, et siia ulatub üks teine aare, aga ei – koht oli vaba, kuigi ilmselgelt aaret väärt. Niisiis, pass ja/või ID kaart kaasa ja tegutsema. Nullist leiad ühe omamoodi teeviida. Edasi on mitu võimalust:
Kohusetundliku geopeituri variant: 57 51,XXX; 25 51,YYY. XXX saad, kui liidad Tallinna ja Riia ning sinna veel Tallinna ja Riia vahe, millel on kümneliste ja üheliste number omavahel vahetatud. YYY saad, kui lahutad Tallinna ja Riia summast Tallinna ja Riia vahe ning tulemusest veel Tallinna ja Riia vahe, millel on kümneliste ja üheliste number omavahel vahetatud, ning liidad sinna 1 :).
Suunateadliku geopeituri variant: suund: Tallinn miinus 14. Kaugus: Riia pluss Anno kaks viimast numbrit miinus 6.
Otsija geopeituri variant: otsi üles vihjepildi tegemise koht ja võta torust aare.
Enesekindla geopeituri variant: Mine lihtsalt teed mööda Riia poole nii mitu meetrit kui näidatakse Tallinnasse maad, siis veel ca 10%, siis keera vasakule trepist üles ja võta vasakut kätt torust aare.
Ajalootund (allikas http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/Valgamaa.pdf, lk 36):
Piiri piirivalvekordon
Eesti Vabariigi iseseisvumise järel tähistati vastavalt piirilepingule piir Läti Vabariigiga. Praeguse Hummuli alla lõunapiiril hakkas riigipiir kulgema suuremas osas mööda Helme ja Luke kihelkondade vahelist piiri.
Iseseisvuse viimastel aastatel valmisid mitmed selleks otstarbeks projekteeritud piirivalvekordonid. Neist ainuke, millest on praeguseni täielikult säilinud nii pea- kui abihoone, asub Valgjärvest 4 km lõunas Piiril. Oma algset otstarvet sai see tookord täita siiski vaid lühikest aega. Pärast II maailmasõda, nõukogude ajal, sisepiire ei valvatud. Hooneid hakkas kasutama Koorküla metskond, siin oli metskonna kontor. 1970. aastatel koliti metskonna kontor kunagisse kõrtsihoonesse Valgjärvel, kus seni oli metsniku kordon ja eluruumid. Piirivalvekordoni hooned jäid taas saatuse hoolde. Maja pakkus mõnda aega peavarju ajutistele elanikele, sealhulgas mustlastele. 1980. Aastate alguses sai hooned enda valdusse Valga EPT (Eesti Põllumajandustehnika). Lagunema hakanud hoone korrastatu ja kohandati suvilaks. Kõrvalhoonesse rajati aga vorstitööstus. Eesti taasiseseisvumise järel võttis piirivalve hooned uuesti üle. 2008 aasta detsembrist, kui Eesti ja Läti vaheline piirikontroll ümber korraldati, kadus vajadus väikeste piirivalvekordonite järele. Praegu on hooned erakätes.
Selle aarde teke on juhus. Lootsin, et siia ulatub üks teine aare, aga ei – koht oli vaba, kuigi ilmselgelt aaret väärt. Niisiis, pass ja/või ID kaart kaasa ja tegutsema. Nullist leiad ühe omamoodi teeviida. Edasi on mitu võimalust:
Kohusetundliku geopeituri variant: 57 51,XXX; 25 51,YYY. XXX saad, kui liidad Tallinna ja Riia ning sinna veel Tallinna ja Riia vahe, millel on kümneliste ja üheliste number omavahel vahetatud. YYY saad, kui lahutad Tallinna ja Riia summast Tallinna ja Riia vahe ning tulemusest veel Tallinna ja Riia vahe, millel on kümneliste ja üheliste number omavahel vahetatud, ning liidad sinna 1 :).
Suunateadliku geopeituri variant: suund: Tallinn miinus 14. Kaugus: Riia pluss Anno kaks viimast numbrit miinus 6.
Otsija geopeituri variant: otsi üles vihjepildi tegemise koht ja võta torust aare.
Enesekindla geopeituri variant: Mine lihtsalt teed mööda Riia poole nii mitu meetrit kui näidatakse Tallinnasse maad, siis veel ca 10%, siis keera vasakule trepist üles ja võta vasakut kätt torust aare.
Ajalootund (allikas http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/Valgamaa.pdf, lk 36):
Piiri piirivalvekordon
Eesti Vabariigi iseseisvumise järel tähistati vastavalt piirilepingule piir Läti Vabariigiga. Praeguse Hummuli alla lõunapiiril hakkas riigipiir kulgema suuremas osas mööda Helme ja Luke kihelkondade vahelist piiri.
Iseseisvuse viimastel aastatel valmisid mitmed selleks otstarbeks projekteeritud piirivalvekordonid. Neist ainuke, millest on praeguseni täielikult säilinud nii pea- kui abihoone, asub Valgjärvest 4 km lõunas Piiril. Oma algset otstarvet sai see tookord täita siiski vaid lühikest aega. Pärast II maailmasõda, nõukogude ajal, sisepiire ei valvatud. Hooneid hakkas kasutama Koorküla metskond, siin oli metskonna kontor. 1970. aastatel koliti metskonna kontor kunagisse kõrtsihoonesse Valgjärvel, kus seni oli metsniku kordon ja eluruumid. Piirivalvekordoni hooned jäid taas saatuse hoolde. Maja pakkus mõnda aega peavarju ajutistele elanikele, sealhulgas mustlastele. 1980. Aastate alguses sai hooned enda valdusse Valga EPT (Eesti Põllumajandustehnika). Lagunema hakanud hoone korrastatu ja kohandati suvilaks. Kõrvalhoonesse rajati aga vorstitööstus. Eesti taasiseseisvumise järel võttis piirivalve hooned uuesti üle. 2008 aasta detsembrist, kui Eesti ja Läti vaheline piirikontroll ümber korraldati, kadus vajadus väikeste piirivalvekordonite järele. Praegu on hooned erakätes.
Tänud aarde eest!
Natuke hull idee oli siia talvel ja pimedas logima tulla. Asfalttee muutus kruusateeks, kruusatee omakorda kitsaks metsateeks, kus madala linnaautoga polnud enam mingit võimalust ümber pöörata. Jäi vaid „Snowpierceri“ stiilis hooga edasi liikuda.
Minu koordinaat kõikus veel 38 papagoi jagu siia-sinna, nii et jäin kahe riigi vahele metsateel seisma ja läksin ümbrust uurima. Kõikvõimalikud valed objektid said läbi vaadatud – täiesti tulutult. Lõpuks aitas kõne varasemale leidjale. Seda objekti poleks ma lumega ja pimedas küll iseseisvalt tuvastanud. Pidin isegi labidaga veidi kaevetöid tegema, et objekti geomeetriline konfiguratsioon välja joonistuks. Seejärel tuli ka leid.
Kõne käigus selgus, et varasem leidja oli suvel Läti poolel linnaautoga teele kinni jäänud. Mul polnud aga mingit võimalust Eesti poole tagasi pöörata – selja taha jäi küngas, kuhu esiveolisega poleks enam tagurdada saanud. Seega tuli edasi liikuda Läti suunas. Natuke sai põhja kraabitud, kuid õnneks teele kinni ei jäänud.
Lätis kasutasin võimalust logida ka lähedal asuva LV# mõistatuse, siis nina taas Eesti poole ja lõpuks suurele teele välja.
Suured tänud peitjale!
Leidsime,aitäh!
Saadanas küll. Kui nädalapäevad tagasi Valgjärve ääres ja Sikamäel käisin, vaatasin küll, et mingi küsimärk siin veel, aga ei vaevunud lahtigi tegema. Täitsa totu, sest tegelikult olin enda jaoks juba välja mõelnud, et kohalemineku vaev vaid. Nüüd siis tõstsin täpi väheke edasi, et ta lahendatud mõistatusena välja paistaks ja ma teda taas ei ignoreeriks. Kuna olin enda jaoks sobiva variandi selle nn Otsija oma, leidnud, siis edasi taas ei vaevunud lugema, viga. Suur viga. Kohapeal leidsin küll koha, kust peaks toru või midagi selletaolist otsima, aga sellest oli vähe kasu. Nüüd tammusin seal kohapeal tulutult ringi ja selle asemel, et edasi lugeda seda enesekindla tegelase värki, proovisin hoopiski helistada geosõbrale. kellega peale mõningast proovimist lausa ühendusegi sain, kuigi levi näitas järjekindlalt, et teda pole olemas. Igatahes siis sai juba see topsikene ka leitud. Ukerdasin siis autootsa taas kodumaa poole ja veeresin miname. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.
Aaret otsides/leides pole kahjuks ühtegi vabandust, miks see vanake meid nii kaua pidi ootama.
Tops koos logiraamatuga igati hea tervise juures.
Meie täname!
Aardel vanust enam, kui meil geopituse ajalugu. Aru ei saa miks siia polnud sattunud, sest kohapeal loksus kõik kiiresti paika. Aitäh
Väga tore suunaviit paistab nullist. Lõpus oli lihtsalt vaja silmad lahti hoida ja aarde pesale pilk suunata.
Tänan peitmast.
Leitud
käisin kaks korda, sest kohapeal polnud internetti ja seetõttu ei saanud vihjepilti avada. Mõned kilomeetrid Tõrva poole minnes sain pildi lahti ning siis uuesti padavai tagasi logima. Tänud peitjale!
Kasutasime kohusetundliku geopeituri varianti ja pommitasime kohe kohusetundlikult kaks või isegi kolm punast geokontrolli ka, sest eks ikka on tore erinevaid tekstiridu omavahel kombineerida, mõni tehe ära unustada, liitmise asemel lahutada ja vastupidi - ehk siis kohustuslik programm sai läbitud. Piiri peal piiripealselt ei käitunud, õige koht jäi kiirelt silma ja karp näppu. Aitäh, oli tore!
Mulle meeldis see suunaviida-objekt.
Leid tuli selliste miksitud lahenduskäikudega.
Aitäh peitmast!
Õhtul Valgjärve ääres uurisin lähiümbruse aarete olukorda. Hmm – Kordoni. Peitja - hpalang1. Ei – ei viitsi hakata aju vaevama puhkuse ajal, kuus posti jne. Puhkus on puhkamiseks. Hommikul vaatasin, et kurat sinna ju viib täitsa kobe tee. Kirjeldus on küll pikk ja keeruline, aga äkki lõpus polegi vaja peakest vaevata. Pass oli puudu, lootsin IDee kaardiga hakkama saada. Pealegi on mul raske jalg, iga Läti pollar ka mind kätte ei saa. Catiberg küsis, kas seal riideid saab vahetada? Ma polnud kindel aga vastasin jaa, peale seda oli asi vahe.
Lähenesin nulli otsija geopeiturina. Tagavaravariandina olin korraks enesekindel geopeitur. See tegi asja veelgi lihtsamaks. Hüpotenuusi ma põlve otsas ei arvuta. 10%-ga saan hakkama, kuigi lemmiktegevus on 100% arvutamine. Trepi osa oli tehtud puust ja punaseks. Torust oli teine ettekujutus. Aga kaua sa ikka nina näpid. Kui sind lükatakse aarde juurde, siis on vaja ära logida. Kas kohusetundlik geopeitur kaks ei tohi lõpus liita? Aitäh ka muidugi välitöö aarde eest!
Põnev uudistamine, avastamine ja logi kirja saamine. Tänan!
Aitäh aarde eest! Ehk on midagi muutunud, aga toru siin küll pole.
Kodus oli lahendus ilusasti paika pandud ja nüüd lõpuks sai ka kohapeale mindud. Kohapeal oli selle toruga pisike hämming, aga lõpuks sai leitud ja nimi kirjas. Tänud peitjale aarde eest!
Iidsetest aegadest logimata ja ajaga meelest pühitud, kuid usun, et oli tore. Aitäh!
Selle aarde leidmisel kasutasime enesekindla otsija lähenemist ja jõudsime täitsa õigesse kohta. Aga enne seda nägime nulli lähedal puu otsas istumas kakku ja selle vaatlemine oli elamus omaette. Aare oli korras ja ükski piirivalvur meie tegevust ei häirinud. Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Tänud peitjale!
Madalapõhjalise auto pärast saan ma alati väga palju jalutada ja saan ka ümbrust rohkem näha. Väga huvitav ja ka ilus koht oli.
Kodus sai korra seda enesekindla geopeituri varianti vaadatud ning kant paika pandud. Kohapeal tuli ilusti sealt ette vaadatud kandist välja. Sai ka selle aasta välismaal käik tehtud. Praegusel ajal paras luksus ikka, mille eest tuleb peitjat tänada.
Vaatasime teeviida üle ja siis astusime piiri poole ning treppidest üles. Päris huvitav kohake siin. Tänan aarde eest!
Asukoht oli umbes teada. Kohale mineku vaev ainult. Tulime Läti poolt ja suundusime tagasi ka sinna.
Tänud
Kord on nii ja kord on naa. Eelmine kord lõunapiiri äärt kammides Lätimaale ei lubatud, sestap jätsin siinse aarde kohe heaga vahele. Seekord oli piir avatud ning võis rahulikult Eesti-Läti vahet edasi-tagasi ujuda. Sellest tegelikult alustasingi. Aardeotsing jäi magustoiduks. Kohusetundlikult tegin arvutused ära, sain tulemuse kätte, aga kaardil ei vaadanud. Sest siis pole enam huvitav teisi meetodeid rakendada. Suuna ja kauguse arvutamisega esialgu ootasin, sest see oleks vist liiga vihjavaks osutunud. Enesekindlalt hakkasin Riia poole astuma ja kohapeal läks käiku Otsija variant pildi abil. Lihtne ja konkreetne nigu ise oleks peitnud :D Aitäh ajalugu tuvustamast!
Ei leidnud. Olin õiges kohas, aga liiga vihjes kinni. Tehnika endiselt ei tahtnud koostööd teha. Seega puudus võimalus lugeda logisid või helistada sõbrale. Ei hullu. Saabki siia hüljatud paika uuesti kolama tulla. Tänud peitjale, huvitav koht!
Tulin lõunast läbi keelumärkide ja tõkkeks teele kaevatud kraavide. See tee on hetkel kinni Läti poolel. Pärast EE100 - LV100 leidsin kolm Läti aaret, üks neist eriti masohistlik "Bundu" caurteka. No mis ajab üht inimest öösel kell 11, kottpimedas, vihmas, paari kraadise ilmaga ette võtma teekonda läbi ligumärja võsa. Tra küll ma kirusin end sinna surudes.
Kasutasin laisa, otsija ja enesekindla geopeituri varianti. Laisk siis sellest, et mõni aeg tagasi sai osaletud Eesti piiri väljaehitamise projektis ja pildilt paistva piiritulba numbri järgi sain piiritulba koordinaadid. Otsija siis sellest, et nii sain aarde suuna piiritulbast. Enesekindla sellest, et leida trepp ja keerata vasakule. Logi kirjas ja autoni jõudsin, vaatasid mulle eemalt vastu vähemalt kümnekond paari hiilgavaid silmi. Kitsekari ületas salaja piiri. Nüüd veel vaja Valgjärve äärde end ööle sättida.
Loomulikult valisime enesekindla geopeituri variandi kuna oli ju niigi selge kus see aare peidus on. Ja seal ta oligi. Huvitav ainult, et asukoht on infos mainitud Valgamaa asemel hoopis Lätimaal.
Tulin Läti poolt, jalutasin Eesti suunas, pöörasin paremale treppidest üles, otsisin toru, aga leidsin aarde. Läksin Lätti tagasi. Mõistatuse lahendasin vähemalt enne kodu-eestis. Meeldis, tänud!
Roheline geokontroll oli kodus välja peilitud ja nüüd tulime siia oma Lõuna-Eesti tripi raames. Ega nii ladusalt tõesti ei läinud kui oleks lootnud, aga kätte me ta saime. Välismaal on ikka tore käia :D, aitäh!
Siin olime jupp aega. Kodutöö oli kenasti tehtud ja kusagile kinni ei jäänud. Märkasin aaret seal, kus ta olema pidigi. Oli teine vähe niiske, lasime päikesel ja tuulel olukorda kümmekond minutit parandada. Nüüd on tal parem kuivem tunne. Aitäh ajalootunni eest!
Mnjaa..me jäime ka toru vihjesse kinni ja Marko isegi Lätti, aga mõningase meelitamise peale andis ikka aare kätte ka. Tänan!:)