Kuue kilomeetri pikkune Kotka matkarada algab vanas liivakarjääris asuvast parklast ja kulgeb mööda liivaseljandikke, jätkudes laudteed mööda Rüütli rabas. Rabas on hulgaliselt laukaid ja soosaari. Vaatetorni lähedale jääb raja kõrvale Kullaauk. Legendi järgi olnud Rüütli raba soosaartel Põhjasõja ajal laagris Rootsi armee. Põgenedes olevat nad matnud saarele varanduse, mille üks karjuspoiss leidnud ning selle abil enda ja oma pere orjusest vabaks ostnud.
Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust. Matkates mööda laudteed näed rabamättaid, siirdesoo taimestikku ja jäänukjärve, tänaseks peaaegu kinni kasvanud veekogu.
2015.aastal uuendati kogu matkaraja taristu. Rajal on kaks uuenäolist matkaonni puhkuseks või ööbimiseks. Süvaimmutatud puidu kõrval on kasutatud ka põletatud puitu. Kümnemeetrine uus vaatetorn on omapärase katusega.
See aare on pühendatud eelkõige Vaimarile, kes oma Karulaane jenka ja Mutionu peoga meid inspireeris. Nullist leiate järgmise punkti koordinaadid.
Aare asub nullist kaugemal kui 3,2 km.
Kuue kilomeetri pikkune Kotka matkarada algab vanas liivakarjääris asuvast parklast ja kulgeb mööda liivaseljandikke, jätkudes laudteed mööda Rüütli rabas. Rabas on hulgaliselt laukaid ja soosaari. Vaatetorni lähedale jääb raja kõrvale Kullaauk. Legendi järgi olnud Rüütli raba soosaartel Põhjasõja ajal laagris Rootsi armee. Põgenedes olevat nad matnud saarele varanduse, mille üks karjuspoiss leidnud ning selle abil enda ja oma pere orjusest vabaks ostnud.
Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust. Matkates mööda laudteed näed rabamättaid, siirdesoo taimestikku ja jäänukjärve, tänaseks peaaegu kinni kasvanud veekogu.
2015.aastal uuendati kogu matkaraja taristu. Rajal on kaks uuenäolist matkaonni puhkuseks või ööbimiseks. Süvaimmutatud puidu kõrval on kasutatud ka põletatud puitu. Kümnemeetrine uus vaatetorn on omapärase katusega.
See aare on pühendatud eelkõige Vaimarile, kes oma Karulaane jenka ja Mutionu peoga meid inspireeris. Nullist leiate järgmise punkti koordinaadid.
Aare asub nullist kaugemal kui 3,2 km.
una seda aaret on viimastel aastetel otsitud vaid korra või paar ja tänavaasta pole keegi veel rajale jõudnud, siis tundus täiesti mõistlik see teekond ette võtta. Natuke hirmutav oli see teekonna pikkus ja et tagasi peab ka veel kuidagi saama, aga otsus läks ikkagi lukku. Tegelikult tekkis juba alguses probleem, kuna marjulised olid parkinud oma auto just nulli ette ja küll neil läks ikka aega enne kui nad metsa suundutud said. Igatahes eks ma siis kõndidin ja sõitsin jälle autoga ning jälle kõndidin. Kui kunagi olevat lõpu lähedale lausa autoga saanud, siis ei enam, kuri märk ees, seega jälle jalad kõhu alt välja ja astuma. Kilomeetreid kogunes ikka omajagu, aga siis oli vähemalt teada, et õigustatult väsinud. Lõpus läks jälle aega. Kuigi lähenemistee oli eraomandiks tunnistatud, saabud koos minuga sinna autoga punt tegelasi. Kuigi vahepeal polnud kohanud kedagi, just nüüd pidid nad olema seal, kus nad olid. Eks ma siis tasapisi ikka otsisin ja kui leid käes, taas kand ja varvas auto poole. Tänud siia Kotka matkarajale kutsumast ja aaret peitmast.
Päikseloojanguks jõudsime torni juurde vaadet nautima. Kahjuks oli horisont pilvine ja puud kõrged. Eelmine logija oli käinud mullu augustis. Aitäh!
Mu esimene geopeituse aare! Kasutasin juhuslikult Kotka matkarajal loodusegakoos appi kaardi vaatamiseks ning kuna seal oli ka aare märgitud, siis ei raatsinud sellest mööda kõndida. PS! Aare ja peidik olid heas seisukorras!
Aitäh peitjale!
Eile õhtuks olin juba liiga väsinud, et rada lõpuni teha ja täna alustasin siis kolmandast punktist oma teekond.
Ka kolmandas punktis oli mul täielik ebaõnn, ei leidnud ühtegi vihjet uute koordinaatide kohta. See õnneks oli telefoni süü ja kui teist korda tagasi tulin ja telefoni näidatud kohta läksin, siis tuli ka kiire leid. No nii täpselt pandud koordinaate pole ennem näinud. Aga telefon on hakanud aina rohkem jamama mul küll.
Lõpupeidukoha idee oli mul õige, aga kasutasin uurimiseks telefoni, mis kogemustele tuginedes ei ole kõige parem viis. Nii jäi mul õige asi märkamata ja pidin tüütama varasemaid leidjaid. Aitäh ka neile ja edaspidi pean olema hoolikam.
Koht ja matkarada ise on väga külastamist väärt!
Mulle tundub, et kolmanda punkti koordinaate omav objekt on läinud lõkkesse. Sain peitjalt koordinaadid ja loa need objektile kirjutada. Nüüd olen juba neli korda alguse ja teise punkti vahemaad läbinud, tänaseks aitab geopeitusest.
Hommikut alustasime jalutuskäiguga rappa. Nuusutasime rabalõhnu, vaatasime eriti moodsa väljanägemisega rajatisi ja otsisime ka aardetopsi üles. Aitäh, oli tore leid!
Logiraamatut kohapeal kuidagi kuivatada ei saanud, seega kokkuleppel peitjatega jäetud uus logiraamat. Hallitavad pliiatsid vahetasin kuiva vastu, karp korrastatud. Märja logiraamatu sissekanded lisatud piltidel.
Leitud, logitud, tänan!
Eile alustasime, täna lõpetasime. Logiraamat on läbimärg.
Kuidagi õnnestus nimi kirja panna.
Tänud
Alguses läks pisut aega, kuid mingi hetk panin lihtsalt käed külge ja kõike kahtlustades jõudsingi sihile. Edasi kulges teekond igati mõnusal maastikul. Vahepunktide ja lõpu kohad olid hästi valitud, nii sai ikka kogu piirkonna toredad rajatised külastatud.
Tänan peitmast.
Sel nädalavahetusel pühendusime kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Siin veetsime pea terve päeva, alustasime ka muidugi poolest lõunast. Ilm oli just mõnus jalutamiseks ja kõik vahepunktid leidusid kenasti, aga ka mitte liiga kergelt. Lõpus otsisime ikka jupp aega, kuid õnneks alla ei andnud. Mis ma oskan öelda, koordinaadid olid päris täpsed. :) Aitäh matkarajale kutsumast.
Tänan aarde eest!
Hommikul vara saime jalad alla ja nii mahtus seegi täpp kenasti päevakavva. Igati mõnus. Ida-Virumaal olen harjunud päris palju ka mööda puhast rabapinda käima. Siinne laudtee oli hea vaheldus. Aitäh!
Olime eile õhtul ja täna hommikul juba oma telkimiskoha järvede ümebr mitu matkaringi teinud, iga puu tundus juba tuttav, seepärast oli soov ka mõni teine siinse kandi matkarada jalutamiseks ette võtta. Pärast päevast jalutuskäiku settebasseinide juures saime aru, et 26 kraadi ja lõõskava päikesega pole pikem matk kõige arukam. Naasime oma mõnusale täiesti omaette telkimisplatsile ning tulime Kotka matkarada uurima veidi õhtusemal ajal. Oli õige mõte, väga mõnus jalutuskäik oli. Parklas nägime vaid ühte autot, rajal kedagi ei kohanud, nagu privaatmatkarada;). Aarde leidmine õnnestus väga ladusalt. Aitäh peitjale!
Leitud
Meid üllatas väga ,et täna -17kraadiga oli nii palju rahvast rabas.Päike paistis ja loodus oli võrratu.Me veetsime kotka matkarajal kokku mingi 3,5 tundi.Aitäh!
Ida-Viru matkarajad erinevad muudest sellepoolest, et nad ei vii matkajaid ringiga algusesse tagasi, vaid pead sama tee läbima veelkord, kui auto ootama jäi.
Ütlen kohe ära, et geopimedus on raske haigus ning käsimüügiravimitest abi ei ole. Juba esimeses punktis (naer saalist) olin sunnitud peitjale helistama sest olin veendunud otsitava kadumises. Mõned piinlikud momendid hiljem selgus, et ise olen pime. Vahepunktidega olid asjalood ladusamad ning erilisi tõrkeid ei esinenud kuid lõpp võttis silme eest mustaks. Kuna peitjale helistamise õlekõrs oli juba murtud, siis kahjuks ülejäänud õlekõrred mind aardele ligi ei lubanud. Peale stetoskoobi ning boroskoobiga objekti skänneerimist jäi üle ainult võimalus asi algosadeks lammutada. Loobusime siiski meie teele jäetud võimalusest ning panime kirja mitteleiu logi. Võibolla õnnestub elus veel teinegi kord siia rajale sattuda, rajatised ju väga vahvad.
Pikem jalutuskäik varem külastamata rajal. Esimese tõusu võtsin otse mööda lahtise liivaga nõlva, mis tähendas, et juba paarikümne meetri läbimisel tuli tossust liigset kraami välja raputada :P Uuenäolised hooned Rüütli lõkkekohas on kindlasti praktilised, kuid näevad vana looduse rüpes välja kuidagi liiga uued - puht-esteetiliselt harjumatu vaatepilt :o) Rajaäärseid infotahvleid vaadates hakkas silma teatav korduv nüanss Vene lipu juures. Kuni ühes kohas oli kleepsu serv irvakil ja selgus põhjus - kohe näha, mis rahvusest kujundaja :D Kuskil kolmanda punkti juures kohtasin esimest korda inimesi, pärast seda juba järjest rohkem, liiguti lausa kuni kümneliikmeliste gruppidena. Õnneks lõppaarde juures sain segamatult otsida, vist vähemalt veerand tundi läks ikka ära, polnud sugugi lihtne. Topsis on mingi roheline õnnetus juhtunud ja kõik asjad kokku mäkerdanud. Taskus leidunud viimase puhta salvräti lasin käiku, pisut aitas, aga tegelikult vajaks pisut põhjalikumat puhastust. Logiraamat minigripis oli heas seisus, nii et tehnliselt kõik korras. Mõnus rada ning hästi teostatud aare, tänan ja soovitan!
Algus oli juba sügisel võetud siis täna jätkasime sealt kus pooleli. Aitäh!
Kaks aastat tagasi käisin rajal, siis oli see ilus õitsvalt suvine, nüüd mõnusalt sügisvärviline. Alustasin koordinaatide otsimist sealt kus eelmine kord pooleli jäi, aga kuidagi ei jäänud silma, pikapeale leidsin hoopis karbi. Läks hästi, tänud matkarajale suunamast!
Hommikul ärgates oli 4 banaani ja lonks mahla, aga oli vaja midagi toekamat. Tegin 5km hommikuse matka ära ning pärast paari tundi jõudsin Iisakule kondiitripoodi. Oli siin alles hea valik, lisaks sai ka praad söödud. Nüüd oli kõht täis ja paras üks matk teha energia põletuseks. Lõpuks kui matk tehtud tahtis aga uni väsimusest ja vähesest magamisest peale tulla. Mõnus kant on see Virumaa.
Hiline ärkamine ja alustasin georetke Iisaku pagaripoe külastusega. ÕIgemini, pagari osa oli natuke nutune, pigem nostalgiline külapood. Kell 11 oli juba üks kohalik oma õllepudeliga poe ees ja sai teha märkuse "oi, neiu, sõidate ilusa autoga".
Muigasin ja sõitsin aaret otsima. Tagantjärgi tarkusena, seda aaret on võimalik kirvega leida, mina pidin enda jaoks ikkagi kõik punktid läbi käima. Et olla kindel, et lõpp on seal.
ps. Iisaku "pagarite" küpsetised kõige maitsvamad ei olnud ja pigem kohaliku majanduse toetamine.
Logid andsid eelnevalt aimu aarde asukohast. Kuna Gps juhatas esimesele ette jäänud rajale, mis aarde suunas viis, siis tänu sellele sai tehtud väike jalutuskäik ja jalgrattasõit kenas looduses. Tagasiteel kohtusime kährikuga. Aitäh.
Väga mõnus rada oli, rabas oli korralik ristteega maantee isegi.
Võtsime ette ja läksime matkama, päris palav oli ja lõpus läks ikka parajalt aega, aga leidsime! Ja rada oli mõnus! Aitäh! :)
Ouuujeeee! 13:30 ja päeva esimene leid. Tee Tudulinnast matkaraja parklasse oli alguses imeline. Uus asfalt ja mitte ühtegi autot. Seda oli aga ainult paar kilomeetrit. Siis algasid teetööd. Rahuldavat, kehva, halba ja kohutavat kruusateed vaheldumisi. Tolmutavad teetööde masinad tekkisid ka ja need hävitasid mu viimased veevarud. Õnneks oli tuul soodne ja lendasin sellest kõigest üle.
Esimeses punktis oli miskipärast üks mugu kes kadus minu saabudes metsa vahele. Peagi kihutas ATV või millegi taolisega minema. Koordinaadid leidsin üles üsna kiiresti. Teadsin mis mind ees ootab ja lülitasin üle pika aja isegi amordid sisse. Maastikusõitu nautisin täiega. Ühel liivasel laskumisel oleks peaaegu mäsa pannud. Ma ei tea mis imet moodi ma püsti jäin. Ja muidugi laudteed.. Pean tunnistama, et jätkuvalt ei oska ma nende peal sõita. Kramplikult hoian lenksust kinni ja kardan, et kohe sõidan laudteelt maha ja lendan uperkuuti. Raba ma nägin ainult nii palju kui laudtee laudade vahelt paistis. Üks vale pilk loodusesse oleks tähendanud automaatselt mittesoovituid tervisehädasid.
Ühes vahepunktis minu teekond katkes, sest raja peal olid mingid laagrilapsed lebolaagri püsti pannud täpselt valesse kohta. Paistis, et nad ei liigu sealt veel niipea ja jäi üle vaid kirvega lõpp üles otsida. Alguses natukene valest kohast. Siis juba ka õigest kohast. Aitäh aarde eest!
Kui rannas on palav, siis rabas on palavam!
Mõnus väike jalutuskäik, mustikatest sinine mets võttis hoogu kõvasti maha ja täitsid kõhtu, njomm. Eeskujulikult lahendatud aare, tänud!
Peale Geojaani teisel hommikul tulime siia jalutama. Eks eile sai pika õhtu jooksul palju grillitud ja sööki manustatud ning natuke ka jooki sekka, siis tänane liigutamine oli igati asja ette. Looduses liikumine on muidugi kasulik igal ajal. Lõpus jäi aare näppu loogilisest kohast. Täname aarde eest!