Kraan

See kraan ootas oma siniseks võõbatud näoga mul siin juba jupi aega. Korra vedasime lausa redeli kohale, aga lõime põnnama. Tegelikult asjale nüüd teadjama pilguga otsa vaadates kräunusime vale augu ümber kah veel. Tänaseks oli uus asjalik meeskond koos ja enam sel kraanil pääsu polnud. Tegelikult oli asi kaheks jupiks ja vajalikum asi vedeles lihtsalt maas. Mesitrite osavate käte all sai aare oma esialgse kuju tagasi ja ootab järgmisi külastajaid. Ja mul siis üks mitteleid taas leiuks ümber vormistatud. Tore
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Suurte jõududega ja abivahendiga sai leitud. Aare ise asus maas koos kraaniga, paigaldasime ta õigesse kohta tagasi.

Mõnus koobas. Mõlemad augud said läbi ronitud. Et aga täpsematele uuringutele asudes ütles telefon piiks, jäi asi sinnapaika.

Seekord abivahend kaasas ja leitud. :)

Selle aarde logimine oli omaette ettevõtmine. Lugesin neid logisid ja ei uskunud, et geopeiturid kasutavad kohapeal olevaid abivahendeid selle aarde leidmiseks .
Natuke võttis aega nime kirja saamiseks, aga igati äge koht on aardele leitud. Mulle küll meeldisid seina peal olev tänavakunst. Aitäh.

4967

No ikka vaja ju see koht ka üle vaadata. Pealegi olid siin naabruses pesitsevad kaks elevanti naa nukralt külastusteta jäänud ja öövahtki mu kaaslastel samuti logimata, nii et igaks petteks redel kaasa ja ka seda kraani uurima. Nunuhh, tegelikult pole veel elu isu otsas, nii et jäi käimata. Kusjuures meenus, et noorena olin sunnitud kaevu ronima, kus polnud ei mingeid astmeid, vaid kiviseinad ja vertikaalne toru, mis küll kuskil sügavustes ristus horisontaalsetega. Olid ajad, aga enam pole, ei kipu niisugustesse kohta, las nad olla.

Oeh, mulle peab vist hakkama panema keelusilte - Siin ei tohi Kartul ronida. Valmistasin kohapeal olevatest asjadest abivahendi. No nägi kahtlane välja, aga töötas. Aare ise täitsa viisakas ning nimi sai kirja. Aitäh aarde eest!

Esimesel päeval vaatasin objekti üle, teisel läksin vajalike riistadega logima. Tänan meeldiva väljakutse eest.

Kõigepealt läks abivahend sobivale tasapinnale ja seejärel mina ise. Seejärel kordus sama aarde juures. Ning vastupidises järjekorras lahkudes.

Aitäh aarde eest!

Laskutud, ronitud, logitud. Aitäh.

Tänud aarde eest.

Eelmisel külastasin tuvastasin olukorra. Seekord oli kõik selge, haarasin sobiliku varustuse kaasa ja vormistasin asja ära. Aitäh peitjale.

Aitäh peitjale!

Keegi kirjutas, et üks 5.0 nädalas hoiab vaimu erksana. Mul on raskusi isegi kord nädalas geopeitust mängida. Eks seda hinnatumad need üksikud korrad on.

Teel siia muljetas Artur kuidas ta on kõik need laskemoona laod läbi käinud, mõnedel juhtudel ka roomanud. Kahju, et need on nüüd kokku varisenud.

Peidukoha leidmine raskusi ei valmistanud ja tegime kerge võistluse, et kumba teed pidi ennem peidukani jõuab. Mina osutusin luuseriks, sest jalgealune polnud piisavalt stabiilne ja lõin põnnama.

Et arhiveerimistuurile sai kola kaasa veetud igat mõõtu, siis käisime vaatasime päeva lõpetuseks kraani ka üle. Igati tore tükk, tänud peitmast!

Käisime piilumas, milline välja näeb ja otsustasime ilma turvavarustuseta mitte tagasi tulla.

Tulin päev enne vaatama, et mis siin ees ootab. Samal päeval ka ei õnnestunud kätte saada. Täna võtsin abilised kaasa ja sain logitud :)

Heleni ja Salme lahke kutse õhtul Kraani logima minna määras tänase päeva plaanid :). Uskumatult äge koht on Sandril siin välja otsitud; oleks selle olemasolust varem teadnud, oleks ise siia aarde peitnud :D. Peitmislahendus meeldis ka ja aaret tagasi sättides jõudsin mõelda sedagi, et kuidas küll see kapitaalne kinnitamine siin peitmisel välja nägi, ise tudisesin natuke ebakindlalt isegi kordades lihtsamal tagasipaigaldamisel…

Käik ise nägi meil välja nii, et kolm abikat haarasime parklast kaasa, kahte kasutasime, üks sai lihtsalt kotis ennast kaasa tuulutada :D. Objektil tegi Salme väljavalitud kohta eelluure ja meie järgnesime järjekorras “esmalt-lisad-seejärel-ise” peale seda, kui koha õigsuse kohta kinnitushõige tuli :).

Väga äge õhtu tuli kokku, aitäh järjekordse laheda aarde eest Sandrile, minu poolt tulevad preemiaks sildid ning Helenile ja Salmele tänud oma logimaminekule kaasa hõikamast, oli meeldejääv käik :).

Logisid oli juba piisavalt tekkinud, et mingi oma kujutluspilt aardest tekitada. Kutsusime ka Marise sellele põnevale otsingule kaasa ja õhtul end augu veerelt uudistamas leidsimegi. Kaasas oli igasugu varustust ja 2/3 sellest ka kasutust leidis. Esmalt saatsime Salme asja uurima, et täpne tegevusplaan paika panna ja üsna kiirelt olimegi kõik koos vajalike vahenditega õigele kõrgusele saanud. Aarde leidmine ja logimine kujunes oodatust palju lihtsamaks, eks head kaaslased ja õppind abikad tagasidki edu. Koht ise on üsna sürr, huvitav kohe, kes seal niisama chillimas käivad. Meil oli vahva õhtu, aitäh peitjale.

Tänan toredaid kaaslaseid!

Aarde avaldumise hetkel vatasin aardele peale. Mõistatus - eip, raskusaste viis - eip ja nii see aare sinna jäi. Aga et ma sinna aardeni ültse jõudsin, selles on süüdi Mari, kes hakkas rääkima, et mis sa arvad, kui läheks massiga peale ja seltsis ju sigasem. Tundus täitsa mõistlik pakkumine ju olevat. Seega tulin kohale. Naised olid juba redeli kohale tarinud ja mul jäänud muud üle, kui asi üle vaadata. Täitsa õdus kohake siin. Aare ilmutas end kiiremini, kui ma arvatagi oskasin ja kätte saime ka ilma suurema ponnistuseta. Peale logimist saatsin naised üles ja võtsin ühe käega redeli ja ... polnudki nii lihtne koos redelika üles ronida, aga ära ma tegin. Tänud peremehele aarde eest.

See koht siin tundus selline, mida peab kambaga vallutama, nii me siis tänaseks aja kokku leppisimegi. Alla vaadates ei tekkinud mingit tahtmist sinna ronida, aga kui Janar juba ees sisse läks, siis julgesin ka alla minna. Polnudki miskit keerulist ja kraan sai ka kiirelt leitud. Tänan.

Õhtune geotuur oli täies hoos ja võib vist mainida, et see aare võttis enda rumalusest hoo maha. Ma olin jumala kindel, et karp asub moonalaos ja sinna me ka Merlega suundusime. Peagi saime teiselt ekipaazilt teada, et oleme vales kohas. Nüüd tuli ainult koos redeliga kalju servast ennast üles kangutada ja õigesse kohta jõuda. Kaugelt pimedas üle põllu lähenedes oli ees kosta hääli. Hõikasin siis ka paar korda sekka. Lähemale jõudes selgus, et hoopis koerajalutajad. Hea et oli pime ja mu peetis pead polnud näha. Need kes oleks pidanud häält tegema olid aga vakka kui hiired, isegi siis kui aukude kaudu nendega kontakti proovisin luua. Sukeldudes jäid tummad kehad aga kiirelt silma. Noorpaar võttis põhirõhu enda peale ja ma sain kogu protseduuri ainult käed taskus pealt vaadata.

Vahva tükk, tänud.

Peale Türisalu pangal vaadete nautimist tulime pimeduse varjus veel pimedamasse kohta. Kaaslastel on ammu teada, et mind ei tohi sellistesse kohtadesse minnes maha jätta, üksi ei roniks ma ealeaski sinna. Õnneks koos turvalise usaldusväärse tiimiga ei ole see probleem, ainult väljudes ei lubanud ma end viimaseks jätta;). Aardeni jõudmise suutsime endale ka vajalikust oluliselt keerulisemaks teha, aga noh, vaatasime valde urkad ka üle ja siis juba õigesse kohta, kus teised meid juba ees ootasid. Logimisega läks sipsti.

Aitäh. Oli põnev ja vaheldusrikas õhtu.

Korra olime Liisiga siin käinud, aga logide järgi lootsime ilma enda abivahendita ära teha. Ei õnnestunud. Vahepeal käisin siin kaherattalisega ning hindasin autoga lähenemise võimalusi. Enda autoga ei näinud võimalust, aga Kristjani jaoks polnud see tee mingi probleem. Redeliga oli kättesaamine väga kerge. Küll leitakse alles huvitavaid urkaid, mul polnud sellest kohast vähimatki aimu. Teostuse idee on ka omapärane, aga sobib siia hästi.

Korra oleme siin Kaupoga mitteleiu teinud. Aarde nägime ära, aga polnud sobivat abivahendit ja piisavalt kaskadöörlikkust, et täppi kohapealse varustusega vallutama minna. Nüüd tulime kahe ekipaažiga kohale. Meie oma tegi draivinni ja saime teise tiimi tulekut nii kaua aarde all oodata, et jäime suurest ootamisest tummaks ja geokaaslaste huigetele ei suutnud kuidagi vastata. Hiljem selgus, et teine ekipaaž oli jõhkra lähenemistee valinud, nii et ega see meist väga ilus polnud, et teise ekipaaži pingutuste peale põssatasime. Kui seltskond koos ja vajalik vahend ka, oli ainult logimise vaev ja edasi läks iga roju oma koju.

Oli väga tore geoõhtu suurepärases seltskonnas!

Oma natuke kõrgema sõiduautoga oleme ka kunagi koos sõpradega siin seiklemas käinud ning teadsin, et siia pääseb autoga ligi küll. Oma madalama autoga samast kohast aga täna sisse ei pääsenud ning ühtki teist sobivat teeotsa ka ei leidnud, seega tegime siia õhtuse jalutuskäigu. Objektil jäi otsitav kiirelt silma ning ilma abivahendita seda tõesti kätte ei saanud. Kuigi varem on mingeid 5.0 aardeid ka plätudes ja paljakäsi leitud, siis siin peab raskusaste kenasti paika. Aitäh.

Eelmine kord käisin selles punkris 20. mail 2018 ehk siis 4 aastat ja 1 kuu tagasi. Ronisin alla, vaatasin ringi, head peidukat ei leidnud ja minu mäletamist mööda oli seal tookord ka mingi aare läheduses ees ning nii see lugu tookord lõppes. Täna sõitsin kohale, ronisin alla, ajasin kohaliku abivahendi püsti ja logisin aarde. Käed said küll jube räpaseks kuid õnneks sai neid pärast Järveotsa ojas loputada. Aitäh peitjale aarde eest, mõnus õhtune tiir tõuksiga.

Kui viimati kraani üldse pol'd, siis seekord oli kraan täiesti olemas. Olin seda isegi käinud rattasõidul korra varem vaatamas aga ilma lisavarustuseta ei hakanud isegi mitte proovima kas kraan ka korras on. Täna jätsin auto mõnesaja meetri kaugusele ja haarasin abivahendi kaasa. Objektile jõudes saabusid sinna ka just 3 vene noorukit kes tükk aega seal ringi uudistasid ja üks neist läks ka objekti uudistama. Tegin aega parajaks kuni nad objektilt lahkusid ja sain seejärel ise kraanile läheneda. Kraan oli täiesti töökorras ja lasin kraanist veel voolata ja sain ka aarde samal ajal logida. Tänan põneva koha tutvustamise eest!

Täna kutsuti siis sellisesse huvitavasse paika päikselist ilma nautima. Kohale jõudes esimene pilk sissepääsule tekitas ikka kõvasti vastumeelsust ja kananahktagi, kuid kui lõpuks end kokku võtsin ja sisse ronisin, siis osutus koht oluliselt paremaks.. isegi täitsa kenasti kujundatud ja puha. Aarde kättesaamiseks piisas ka kenasti vaid seljakotis leiduvast ja isegi maha ununenud taskulambile ei pidanud järgi minema.. Kokkuvõttes oli kõik oluliselt parem, kui ma alguses kartsin :)

Tänan peitmast.

Põnevust jagus, avastasin uusi kohti ja kõrguseid ning nalja sai palju. Väikse ringiga, aga nimed said kirja. Aitäh!