Liipsaare vaatetorn

Sellel külastusel leidsime KA :)

Puhkepaus torni all. Ronisin torni ja otsisin õigelt korruselt, aga aare silma ega näppu ei jäänud. Nautisin vaadet ja tulin alla tagasi. Saatsin Rauno üles ja ta leidis kohe aarde. Torni juures saime ka selle suve esimese sääserünnaku osaliseks ning tagasiteel läbi metsa selle suve esimesed kukeseened.

Tänud aarde eest!

Täpselt päikeseloojangu ajaks. Tänud!

Vihje jäi segaseks, aga aare sai leitud.

Tehtud

Koht oli vinge, nautisime vaateid ja leidsin aarde, hea kaval, mina tänan!

Edasine matkarada oli paras mülgas, see üllatas.

Ilusa matka lõpetuseks aardeleid, aitäh peitjale!

Täitsa kena vaade, aitäh!

Anul oli seelord kõige teravam silm.
Pidasime torni all väikse pikniku.

Autosid oli parklas küll aga kogusee rahvas oli õnneks raba nautimas. Järsk trepp tingis ettavaatliku tornironimise ja konteiner jäi ühe nurga alt silma. Tänud peitjale!

Tornis käidud.Aitäh!

Peale pikka laisklemist oli aeg üks jalutuskäik teha. Läbi raba suundusime aarde suunas. Torni juures sai kõigepealt aare logitud ja seejärel tulid kotist välja snäkk ning kuum tee. Peale seda jätkus matkarajal kulgemine ja kuigi matk tuli ajaliselt plaanitust palju pikem ning õues tahtis juba pimedaks minna, siis lapsed olid supertublid ning pidasid väga kenasti lõpuni vastu. Aitäh!

Kunagi sai korraks vist isegi seda aaret juba otsitud aga mitte väga põhjalikult. Seekord siis aga tegime matka ajal siin pausi ja hakkasime teed keetma. Mõtlesin siis, et mul on kaua aega otsida aga juhtus nii, et aare jäi kohe näppu. Aitäh!

13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri eelviimase päeva leid #119. Eile vallutasin kuni 28-kraadises soojas Haanja 30 mäeaaret. Täna võtan vabamalt, sest nii palju lihtsalt pole enne sõbra juurde Põlvamaale minemist :-) Sellegipoolest ei taha siin piirduda paarisajameetrise jalutusega, vaid sõidan kaugemasse parklasse ning teen terve rabamatka päripäeva läbi. Ülimõnus, kui pole kuhugi kiiret (ka esmaspäeval), ilm on imeline ja saad tegeleda sellega, millega hing ihaldab.

Lahe on ka meenutada, et olen leidnud eesti 107-nda, Päikseloojangu aarde 2007. aasta eelviimasel päeval logiga, mille järjekorranumber on napilt 21 403. Olen teinud samast Nõia-Ellast juba siis foto, mil ta veel noor ja hele oli. Sain täna kõmpida 3 km 50 minutiga, lisaks pikad pausid tornis ja laukas paljalt ujudes. Siin nullis imetlesin rabavaadet ja tegin kerge lõuna ning logisin hästi peidetud aarde. Soovitus ja lemmikpunn nii teostuse kui asukoha eest. Nii tore oli siin taas tagasi olla ja kõike meenutada ning võtta aega elu nautimiseks. Suurimad tänud peitjapaarile!

Tornis käis melu, aga õnneks korrus allpool aarde asukohast. Ilm oli väga ilus ja rahvast vooris üles alla pidevalt. Õnnestus värskelt taastatud aardesse logid kirja saada ja karbi märkamatult tagasi peitu poetada. Jätsin kiletatud juhendi. Tänud peitjale aarde eest!

See vaatetorn on suvisel laupäeval küll suhteliselt rahvarohke, aga nagu selgus, peatusime õigel tasandil. Vaatasin ringi, aga kuna nina päris õigesse kohta ei toppinud, jäi mul esmalt aare märkamata, läksin uudishimulikult üles vaadet imetlema. Tiit aga märkas aaret kiiresti ja kutsus mind tagasi, et otsi ka. Täitsa kenasti paistab silma, kui õigest suunast ja õige nurga alt vaatad. Logimisega läks veidi aega, sest üles-alla suundujaid oli tornis pidevalt liikumas. Lõpuks saime nimed kirja ja Tiit poetas ühel vaiksemal hetkel aarde peidukohta tagasi. Tore aare ja vaade tornist ilus. Aitäh peitjale!

Oli kaduma läinud. Panin uue.

Leitud! Äge peidukas.

Mõnus jalutus, otsimisega läks kõvasti aega ja olime juba loobumas kui leidsime kogemata. Vihjest me aru ei saanud.

Vaatasime ilusad vaated ära ja siis panime logi kirja ja siis läksime ringile. Tänud peitjatele.

Panime uue gripkoti. Kõik oli korras ja kuiv.
Muidu vaatetorniaardepimedust põdev Herki oli seekord õige terava silmaga ja nägi õige koha ära.
Leitud. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Enne väikest snäkipausi metsaonni juures imetlesime tornist vaadet ja otsisime aarde üles. Päris kaval peidukas. Kuigi ma eeldasin midagi sellist siis sünnipäevalaps Elve oli taas kord osavam ja tuvastas maskeeringu enne mind ja Oliveri. Aare vinks-vonks aga torn ise tundub juba natuke kipakas olevat, kõikus päris uljalt. Tänud.

Siit oleks nüüd mõistlik olnud sama teed tagasi minna aga kuna me olime siin esmakordselt siis läksime mööda tähistatud rada edasi. Ülejäänud rada kuni parklani oli suht suvaline mets, märksõnadeks puujuurikad ja jõhkralt palju sipelgaid. Kohe väga palju. Aga noh, eks me olime vist ka ainsad hullud kes eile Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve raja läbi tegid. Võrdlus on ses mõttes kohane, et ka seal oli algus väga paljulubav kuid üks lõik oli jõhker võsa, mida oleks hea meelega vältinud. Aga nüüd on need rajad käidud. :)

Ma polnudki siia vaatetorni kas kunagi või väga ammu roninud. Noorgeopeiturid olid väga agarad tornimehed kõik ja võistlesid omavahel, et kes õige koha esimesena välja poleerib. 2 neist leidis aarde peaaegu korraga ja õnneks nad suutsid selle väljavõtmise käigus üksteist tornist mitte alla lükata... Hasart oli õhtuks kuidagi eriti tugevalt sees.

Aitäh peitmast!

Nädal varem käisin ka otsimas, aga siis ei leidnud. Nüüd siis leitud.

Kõik korras.

Leitud. Aitäh!

Pean tunnistana, et eelmine aasta käisin seda torni juba kord poleerimas ja siis lahkusin pealtvaatajate väljailmumisel leiuta. Nüüd kambaga minnes torkas koht üsna lihtsati silma. Võrratu vaade! Aare korras. Aitäh peitjale!

Piisas kahest korrast torni ronida et aare üles leida. Oleks kohe teistpidi torni läinud oleks anomaaliat kohe märganud aga äge teostus :)