LK 110: Selisoo paviljon

Veeresime läbi osaliselt külmunud ja osaliselt porise tee parklasse. Parklas oli küll üks auto ees ja kohe saabus ka järgmine, aga meile huvipakkuv objekt oli õnneks vaba. Hea, et nüüd otsida saime, sest kui rajalt naasesime, oli see hõivatud. Igatahes leidis järjekordselt kinnitust asjaolu, et kui sa oled endale kujundanud arusaama, kus aare olla võiks ning niisugune koht on lausa olemas, kuigi tühi, siis on maru raske kuskil mujal teda märgata. Nii me siis tegimegi tiiru sellele paviljonile peale ja olime hetke ikka nõutud ka, aga siis õnneks jäi õige koht ka silma. See oli nüüd kohe naljakas, et kui pilk on valedes kohtades kinni, siis muid võimalusi nagu poleks olemaski.
Tänud peitjale siia matkarajale mineku ja sealt tuleku puhuks tegevust andast ja aaret peitmast.

Linnuke.

Tulime Metsküla poolt. Mõnus raba ja imeline ilm! Laudtee on täiesti korras, isegi täiesti ulatuses võrguga kaetud. Nüüd tagasiteele! Suur aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest!

Tee oli porine, lund ja jääd ka vilksamisi näha. Katusealune on väga tahmane, aga karbiga kõik korras. Jätsime rändureid. Aitäh!

Natuke läks ikka aega, kaval peidukas :D

Leitud. Leidsime ka kottpimedas.

Ida-Virumaa teise päeva leid #78 peale Kurtna matkarada ja kriivaga raba läbi müttamist ning Liivjärves ujumist. Lootus oli, et äkki kannatab siin paviljonis õhtul paar tundi kasvõi tibava vihmaga aardeid logida. Üks tühi pisibuss seisis ees, kes ei seganud. Sääski aga jagus sedapsi, et sellest plaanis ei tulnud midagi välja. Lähen vaatan siis Iisaku torni RMK-d ka, mis on ka variant ööbimiseks. Aaret otsisin ebanormaalsest kaua, hea totu. Lõpuks oli ju ülilihtne, lausa tavaline. Aitäh toreda paviljoni ja aarde eest!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tänud peitjatele!

Natuke läks aega ja saingi hilise lõuna kõrvale logida. Esimese tiiru mitte põhjalikkuse tõttu jäi see suur karp märkamata. Kellel pea ei võta, sellel võtavad jalad.

Peale rännakut imeilusas Selisoos tegime süüa, otsisime aarde ja rääkisime näitasime mugudele õige suuna kätte, kuidas Seli järve juurde jõuda. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan

Logitud vahepalana mõnusal sügisesel rabajalutusel. Aitäh!

Välja sai võetud trikitamisega ühelt poolt, kuid tagasi sai palju mugavamalt pandud teiselt poolt. Mõnus paik.

Tänan peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

Veel üks selline koht kus ma päris mitmel korral aastas käin. Olles läbi kõndinud omajagu matkaradasid üle Eesti on see minu (täiesti subjektiivse) arvamuse kohaselt üks ilusamaid rabas kulgevaid. Aardega lood samad nagu nii mõnegi teisega – olen korduvalt mööda kõndinud, ilma et oleks meenunud selle olemasolu seal. Ja kui meelde tuleb, siis ei ole ma kohapeal. Ja korra kui mõtlesin et otsin, siis oli paviljon matkaseltskonna poolt hõivatud. Seekord oli meeles, mugusid ei olnud ja aare tuli välja praktiliselt esimesest vaadatud kohast. Need vähesed LK110 aarded mis seni leitud, on mulle meeldinud – ilusad kohad ja mõistlik raskusaste sellises kohas. Suur tänu peitjatele!

Aardega sai rahulikult toimetatud.
Tänud

Kui paviljoni juurde jõudsime, siis just üks auto lahkus ja saime segamatult aarde leida. Kui nimed logiraamatus kirjas, siis nägime lähenemas juba järgmist autot. Tegime paar kärmet liigutust, et karp ruttu omale kohale tagasi panna. Edasi suund rappa. Aitäh!

Leid tuli üsna ruttu, aga üks detail vajaks seal jah kohendamist igaks juhuks natuke mõne tööriistaga..

Tänan aarde eest!

Ilus mugav koht. Peitja võiks peitimslahenduse (akutrelliga) üle vaadata, praegu jäi ausõna peale püsima.

Leitud. Tagasiteel maanteele nägime ca 1km aardest metsateel noort karu, vaatas meie autot tükk aega, enne kui metsa sörkis.

Automatkal õnnestus ka selle aarde juures ära käia. Jõudsime kenasti ka huvitavaid rabalugusid kuulama. Koht on kena ja mõnus matkarada. Aitäh peitjale!

Shokeeriva Ida-Virumaa ringreisi üks peatus oli sellesama aarde kõrval. Parklas oli paras laulupidu, aga õnneks rahvas enamuses sohu kadunud, sai rahulikult nimed kirja panna. Aitäh peitjale.

Parkla poole sõites tuli juba üks auto vastu. Eks ta arvata oli, et praegusel hetkel kipuvad matkarajad rahvast täis olema. Parklas oli siiski õnneks vaid paar autot ja mitte ühtegi mugu. Seega sain rahulikult otsida ja logi kirja panna. Matkarajale ei hakanud seekord minema, miskid ajad tagasi olen siin korduvalt käinud ja ei välista, et mõne aja pärast taas. Aitüma peitjale!

Suurelt teelt alla keerates tundus metsatee paviljonini võrreldes mõne varasema teega üsna hästi läbitav. Pisut uisutav see sõit siia siiski oli. Talvel on sellistes kohtades mõnus rahulik otsida, ei ühtki puhkekoha kasutajat. Aitäh.

Kuna Selisoo aare on varasemast leitud ja jalad eilsest kanged, siis täna uuesti matka ette ei võtnud. Tulime siia nimesid kirja panna ning läks hästi. Kuigi alguses oli plaanis täna kõvasti tuuritada, siis suurest väsimusest ja lihaste kangusest jäi see mu viimaseks leiuks täna.

Üks väga vana logivõlg...

Aitäh aarde eest :)