Luhasoo aare

Väga mõnusa pikkusega jalutuskäik väga kaunis soos ja tore kiire leid.
Aitäh!

Üle pika aja taas geolainel. Kui juba suvist Eestit avastada, siis peab ikka mõne kena raba(aarde) ka plaani võtma. Luhasoo sobis plaani ideaalselt. Ilus ilm ja soe rabajärv. Tänud aarde eest!

Väga mõnus rabasaar, kus veetsime ka mõnusa kevadöö. Aare samuti väga looduslikult peidetud, aga leidsime kenasti.

Jätsime raha ja võtsime kaasa geko. Aitäh!

Aitäh. Klassika :) SO

Eriti kaunis raba!

Peale seda, kui Kaupo oli SUP-iga üle järve abielusadamasse sõudnud ja mina mööda vee äärt kulgevat laudteed kohale liuelnud, kuulutas Eesti Vabariik meid seaduslikeks abikaasadeks. Geopeituritele kohaselt vaatasime ka Luhasoo aarde üle - oli teine täitsa heas korras :)

RMK majake paistab paistab pakkuvat paremas korras elamistingimusi kui pooled elatud kohad mu tudengipõlves. Ühtlasi, põnev lektüüri valik.

Seda aaret ja raba olen kaardi pealt päris palju vaadanud, et ükskord ma tulen ka siia. Ja tegelikult ongi viimasel ajal olnud tunne, et see aeg on käes. Täna oli Luhasoo jalutuskäik minu jaoks päeva parim. Teate küll raba ja päikesepaiste ja sinises taevas vaid paar üksikut pilvetutti. See annab sellise võimsa energialaksu, et jätkub tükiks ajaks. Ma väga tänan Aivet, et ta selle tänasesse päeva sokutas ja muidugi aardepeitjat ka!

Ilm oli ilus ja mõnusalt soe,nii me jalutasime, loodust nautides seal matkarajal.Aitäh!

geojaanil sai veel eelmine õhtu plaani peetud et Silver võtab chillilt ja magab hommikul korralikult välja. Meie aga plaanisime et Kaupo ja Liisuga teeme väikese aarete tuuri ja s
silver siis hiljem ühineb. Tegelikkusega läks hoopis nii et silver oli vist üks esimesi kes silmad pähe sai, kuna aga hommikused võimlemis ja ujumisharjutused võtsid niipalju aega, siis Kaupo ja Liis startisid juba Luhasoo suunas. Edumaa oli neil vist minuti või paari jagu aga kaardilugeja suutis meid kuidagi hoopis teisele poole raba navigeerida. Tee läks järjest kitsamaks ja metsikumaks ja veel imestasime et nii kiirelt eest ära jõudsid. Ühel hetkel sai aga tee hoopistükkis otsa ja tee otssas parkis veel kellegi subaru. siis kaarti vaadates sime aru et tegemist polegi ametliku matkaraja parklaga. Rappa sealt yhtegi lähenemisteed enam ei paistnud. Mis seal ikka tuli kaarti korrigeerida ja paariminutisest vahest oli sujuvalt saanud pooletunnine ring. Mõne aja pärast olimegi paljulubavamas parklas. Ja endale üllatuseks sain aru et mina olin taas ainukene kellel see aare leidmata ning Kaupo ka Liis olid meid asja pärast maha raputanud et siin hoopis tähtsamaid ettevalmistustoiminguid asjatada. Aga ega me ei lasknud end sellest pisiasjast segada ja kulgesime edasi esimese ujumiskohani. seal ütles ka silver, et tema teekond lõppeb siin et päikest ja vett nautida. Raba oli mõnusalt inimtyhi ja vesi oli ülimõnus. Ühtegi riideeset me muidugi märjaks tegema ei hakanud. Otsustasin et käin siis üksi aarde juures ka ära. Vaatasin veel viimast korda kaarti ja jätsin telefoni koos muu kraamiga maha. Igaks juhuks tippisin koordinaadi kella sisse, haarasin partaka hambusse ja igaks juhuks ka tükikese riiet kui keegi peaks kogemata rabas vastu jalutama. teisele poole järve jõudes käisin uudistasin esimese asjana seda uhket onni. Ossa raks kui lahe, siia võiks lausa sisse kolida. Kõik mugavused ju olemas. Siis käisin otsisin veel aarde üles. Paljajalu oli paras tegemine mõõda käbisid kõndida :D Tagasiteel sillani jõudes otsustasin väikese shortcuti kasuks. pastaka keerasin riidetyki sisse ja sulpsasin kai pealt vette. Nac aja pärast olingi sirgjoones teisele kaile jõudnud. Seal aga käis korralik asjatamine ja ettevalmistuste tegemine. proovisime siis ka kuidagi kasulikud olla ja abikätt pakkuda. Igastahes isiklikult ei ole nii maagilist kohta selle THE sündmuse jaoks varem kohanud. Lisaks veel sellele et ühe asjaosalise geokarjäär sai siit esimese puudutuse. Väga hästi valitud ja läbi mõeldud. Eks geojahil sai ju nac sooja ka tehtud ;) Vahepeal ühinesid meiega veel murakalised kes samuti vee mõnusid nautima tulid. Vesi oli ju tõeliselt supp ja sai ise ka korduvalt end kastmas käidud. Kõige koomilisem oli veel see et hiljem Rõugesse sõõma minnes kohtusime taas nende samade murakalistega kes samasse kohta keha kinnitama olid tulnud. No Eesti on ikka väike mis väike :D Aitähhid selle m6nusa päikeselise matka eest. Rabakad on alati yhed minu lemmikumaid olnud

Lugesime kuskilt, et siinses rabajärves on mõnus ujuda. Võtsimegi Jõgevalt tulles vette supsamiste ja aarete peatustega just selle eesmärgiks...noh, väga lähedal toimuva geojaani ikka ka:)
Radapidi rappa jõudes tuli aga tõeline takistus - murakad!!! Terve bussitäis turiste astus vastu, aga kellelgi ilmselt huvi (aega?) ei olnud. Küll oli mõlemat aga hiljem trehvatud Läti kodanikul, kel suisa mitmes ämbris punetas-kolletas. Vahetasime kummagi riigi turuinfot (meil pea 3x kallim), aga ega tal müümise plaani olevatki - olla hoopis maias meitene kodus, kelle meelerõõmuks murakas nüüd suhkru alla läheb ja siis on jõulul hää vedelat kraami limpsida...ja see ei ole mitte sulanud saldejums, ikka Eesti Ehe!:)

Rabasaarel viis aardeni kena georada, seega tuli verivärske geopeituri jaoks leid kergelt ja rõõmsalt. Tore avastus oli ka kask, kelle näiliselt ühest juurest just kohalviibinute jagu tüvesid sirgus (pildil). Metsaonni võiks aga tulla Eestimaa kauneimat päikesetõusu ja -loojangut nautima, nagu keegi (küllap armunud) Jaanika oli jaanipäeval onni logiraamatusse kirjutanud.

Rabajärves oli vesi soe, aga lainetas kui meres. Pärast selgus, et teisel (st kodu-)pool oli ka purre ning puha vaikne vesi ja pingikesed. Küll aga on tolle redel viletsas seisus. Seega läks hästi. Meil oli ülimõnus varaõhtu, aitäh peitjale! Nüüd puhtana geojaanile!

Ei olnud meie siin varem kumbki käinud. Saime veits lõigata sest järv oli kenasti jääs. Onn ise oli ikka väga äge, oli tunda, et keegi oli just hiljaaegu siin ööbinud sest õhk sees oli selline kergelt soojalõhnaline. Ei, mitte enam soe, kuid spetsiifiline elu-olu ja olemise lõhn jääb natukeseks ajaks ikkagi sisse, et seinad pole külmad ja niisked. Uudistasime siin tükk aega ja jätkasime matka. Aitäh, oli väga mõnus.

Vahvat Luhasoo rada on käidud korduvalt, seekord sai ka aare üles otsitud ning pohli ja jõhvikaid söödud. Aitäh!

Kartsin, et sellise lämmi ilmaga ei pruugi sohu tulek hea mõte olla, aga proovima pidin. Puude all oli täitsa mõnus. Ja lagedal jõudis täpselt õigel ka ujumiskoht kätte. Onnis oli üks härra juba ees puhkamas. Pikalt teda tüütama ei hakanud. Ehk kiire pilk onnike ja aarde juurde edasi. Oli hea meel näha, et ka tagasiteele üks kosutav lomp jääb. Kuid selle serv oli isegi minu jaoks liiga ekstreemne. Keerasin siis otsa ringi ja tuldud teedpidi tagasi.Mõnus oli taas seal järves ennast kosutada. Sedasi jätkates, kasvavad varsti lestad näppude vahele.

Tänud.

Karbi leidmisega muret polnud, too paistis hästi silma, kahjuks oli aga karbis ainult üks poolik pliiats ja mingi geokrety vidin, logiraamatust ei märkigi. Laenasime siis onnis olevast raamatust ühe lehe, voltisime sellest uue raamatu ja panime karbile vähe rohkem maskeeringut peale. Aga jalutuskäik oli mõnus, tänud aarde eest!

Kirjeldusele siin just suurt ei vastanud, aga otsimine ja kogu teekond oli tore elamus!

Jalutuskäik oli mõnus, kuigi veidi palav. Pluus sai järvekeses märjaks kastetud ja siis selga pandud. Autosse jõudes oli ära kuivanud.
Nüüd logides imestan, kui palju võib paari päevaga juhtuda. Meil oli logiraamat veel alles.
Tänud kutsumast

Leitud, logitud, tänan!

Väga tore taaskülastus, mille käigus sai uuesti majakesega tutvutud. Ehk peaks teinekord siia saarekesele ööbima tulema.

Vanakeste külastmise rekt jätkus selle toreda matkarajaga. Igati mõnus koht, selliseid aardeid külastada on ju puhas rõõm.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale!

Vaatasin, et olen Google mapsis pannud selle raja peab külastama nimekirja. Tehtud!

Vahetasin karbi.

Luhasooga on selline tore lugu, et aasta tagasi mais oli meil toreda fotograafi Grethega kokku lepitud, et lähme sinna oma pulmafotosid tegema :)

Ma polnud enne kordagi Luhasoo rabas käinud, aga muidugi kiitsin takka, sest rabad lihtsalt on rabavalt kaunid!

Ilmataadil olid omad plaanid ning tookordne fotosessioon toimus hoopis Rõuges, tulemuseks kah imeilusad ning meielikud pildid. Aga - Luhasoo raba jäi meil ju seega nägemata.

Nüüd siis lõpuks käidud ning aaregi logitud.

Peitjale aitäh!

Peaaegu poleks siia tulnud, sest parkla poole sõites loojus päike. Aga kuna teadsime, et ees ootab laudtee, siis tegime pakkumised, kui kaua tagasijõudmiseks kulub ja haarasime taskulambid ühes. Lähenesime põhjapoolset haru kaudu, lauka ületasime jäädpidi. Saarele jõudes oli hämarus veel talutav ja ka tagasitee sai teist laudteeharu pidi ilma lampideta läbitud. Alla tunni läks! Aitäh!

Märg karbi sees.

17.05.2009

Minu kõige esimene geoleid - juba ajast, mil polnud geopeitur.

Nii palju on meeles, et läksime sugulastega Luhasoosse ja mu isa ütles, et on kuulnud, et siin kuskil geopeituse aare. Ja see oli kogu informatsioon. Otsisime suure kambaga ja lõpuks isa leidis. Panime vennaga nimed ka sisse.

29.08.2021
Tegime Kaupoga mõnusa matka ja mina olin eriti ootel, sest tahtsin näha, kas originaallogiraamat on alles. 12 aastaga oli nii mõndagi muutunud - karp polnud enam mustas kilekotis ning oli ka uus logiraamat.

Tore oli korraks ajas tagasi minna :)

Leitud, tänud!

Siit alustasime oma puhkuse kolmandat päeva :) Millega ikka muuga puhkusel tegeleda kui oma lemmik tegevustega ja siin rajal on need kaks käsikäes - sai mõnusalt matkata mööda põnevat rada ja sai ka aaret otsida :) Oli imeline hommik :) Aitäh :)

Oma tänase seikluspäeva lõpuks jõudsime just siia, õigemini sinna parklasse. Otsustasime, et just sinna paneme oma telgi üles ja jääme ööbima. Enne sellele matkateele tulemist tegime aga tule üles, tegime omale süüa ning panime ka telgi üles, et pärast matkalt tulles oleks võimalus kohe põhku pugeda.

Sellal kui süüa tegime, tuli meie juurde veel lisagi. Oli muidugi seltskondi, kes suundusid matkarajale, kes ujuma, aga lõkke ääres liitus meiega motomatkaja Timm ning jalgrattal rändaja Anastassia. Sai siis nendega veidi juttu puhutud, aega veedetud, enne kui oma matkaringile tulime. Siia järve äärde ja metsaonni juurde jõudsime parasjagu siis kui päike oli kenasti metsa kohal. Mõned inimesed ujusid (vesi oli tõesti väga soe, õhk samas mitte niiväga), mõned tegid pilte (ka päris tõsine pika objektiiviga fotograaf oli järve ääres). Metsaonn oli tühi ning muidugi vaatasime ka selle üle. Tundub mõnus kohake, kuhu täitsa võiks talvel taas tulla.

Kui oma tiirult tagasi jõudsime, siis oli väljas täitsa külm olla, eriti lühikeste pükste ja paljaste säärtega, nagu ma olin. Õhtu oli viimaste soojade õhtutega võrreldes väga jahe, hingeõhk auras. Kui parklasse jõudsime, siis saime teada, et Timm suundub just siia metsaonni ööbima (kuna ütlesime, et see on tühi), Anastassia aga tegi omale aseme puukuuri pööningule! :) Igaühele oma.

Hommikul Timmi me enam ei kohanud, küll aga jätsime osa oma joogivett Anastassiale, kuna arvasime, et talle võiks see tema rännuteel ära kuluda ning meil oli enda jaoks seda piisavalt.

Nii alustasime hommikul siit oma uut seikluspäeva. Täname aarede eest.