Lühhike Öppetus
Kirjeldus
Eestikeelse ajakirjanduse rajanud nädalaleht „Lühhike öppetus" tuli trükipressi vahelt päevavalgele 1766. aasta novembris. Trükise tegelik nimi oli märksa pikem ning koosnes 59 sõnast – „Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud.“
Ajakirja väljaandjaks oli saksa arst ja valgustaja Peter Ernst Wilde, kelle käsikirja tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. Ajakirja trükiti Woldemar Johann von Lauw’le kuuluva Kuningamäe karjamõisa trükikojas (Vene impeeriumi esimene eratrükikoda). „Lühhike öppetus ...” pidi levitama talurahva seas tervishoiu- ja majapidamisteadmisi. Wilde rõhutas, et talupojad vajavad ilmalikke teadmisi ja on vaimsetelt eeldustelt sakslastega võrdsed, kuid manitses neid siiski kuulekusele.
/Histrodamus.ee; Wikipedia; Eesti Entsüklopeedia/
Aare on peidetud Kuningamäele, mälestuskivi ja infotahvli lähedale noorte kuuskede vahele.
Eestikeelse ajakirjanduse rajanud nädalaleht „Lühhike öppetus" tuli trükipressi vahelt päevavalgele 1766. aasta novembris. Trükise tegelik nimi oli märksa pikem ning koosnes 59 sõnast – „Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud.“
Ajakirja väljaandjaks oli saksa arst ja valgustaja Peter Ernst Wilde, kelle käsikirja tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. Ajakirja trükiti Woldemar Johann von Lauw’le kuuluva Kuningamäe karjamõisa trükikojas (Vene impeeriumi esimene eratrükikoda). „Lühhike öppetus ...” pidi levitama talurahva seas tervishoiu- ja majapidamisteadmisi. Wilde rõhutas, et talupojad vajavad ilmalikke teadmisi ja on vaimsetelt eeldustelt sakslastega võrdsed, kuid manitses neid siiski kuulekusele.
/Histrodamus.ee; Wikipedia; Eesti Entsüklopeedia/
Aare on peidetud Kuningamäele, mälestuskivi ja infotahvli lähedale noorte kuuskede vahele.
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud, aitäh!
Leitud, tundus küll kuidagi võõra õue peale minekuna aga käidud sai
Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!
Leitud ja korras
Leitud.
Huvitav koht, täiesti aarde vääriline. Tänud peitjale.
Leitud!
Kiire leid, aitäh!
Kiire leid, aitäh!
Leitud
leitud
Põnev koht, tänud!
Mõtlesin et ehk on HHL seal auvalves aga ei. Ilm ka vast mitte kõige soodsam. Aga sai ennast jälle haritud. Aitäh!
Kunagi kooli jaoks sai seda ajakirja TÜ rampsis uurimas käidud, nüüd on Digaris täisversioon saada. Väga entusiastlik-põhjalik pealkiri on, millele polnud Wildel-Hupelil kahju tervet esikülge magama panna. Kuiv ja korras, aitäh peitmast.
Lihhhtne leidd!
Meil läks õige kuuseni jõudmisega omajagu aega. Aitäh peitjale!
Polnudki kindel, kas tohtis parkida sinna, kuhu parkisin, loodetavasti on kohalikud harjunud aiataga tegutsejatega. Pärast aardeleidu vaatasin ka mälestuskivi ja infotahvlid üle. Aitäh siia juhatamast.
Leitud
Aardele lähenedes ristusid mu teed kohaliku jänesega. Aare korras, tänud.
Leitud, tänud!
Làhenesime valelt poolt, et ikka keerulisem oleks????
Aitáh!
Leitud teel rattaga Saarjõele. Sai tehtud pärast Põltsut üks väike kõrvalpõige suunal Võhma.
Aare kuiv ja korras.
Aitäh peitjale!
Teel Katsejänestele. Täname!
Leitud, uus info jälle juures
Lühikesest õpetusest olen küll kuulnud, aga siia Kuningamäele pole varem sattunud. Vaatasime mälestusmärgi üle ja seejärel noored sirgunud kuused ka, aare sai leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Leidsime!
Tänud ajalugu tutvustamast. Leid tuli ka kiirelt. Tänan.
Kasutan aegajalt seda teed kui ei viitsi Põltsamaale sisse sõita. Aaret olen ka korra varem päris pikalt otsinud, nüüd aga Tallinna suusamaratonilt tulles oli leid kiire.
Teel Tartust Haapsallu nõudsin ma ka ühte aardesirutuspausi. Võtsime siis oma ainukeseks aardeks sel korral selle siin. Olen juba ammu sellel silma peal hoidnud, kui minu jaoks ajalooliselt huvitaval.
Koht oli väga huvitav. Lisa andis mõnus lumevaip, millega koos seda ilu nautida siin. Lugesime kõik info läbi ja hüppasime oma külma autosse edasi. Nimelt mu talverõõmude nautimiseks ostetud maastikuvõimeline pomm otsustas, et salongiventilaatorit meil vaja pole. Nii oli hea külm seal sees sõita, nii palju sooja hingitses, et esiklaas ja küljepeegli auk oli enamvähem sula, kuid endal oli mõnnalt jahe. Ootangi, mil kell saab 11 ja saan täna uue ventika kätte poest.
Aitäh aarde eest, meeldis!
