Majake

Tulin kontrollima ja tõesti jälle kadunud, müstika...
Taastasin uude kohta ja panin vihje pildi täpse asukohaga

Käisin kõik korrused läbi, aga kahjuks ei leidnud midagi

Tänane teine leitud aare. Tegin enne kodutöö, kas ikka on mõtet oma redelijupiga tulla ukerdama, sain rohelise tule. Kohapeal muidugi nii lihtne ei olnud, sest keegi ei olnud nõus alla jääma. Seega tõukasin ühte tagant ja teis hoidsin süles. Õnneks kõrgemal astmel sain üksi käidud. Aaret otsima ei pidanud, vaid see vedeles maas. Logisin ära ja paigutasin omast arust õigele kohale. Alla minek oli ka paras tsirkus, aga alla me jõudsime. Tänud tänud.

See majake on nüüd igatahes väga meeldejääv aare. Pärast kahte mitteleidu tulime lootusrikkalt taas kohale, hakkasime juba end legendaarseteks majakese mitteleidjateks pidama, sest kuidagi ei tahtnud asi siin ka täna silma jääda, ei olnud ei siin ega seal, kus olla võinuks. Õnneks saime lõpuks siiski mitteleiusaaga edukalt katkestada. Aitäh!

Siit kilomeetri kaugusele sattun sageli, aga Majakeseni üldse mitte nii tihti. Igal juhul kui jälle taastatud, siis tulime uuele katsele ning lõpuks sai saaga oma lõpu. Olid täitsa toredad otsimised, aga leiuga lõppev on alati kõige toredam.

Kolm on kohtu seadus ja neli on kuninga käsk jne. Me olime sarimitteleidjatena eiteamitmendat korda siin platsis. Poleerimine neljakesi kõiksugu potentsiaalseid peidukaid, tegime jõu- ja ilunumbreid, lähtusime vanadest ja mitte nii vanadest spoileritest ning ainus, mida saime, oli suur luuserimärk otsa ette.

Kui olime üksteise põskedelt pisarad kuivatanud, siis pöördusime kõrgemate jõudude poole. Selgus, et kui valest kohast otsida, siis ei saagi leidu tulla.

Head vaated tõesti. Aitäh.

Ilus koht ja ilusad vaated. Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Viskasin mingid asjad kotti ja üritasin käepäraste vahenditega aarde taastada, nüüd siis natuke teises kohas, kuid koordinaat jääb samaks :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Ilusa ilma puhul tuli Kaupolt-Liisilt ettepanek geotamiseks, intensiivse tööpäeva järel oli see väga hea mõte.

Õhtuse geotuuri üks plaane oli majakese korduskülastus. Tiimi ja varustuse võimekus oli hea, aga ei suutnud me ka seekord midagi leida.

We´ll be back! :)

Kuidagi üldse ei vea selle aardega. Olime kõik vähemalt teist korda kohal, tegime vajalikud jõu- ja ilunumbrid, hoidsime hinge kinni, et kas aare on ikka alles ja üsna pea selgus, et ei ole. Nautisime vaadet, mõtlesime, miks elu küll nii kuri on ja enne äraminekut pistsin trööstiks paar astelpaju pintslisse.

Vaade oli ju täitsa ilus... ;)

Tänud aarde eest!

Ma olin selle aarde leidmise peas täielikult eemale heitnud. Päris suureks üllatuseks oli et see ka kaaslastel leidmata. Seega saigi aare reedeses õhtus ühiselt leitud

Mõni aeg tagasi sai siin mere ääres vaatamas käidud pilguga, et kas on ikka täitsa 5.0 aare või on ka mingi muu võimalus ilma suurejooneliste abivahenditeta aarde manu pääseda. Tuli tõdeda, et ei pääse paljakäsi kuhugi ja mingit sorti abikat ikka vaja. Täna siis tulime, abikas kaasas ning sai vallutatud see takistus ning aaregi leitud. Aitäh.

Tore kui mõnel on vaja päeva täita ja kaasa kutsub. Peitja kohta üllatavlt lihtne oli aarde juurde pääsemine. Kartsime palju hullemat. Nüüd siis tehtud.

Peaaegu tipus käidud.

Suur tänu peitjale taastamise eest. Tegime selle sutsaka ka veel päeva lõpuks. Ilus vaade, aitäh!

Käidud, tehtud ????????

Saab ka ilma redelita kui vastav varustus olemas. Jälle üks uus väljakutse. Meile meeldis. Päeva viimane ronimine. Aitäh.

Redelit meil ei olnud aga köis olemas.Kui üleval siis aare ei tahtnud ennast kuidagi kätte anda aga lõpp hea.Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Märkamatult üle pooleteise aasta kinni juba, panin ajutise lahendusena nano konteineri sinna.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jälle on keegi konteineri endale võtnud...

Kui väljas juba pimedaks läks siis mõtlesin, et ok, lähen vaatan ka üle. Päris creepy oli üksi pimedas seal ronida :D
Aga aaret ei leidnud kuskilt ja olin juba eile uue konteineri ette valmistanud ja panin uue paika. Ei saa aru kes selle sealt ära võttis...

Lootsime täna õhtul lihtsa kambaka teha. Kamp oli, ülesanne tundus jõukohane, aga aaret ei leidnud kusagilt. Kõõlusime tuules igal tasandil, otsisime vahepeal tuule eest varju, kõik võimalikud ja võimatud kohad said üle näpitud, osad isegi mitu korda, lõpuks olime veendunud, et aare on kadunud ja loobusime. Eks tuleb veel üks kambakas teha;)

Tahe oli, plaan oli, varustus oli ja oli ka vahva seltskond. Kuid seekord jäi sellest kõigest väheks ja aaret me lihtsalt leida ei suutnudki.

Käisime olukorda hindamas. :)

Üleeilsest Vaida silla mitteleiulogist, mis omakorda sai alguse Paunküla veehoidla seiklustest, sai alguse tänane teistsugune, aga sama lahe seiklus. Peitjalt sain esmaspäeval kirja, et kas on abi vaja Vaidas, aga selleks ajaks olime juba kodus tagasi, kuid vestlus liikus oma rada ning nii täna end hoopis Kärdi ja Sandriga selle aarde juures avastasime. Vihmane ilm polnud ronimiseks just parim ning kuna meil ka pisike redel autos, siis mõlema varustus sai välja võetud ning minu meeldivaks üllatuseks täitsa nunnu maja võttis nunnu redeli omaks ja nii peitja silme all ja abiga, kuid oma vahendiga üleval ära käisime. Viimane pingutus jäi Kärdi teha, sest ma kartsin, et muidu ma sinna ka jään ning ilma tõttu kauaks ei jäänud üles, aga maapinnal tagasi ajasime veidi geojuttu, ootasime vihma vaiksemaks jäämist ning autode juurde tagasi jõudes panime paika, et lähme logime vihmavarjus sillakese ka ära siis. Ilusa koha, põneva otsimise ja seltskonna eest üks FP ning suur aitäh!

Mai suhtles aarde omanikuga ja täna saime siis selle aarde parklas kokku. Võtsime kaasa ronimisvarustuse ja redeli. Esimese osa saime kõik redeliga edasi, ka teine osa õnnestus redeliga minna. Kolmanda osaga alustas Mai aga siis vaatas, et ei julge pärast alla tulla. Läksin siis ise üles ja aare jäi silma. Tagasi jälle redeliga ja edasi aarde juurde, kus sai ronimisvarustust kasutada. Super vaade. Aitäh!

Lugu algas siis jah sedasi, et Girlt oli peitjaga plaani pidanud ja kutsuti lahkelt kaasa. Kuna Herki oli pikka aega juba unistanud ronimisaarete köögipoolega tutvuda, siis võtsin tema ka vaikselt käevangu ja sokutasin ta õigel ajal õigesse kohta seisma :)

Suur aitäh Sandrile, et ta nii kenasti ja kannatlikult ja põhjalikult kolme ohmut haris ja õpetas. Mõne pea osutus küll kõvemaks kui mõnel teisel, kuid nagu öeldakse, et kellel janu, sellel jalad ja kuidagi jõudsid kõik seltskonnaliikmed kena vaatega kohta, kus päikseloojangut vaadelda ja õhtusoojuses lösutada ja juttu puhuda.

Aitäh peitjale/õpetajale ja toredale seltskonnale!