Marjataskud: kanarbik
Kirjeldus
RMK marjataskud on kohad tee kõrval, kuhu saab oma sõiduvahendi jätta, et metsa marjule või seenele minna. Samuti on enamikes taskutes marjulistele pingid puhkamiseks. Antud sarja aarded tutvustavad teile neid punkte natukene lähemalt. Igas punktis on vajalik info edasi liikumiseks ja aarde avamiseks.
Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat. Kanarbikuta ei kujuta nõmme ettegi! Teistel seostub kanarbikuga kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Õitsevad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Seepärast tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikuväljadele lähemale. Kanarbiku õitsemise ajal võib hõredates metsades kuulda kõrvulukustavat suminat. Mesilased ja paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett.
Kanarbik paistab leplik taim olevat. Kasvab ta ju nadides tingimustes, kus vähesed peale tema hakkama saavad. Kui muld võib olla väheviljakas ja kuiv, siis valgust peab kanarbiku kasvukohas olema rohkesti. Kanarbiku kohastumisest kuivusele annavad märku soomusetaolised pisikesed lehed, millest aurub ka kuuma ilmaga väga vähe vett. Kindlasti vajab kanarbik happelist pinnast. Selline on näiteks männimetsade alune, kus lagunevad okkad muudavad pinnase happeliseks. Lisaks nõmmemetsadele kohtab Eestis kanarbikku sageli rabades, kus on samuti väga happeline ja mätastel samasugused kõrbekuivad tingimused.
Peale tuntuse meetaimena on kanarbik ka laialt kasutatav mitmesugustes kimbukestes, haljastuses. Iluaeda tuues peab aga enne mõtlema, et kas see koht on ikka täpselt samasugune kui taime looduslik elupaik. Kui ta seda ei ole, siis läheb meie ilupõõsas ilmselt välja. Seda seepärast, et kanarbikujuured peavad kasvamiseks leidma endale appi seeneniidistiku. Seda aga igal pool ei ole. Kindlasti läheb kanarbiku jaoks sobivatel seentel vaja happelist pinnast. Kanarbik ei pelga karjatamist, taim suudab ärasöödud osad taastada. Samuti pakub kanarbik toidulauda metsloomadele, talvel toituvad sellest näiteks põdrad ja metssead, kevadisi võrseid ning valminuid seemned söövad linnud.
Kanarbikku on kasutatud ka ravimtaimena. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga (õitsevat latva). Rahvaravimina kasutati kanarbikku liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, uriinierituse soodustamiseks ja neeru- ning sapikividest vabanemiseks.
Allikas: bio.edu.ee
RMK marjataskud on kohad tee kõrval, kuhu saab oma sõiduvahendi jätta, et metsa marjule või seenele minna. Samuti on enamikes taskutes marjulistele pingid puhkamiseks. Antud sarja aarded tutvustavad teile neid punkte natukene lähemalt. Igas punktis on vajalik info edasi liikumiseks ja aarde avamiseks.
Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat. Kanarbikuta ei kujuta nõmme ettegi! Teistel seostub kanarbikuga kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Õitsevad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Seepärast tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikuväljadele lähemale. Kanarbiku õitsemise ajal võib hõredates metsades kuulda kõrvulukustavat suminat. Mesilased ja paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett.
Kanarbik paistab leplik taim olevat. Kasvab ta ju nadides tingimustes, kus vähesed peale tema hakkama saavad. Kui muld võib olla väheviljakas ja kuiv, siis valgust peab kanarbiku kasvukohas olema rohkesti. Kanarbiku kohastumisest kuivusele annavad märku soomusetaolised pisikesed lehed, millest aurub ka kuuma ilmaga väga vähe vett. Kindlasti vajab kanarbik happelist pinnast. Selline on näiteks männimetsade alune, kus lagunevad okkad muudavad pinnase happeliseks. Lisaks nõmmemetsadele kohtab Eestis kanarbikku sageli rabades, kus on samuti väga happeline ja mätastel samasugused kõrbekuivad tingimused.
Peale tuntuse meetaimena on kanarbik ka laialt kasutatav mitmesugustes kimbukestes, haljastuses. Iluaeda tuues peab aga enne mõtlema, et kas see koht on ikka täpselt samasugune kui taime looduslik elupaik. Kui ta seda ei ole, siis läheb meie ilupõõsas ilmselt välja. Seda seepärast, et kanarbikujuured peavad kasvamiseks leidma endale appi seeneniidistiku. Seda aga igal pool ei ole. Kindlasti läheb kanarbiku jaoks sobivatel seentel vaja happelist pinnast. Kanarbik ei pelga karjatamist, taim suudab ärasöödud osad taastada. Samuti pakub kanarbik toidulauda metsloomadele, talvel toituvad sellest näiteks põdrad ja metssead, kevadisi võrseid ning valminuid seemned söövad linnud.
Kanarbikku on kasutatud ka ravimtaimena. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga (õitsevat latva). Rahvaravimina kasutati kanarbikku liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, uriinierituse soodustamiseks ja neeru- ning sapikividest vabanemiseks.
Allikas: bio.edu.ee
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänud aarde eest!
Ja tänane teine leid! Täname!
Viimane (?) siinsetest multidest. Parkisime auto telgi juurde ära, tegime õhtusöögi ja siis võtsime kogutud märkmed kaasa ning jalutasime lõppu uudistama. AItähh. Thank you markosu For cache GCA87H3
Logged 19 August 2025 18:26 by kaits747
Kui matkarajal olnud aarderingi pooleli jätsime, siis tagasiteel vaatasin selle multi punkte. Pikapeale sain ka lõpu koordinaadi teada ja aja pitsitamisest hoolimata käisime lõpust ka läbi. Väga vahva aare! Nii kenasti läbi mõeldud!
Aitäh peitmast!
Esimese taskutusega jooksin igastahes kokku ja korra oli isegi mõte et jätangi nad siia paremat aega ootama ja suundun mujale. Aga ennem veel otsustasin katsetada järgmist ka, et kui nüüd ka jooksma ei hakka siis jätan nad siia. Siin aga jooksis kõik ilusti paikka ja mõne hetke pärast saingi juba logiraamatusse sissekannet teha. Täitsa laheda teostuse ja lõpuga. Aitähhid
Lihtne ja loogiline ja arvutus ei tekitanud ka raskuseid. Tänan
Nii tore marjaseeria loogiliste mõistatuste ja vahvate leidudega! Aitäh!
Natukene sõitmist, natukene jalutamist ja nimed kirjas, aitäh peitmast.
Järjest võtsime nüüd marjataskud ette. Kõik sujus, kambaga alati mõnusam selliseid otsida ja leida. Aitäh.
Leitud, tänud!
Leitud, tänud!
Tänud toreda multi eest!
Tänud aarde eest!
Kuna eile avastasin siin kandis palju ilusaid pohli, siis tulingi täna ämbriga tagasi. Sai kaks ühes, aare logitud ja pohli korjatud. Tänan.
Veetsime ennelõunal mõnusalt aega rannas ja seejärel tulime järgmist marjamultit külastama. Aitäh!
Peale rannaskäiku eraldasime ennast sünnipäevalistest ning käisime aardejahil. Kauaks ära ei lubatud, saadeti Nõvale pagari juurde, kuid saatuse tahtel osteti viimane leib enne mind just ära... Teel aardeni saime aga mõnusaid suuri mustikaid nautida. Veel üks marjapeatus tehtud! Aitäh!
Pärast talguid sai Wingmäniga läbi käidud.
Nüüd oli süsteem selge ja jätkasime kanarbikuga sealt, kus pohlad lõppesid. Noorpeitur hüppas peatuses krapsti andmeid koguma ja mina panin numbreid kirja. Teel kohtasime kolleeg Paavot, kes läbis taskuid suunaga itta. Selle noppisime siis koos. Aitäh peitjale.
Kuigi eelmisest marjamultika leiust oli teada, et kulgen aarde loogikale vastassuunas, otsustasin ikkagi ühe silditaguse üle vaadata. Rõõm oli suur kui talgupäevast tuttav Sasip-Priit tütrega samas peatus. Kuna neil alginfo olemas, saime ühiselt arvutada ja tulemuse meeldivalt lähedale. Nii pääsesin seda aaret üksinda otsast lõpuni lahendamast. Küll aga ütlesin ära viimase marjamulti lõpust, sest see oleks juba liigne sohk. Mis sellise ilmaga viga neid taskuid väisata :-)
Vahva aarde leidsime ja avasime esimese arvutusega. Ma logisin, samal ajal kui Maria vapralt sääski peletas. Hästi õpetatud tiimitöö küllap isalt :-)
Aitäh Markole toredate taskute ja lahenduvate multikate eest! Aare parimas korras.
Pool aastat tagasi olin raja läbinud. Täna laiutas multikalendris tühjus. Nüüd on kõik marjataskud logitud. Aitäh!
Paar marjataskut on juba varasemalt leitud aga tookord rohkemateni ei jõudnud. Täna eksisime võõrastele radadele ja ühel hetkel möödusime kanarbiku aardest - loomulikult tuli see väike kõrvalepõige ära teha. Aarede juures oli mul mingi arusaamatu lühis: kõik vajalikud andmed olid ju olemas aga ma ei osanud peidukat avada. Küsisin Ingalt abi aga ega ta ka alati valvel pole kui mul abi vaja. Olin juba lahkumas kui tuli vastus, et äkki proovid "nii". No loomulikult! Inga sai natuke naerda aga vähemalt saime nimed kirja. Tänan väga. Sellest seeriast on mul kaks tükki veel jäänud järgmisteks kordadeks.
Leitud.
Metsas oli täna väga ilus. Lubati vihma, tuult ja tormi, aga siin ei olnud ei esimest, teist ega kolmandat. Hoopis päike pimestas kõigilt niisketelt pindadelt peegeldudes.
Leitud. Aitäh!
Kui siin nüüd iga aarde pärast eraldi käia, siis peale viimast külastust ei ole auto lahti võtmiseks enam mutrivõtit vaja. Pudeneb lihtsalt ise laiali. Tee niii treppis.
Kui mustikajahile tuldud sai, siis leppisin emaga juba eelnevalt kokku, et läheme randa ka. Mul polnud täna muidugi multikat vaja, aga tühja kah. Näitasin emale, kuidas nende multikate leidmine käib. Ema arvas seepeale, et peitja on tore ja tark inimene, et nii vahvaid aardeid teeb. Pealegi veel mustikate juurde. Ma nõustusin. Aitäh!
Ja nüüd sõime veel mustikaid ja läksime ujuma. See tähendab, et mina läksin. Ema seisis jalgupidi vees. Väga vahva aardeotsing oli!
Neetud valvekohustused ei võimaldanud Tallinnast eriti kaugele plahvatada. Seega oli selline mitmekordne multiseeria mõnus alternatiiv kilulinnas lakkesülitamisele.
Ilm oli kogu aeg mõnusalt päikeseline aga mitte palav. Välja arvatud üks hetk, kus emotsioonid taas Sitsiiliasse rändasid. Kogu kulg oli lihtne ja arusaadav ja sujuv.
Aitäh Markole taaskord ilusate tundide eest Nõval!
Võtsime täna ette kõik marjataskud järgemööda. Esimesega sai selgeks mis ja kuidas vaja, et süsteem töötaks - teised kõik läksid juba libedalt. Siinsed männimetsad on ühed mu läbi aegade lemmikud, viimasel ajal küll rahvarohkemad kui ehk meil meeldiks aga ikkagi võrratult ilusad ja mõnusat jalutuskäiku pakkuvad. Mõne tunniga oli töö tehtud, hing mõnusat kosutust täis ning võis suunduda Nõvale tühjaks jalutatud kõhtusid täitma ;) Aitäh, ikka ja jälle pakkumast põhjust siia tulla! :)
Mõnus lihtne multi, tänud aarde eest!
See aare pakkus peale logimist mulle korraliku terava elamuse, oleksin mere poole liikudes jalgrajal ussile peaaegu peale astunud. Metsavahe oli peale seda muidugi kõva kisa täis ka :D. Nõva on ikka imeliselt ilus, aitäh Markole põhjust andmast siia uuesti ja uuesti aardeid otsima tulla.
Pohla järel Kanarbik. Koostöö sujus mõnusalt ja matkamine läks reipal sammul. See aare suunas mere poole ja üks meist vajas väga jahutavat suplust. Oli ju tema tänases kuumuses musta kasukaga. Nii me Marise kilgete saatel mere poole läksime. Ah, Maris lihtsalt nägi ussi, millest meie Indyga olime külma kõhuga üle jalutanud. Tänan peitjat! väga stiilne seeria.