Mudaaugu väikene aarete seeria tutvustab teile Keila-Mudaaugu loodusõpperaja osasid punkte. Mõned infotahvlid on loodusest juba kadunud, mõne juures aga olemas varasemast aare, niiet täielikult tervet rada see seeria ei kata. Soovitan võtta aega ja läbida teekond jala.
Tammed Quercus robur hakkasid Eesti alal levima 7000–8000 aastat tagasi ning tõrjusid välja tol ajal valitsenud männimetsad. 5000 aastat tagasi olid tammikud Eesti alal ülekaalus. Hilisem kliima jahenemine andis eelise kuuse levikule. Kliima jahenemise kõrval aitas tammede väljatõrjumisele kaasa ka inimene. Kuna tammikud kasvasid viljakatel muldadel, siis hakati neid maid kasutama põllumaadena. Tammest sai hinnaline tarbepuit.
Juba raja algusosas loopealsel on näha esimesed üksikud tammed, kes sirutavad oma juuri paepragudesse. Kunagi muistsel ajal hõlmas Keila lääneosa mitme hektari suurune tammik. Järel on looduskaitsealune Liivaaugu tamm Keilast Paldiski ja Riisipere suunal kulgeva raudteeharu vahel Rõõmu kaubamaja taga ning tammiku loodepoolne osa siinsamas matkaraja ääres. Suurem osa praeguseni säilinust on 50–90 aasta vanune lootammik, mis peamiselt jääb segametsa koosseisu.
Tamme on läbi aegade peetud pühaks puuks, sest puu, mille vanus võib ületada inimpõlvi ning millele pole tugevuselt vastaseid, tundus inimmõistusele üleloomulik. Samas on tamme peetud ka piksejumala puuks, kuna tammesse löövat äike teistest puudest sagedamini. Tõenäoliselt on põhjus selles, et tamm kasvab maastikul tihti üksi ning tema peajuur ulatub sügavamale maasse kui teistel puudel, toimides niiviisi loodusliku piksevardana.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.
Seotud lingid:
Mudaaugu väikene aarete seeria tutvustab teile Keila-Mudaaugu loodusõpperaja osasid punkte. Mõned infotahvlid on loodusest juba kadunud, mõne juures aga olemas varasemast aare, niiet täielikult tervet rada see seeria ei kata. Soovitan võtta aega ja läbida teekond jala.
Tammed Quercus robur hakkasid Eesti alal levima 7000–8000 aastat tagasi ning tõrjusid välja tol ajal valitsenud männimetsad. 5000 aastat tagasi olid tammikud Eesti alal ülekaalus. Hilisem kliima jahenemine andis eelise kuuse levikule. Kliima jahenemise kõrval aitas tammede väljatõrjumisele kaasa ka inimene. Kuna tammikud kasvasid viljakatel muldadel, siis hakati neid maid kasutama põllumaadena. Tammest sai hinnaline tarbepuit.
Juba raja algusosas loopealsel on näha esimesed üksikud tammed, kes sirutavad oma juuri paepragudesse. Kunagi muistsel ajal hõlmas Keila lääneosa mitme hektari suurune tammik. Järel on looduskaitsealune Liivaaugu tamm Keilast Paldiski ja Riisipere suunal kulgeva raudteeharu vahel Rõõmu kaubamaja taga ning tammiku loodepoolne osa siinsamas matkaraja ääres. Suurem osa praeguseni säilinust on 50–90 aasta vanune lootammik, mis peamiselt jääb segametsa koosseisu.
Tamme on läbi aegade peetud pühaks puuks, sest puu, mille vanus võib ületada inimpõlvi ning millele pole tugevuselt vastaseid, tundus inimmõistusele üleloomulik. Samas on tamme peetud ka piksejumala puuks, kuna tammesse löövat äike teistest puudest sagedamini. Tõenäoliselt on põhjus selles, et tamm kasvab maastikul tihti üksi ning tema peajuur ulatub sügavamale maasse kui teistel puudel, toimides niiviisi loodusliku piksevardana.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.
Seotud lingid:
Vaatasime tammed üle ja nüüd suundume Keila Lauluväljakut uudistama. Aitäh!
Esimene logiraamat sai täis umbestäpselt aastaga, viimati käisime aga hooldamas 19.04.2021 ehket viis aastat tagasi. Suurem mass käib ikka esimese aastaga aaretest üle 😄 Aga vähemalt kõik oli kenasti korras ja nüüd vast jagub logimisruumi kümneks aastaks.
Tammikus kolatud ja nimi kirjas, aitäh!
Leitud ja logitud
Nonii. Ja kuna täna kasutasin Eesti Loodusmuuseumi korraldatud seenekorjamisretke edukalt ära aarde leidmiseks, siis nüüd olen sunnitud kasutama logimiseks uut Geopeituse veebilahendust. Eks ta siis ole. Elu peale surma on võimalik, tõestatud.
Peidukas paistis juba kaugelt silma ja asi selge ;) aitäh!
Tore lahendus ????
Leitud
Hästi kamoflaažitud!
Vahva seeria, leitud. Tänud!
Eesti suurim tammik.
Leitud
Tore teostus, tänud!
Leitud ja logitud, tänud!
Siiani oli mingigi jälg lumes ees. Vaatasime infotahvli üle ja panime nõutud levelil nime kirja. Üsna külm oli vajalikus positsioonis. Aitäh peitjale, niisama poleks siia ju iial sattunud!
Raamatu kaaned puhta lahti. Panin nime kirja ja sidusin korralikult kokku. Tänud!
Leitud.
Taaskord siis Mudaaugu piirkond. Siin oli asi väga lihtne. Kõige suurem küsimus oli, et kuhu auto parkida. Aitäh!
Kiire päeva lõpetuseks üks külastus mudaauku ei tee kunagi paha. Siin saime natuke ka võsas ragistada. Aitäh! Rohkem mudaaugu aardeid varnast võtta pole :(
Mõnus jalutuskäik päikesekullasel pärastlõunal :)
Originaalne
Auto jäi vähe suuremale teele ja tegin väikse jalutuskäigu. Tore aare, tänan.
Tegin suurema tee pealt vuta-vuta ja tagasi ka samamoodi. Aitäh!
Lihtne aga mõnus teostus siin. Kõik toimis ja terve.
Leidsin. Aitäh!
Mudaaugu nüüd kottis. See oli pikalt ripakil, lõpuks logitud. Aitäh!
Väga tore oli enda ninelist aaret leida. :)
Kui auto paigas, sai ka teisele poole tammikuus põgatud. Nimi kirja jälle uuel moel. Tänud!
Jalutasin kurepesa juurest siia. Eksimisvõimalusi siin polnud ja aimatav lahendus ootaski logimist. Viimane aare sellest seeriast. Suur tänu nende kõigi eest!
Tänase rännaku viimane punkt. Minu reegel on, et Keila ja selle äärealad on piisavalt lähedal, et siinsed aarded eranditult jalgsi avastada. Märkamatult on üle 5 tunni mõnusalt kulgetud - parim viis nädalavahetuse alustamiseks!
Puhkasin pisut tamme najal jalgu, et siis viimased kodukilomeetrid ette võtta.
Aitäh lennukate ideedega peitjale!