Mulgiraudtee 4

Metsaemand oli kohal. Passisime vaikselt koos. Tundus, et talle meeldib muusika. Rästikute kohta teatakse öelda, et hea inimese läheduses ta on ise ka rahulik. Oleks ta folgile kaasa võtnud, aga mul pole nii suurt maokogemust. II liigi kaitsealune loom ka. Enne ussimaarjapäeva, mis on 8. septembril siia konksima ei tasu tulla.

Viljandi ja selle ümbrus hakkavad vägisi logimata aaretest tühjaks saama, nii et tuleb neid, mis esimese hooga on kõrvale jäetud, üle vaatama hakata. Ei teagi, miks siia varem pole kippunud, aga nüüd siis sai tuldud. Igavesti kaunis ja tore koht ja tõepoolest nii vägevad numbrid siia betooni valatud. Ülesanne selge, nendest numbritest koordinaadid välja võlutud ja võiski otsima asuda. Ikka natuke aega läks aega, agamitte just üleliia palju, et ka aare end oma peidupaigas paljastaks.
Tänud peitjale selle toreda multi eest.

Leidmine võttis palju aega, aga oli seda väärt. Logiraamat oli veidi niiske. Lisasin hariliku ja uue aarde ;)

Hurraa - see saaga sai nüüd läb! Aasta tagasi tuustisime siin tunnikese, ka suvel käisime siit läbi, aga ei leidnud midagi. Otsustasime siis, et niipea siia uuesti ei tule. Mitte enne kui leiulogisid tulema hakkab. Täna peale seiklusi rabas, järvel, jõel ja allika juures, olles lugenud, et vahepeal korralik hoolduski aardele tehtud, olime kindlad, et nüüd küll leiame. Nii oligi! Vaatasime vanad tuttavad kohad üle ja oh imet - täna jäi see karp üsna kiirelt silma. Võimalik, et asi oli kuuvalguses, sest eelnevad korrad käisime siin päeval ... Aare on praegu täitsa ok seisus. Raamat küll veidi jääs, aga kirjutada saab sinna väga hästi. Silica-pakid hoiavad ka kevadel ilmselt olukorra kontrolli all. Aitäh peitjale!

Algus oli paljulubav, aga lumi ja külm temperatuur panid pärast paarikümmend minutit otsimist loobuma. Eks see karp seal arvatavasti ikkagi on. Tuleb soojemal ajal tagasi tulla.

Hooldus sai tehtud, kuid võib olla peaks karbi ära vahetama!?

No ma ei tea, kui märtsis oli enam-vähem olukord olnud, siis nüüd oli musta hallitust nii täis, et väga ei tahtnud näppidagi. Pliiats oli karbi külge nagu liimitud.

Egas midagi koukisin mudru lihtsalt välja ja panin logiraamatu minigripiga tagasi karpi. Sõrm, millega ma seal tegutsesin, hakkas natukese aja pärast millegipärast tuikama, kuid pärast vees pesemist oli kõik jälle normaalne. Ei teagi miks.

Pärast, kui olin juba natuke saanud kaugemale jalutada, otsustasin ikkagi tagasi tulla, sest see sisu oli ikka rõve. Ja paremaks see ikka ei lähe.

Karbi pesin vees ära nii palju kui sain. Õnneks oli järveäärne puhkekoht prügikastiga ja kõik mitte pestav läks sinna. Oma autosse ei tahtnud ma midagi siit karbist tuua.

Siis sain ikka mitu korda autovahet käia, sest sellel kellel pea ei võta, võtavad jalad.

Kuid karbi jätsin ikkagi vana kuigi võiks olla ikkagi tänapäevasem lahendus. Ma saan aru, et siinses konnatiigis ei kehti nii väga Murica reeglid ja geokrahv ei tule nõutama oma vara tagasi (vist). Kuid ikkagi, kuhu maani on otsijatel õigus peitja vara asendada või üldse hooldust teostada?

Tegelikult on see aare täitsa alles ja enamvähem ok seisus kah. Otsingutega peab üsna põhjalik olema, lihtsalt ta just kätte ei tule. Ja noh, kui ma õigesti mäletan, siis arvutuste järgi saadav punkt Maa-ameti kaardil päris peiduka peale ei näidanud... Muidu on igal juhul meeldiv kant, aitüma!

Aastaarvude tuvastamise ja arvutamisega saime kiirelt hakkama. Edasi tutvusime objektiga ligi tunnikese, aga ei leidnud miskit. Ei tea, kas oleme viimasel ajal liiga vähe aardeid otsinud, et geosilma teravus on kaduma läinud...

Tatsasin julgelt ringi ja ronisin nii mõndagi kohta, kuhu ilmselt vaja polnud. Kui ikka asi end näole ei andud, asusin logisid lugema. Ning seal räägiti aina madudest. Ja järgmine asi, mida ma nägin, oligi madu. Ei hakanud mina oma nina nii lähedale toppima, et selgust saada, kumb ta täpselt on. Igatahes käte kuhugi auku toppimise ja sellega ka aardeotsimise isu kadus täiesti ära. Ehk mõni teine kord, kui susisejad suikunud on.

Meie saadud koordinaat näitas teisele poole ja sai päris pikalt otsitud enne kui karp näppu jäi. Ühtki ussi õnneks veel ei näinud. Aitäh aarde eest!

Ma ei teagi, miks ma nii kaua seda multit vältinud olen. Oli väga mõnus jalutamine. Aarde kätte saamine nii, et ise võimalikult puhtaks ja kuivaks jääksin, vajas natuke nuputamist, aga tehtud see sai. Aitäh!

Lahendus tuli kenasti aga lõpus jäin alguses koordinaati liiga kauaks kinni, kui loobusin siis leidsin ka aarde :)

Ka mina tsipsisin enne juba loogiliste peidikute vahetus läheduses ja mõtlesin, et kas vaataks ühe koha üle. Kuid jätsin tegemata ja asusin edasi numbrite otsimise juurde. Lõpuks selgus, et geonina ei valetanud. Aitäh, äge koht ja tore oli ajalugu siin avastada.

Kohale jõudes leidsin vajaliku kiirelt, kuid arvutuse tulemus tundus kahtlane. Vaatasin hoolikalt uuesti üle ja hoolimata kahtlusest sai just sellest kahtlasest kohast aare leitud.

Tänan peitmast.

Veidi rohkem kui aasta hiljem oleme tagasi ja ilmselt ka targemad, kuna seekord leidsime aarde suhteliselt kiiresti. Või on asi selles, et seekord oli meid oluliselt rohkem otsimas. Või on asi koeras, kes ennast sopaseks üritas teha. IGal juhul leitud ta sai. Eriti julgustav oli mõte, et sel aastaajal vast on sisisevad elukad kaugele peitu pugenud. Aitäh!

Tore multi.Sain jalutada,arvutada ning ka väikese ajaloonupu ehk parem ja targem kui ennem.Aitüma kogu kompoti eest!

Läksime end õue tuulutama. Seda silda ma oma lapsepõlvest ei mäletagi, aga võib-olla ma siis seda rada Siniallikul lapsena ei läbinudki. Vajalikud numbrid leidsime kiirelt, aga edasine ei õnnestunud. Eriti toreda punkti pani asjale eelnevate logide lugemine. Agaralt võtsin kohe viimase pildi lahti ja oleksin vaat et sussid püsti visanud. Kiirel sammul läksin sillale ja kogusin end korralikud mitu minutit, kinnitasin endale, et ussid on selleks aastaks tuttu läinud ja et nad kindlasti magavad sillast eemal. Ei taha mõeldagi, millise šoki ma oleks saanud soojemal ajal seal ringi tuhnides. Võeh. Natuke vaatasime veel ringi, aga kui juba jalad ka tossudes märjaks hakkasid saama, otsustasime asja katki jätta. No üks on kindel - soojemal ajal me tagasi ei tule, sest mina kategooriliselt keeldun viibimast kohas, kus ussid peesitavad.

Siinsamas lähedal asuva nime järgi lihtsa Sinialliku Simpel aardega ei läinud meil üldse lihtsalt, aga lõpuks läbi häda päädis see siiski leiuga. Siin selle multiga läks aga väga lihtsalt ja kiirelt. Kui arvutused said tehtud, oli kohe selge, kuhu minna. Meie õnneks oli suvitushooaeg lõppenud ja ühtegi end soojendavat või vonklevat voolikut me ei kohanud. Küll aga leidsime aarde väga loogilisest kohast. Tänud aarde eest!

Aastaarvud sai kokku loetud ja arvutused tehtud, leid oli lõpus üpris kiire, kätte saamisega läks veidi aega, muidugi oli koguaeg silme ees see rästiku pilt aga meie ei kohanud õnneks
Tänud

Numbrid sain (teise lähedal nägin esmalt rästikut, kiljusin ja ahmisin õhku ja tänasin kõigevõimsamat, et ma jätkuvalt silla peal olin). Edasi toimus pildistamine ja kuskile käsi sisse-alla ei ajanud: hea ka, sest rästik ringles seal postide vahel.

Aare korras. Lõpu täpsuse koha pealt pisut virisen, aga muidu on kõik hästi :) Tänud!

Njaa multiaaretega on jah selline lugu et neid on igasuguseid. M6ned kergemad, m6ned raskemad, m6ned lahedad, m6ned veel lahedamad. Analoogse l6pplahendiga on m6ned korrad ka varem kokku puututud :D ja ega siis ei jäänudki muud yle kui 6iges kohas 6iget asja silmata. Kui päris aus olla siis vist minu esimene leid sellelt peitjalt. Kuidagi olen suutnud kogu aeg m66da laveerida nendest aaretest. Aga täna sai see viga parandatud. Aarete kohta olen juba varem palju kiitust kuulnud ja olen täitsa n6us. Väga lahe konteiner. Geoparklasse tagasi minnes saime osa ka tänasest esimesest geotabamisest. Ka Tunk oli tulnud sedasama raudteed uuesti uudistama. Nagu aru sain siis oli vist yks lemmikkohti, miks muidu mitu korda tulla ;) Tänud peitjale

Staarleidja imeline etteaste ehk jälle sai otsitud ja veendutud, et ei miskit, kuniks proff läks samasse kohta ning võttis peagi aarde välja. :)

Millalgi oli ikka hea küll, kui sai rongiga Läti piirini sõita. Aeglane võis olla aga soodne ja tol ajal kiire transpordiviis vähemalt. Kahju vaadata kuidas kõik laguneb... Aitäh seda teed valgustamast. Aare kuiv ja korras!

Üks järgmine raudtee sild ületatud ja logitud. Tänud

Järjekordne mõnusa jalutuskäiguga aare. Kahjuks jäime veidi pimeda peale ja ilmselt seetõttu leid ei tahtnud kergelt kätte tulla. Piilusin siia ja sinna, siia ja sinna kuniks lõpuks miskit märkasin, natukene meelitamist veel, et aardesse nimi kirja saada ja saime tagasi jalutama hakata. (240) Aitäh!

Päike paistis, rahvast kulges edasi-tagasi endisel kitsarööpmelisel raudteel. Leitud said aastaarvud. Edasi tegime harjutusi sabale ja tutvusime objekti ehitusega üsna põhjalikult, sooritasime akrobaatikat all ja üleval. Lõpuks ikka leidsime. Tänud peitjale.

Siin tekkisid juba vahepeal loobumis mõtted,kuid üks koht ei andnud ikka hingerahu ja lõpuks seal ta ennast peitiski.Aitäh!

Numbrid hakkasid kiirelt silma ja koordinaatide tuunimine läks ka kenasti. Siis vaatasime peidukohas ringi ja saime selgeks, kus aare pesitseb. No aga mitte mingil juhul ei saa aaret enne välja võtta kui kõik muud praod ja pilud pole üle vaadatud. Kui olime jupp aega hoogu võtnud tõime aarde välja ja panime nimed kirja. Pärast veel paar auringi ümber peidupaiga ja silla, ning siis auto juurde tagasi. Muide järv ja ujumiskoht on väga ilusad. Kindlasti läheme suvel tagasi ujuma.

Numbrite leidmine ja arvutamine käis ruttu. Tulemus pani alguses kahtlema, aga varasemad logiteated kinnitasid selle õigsust. Ja siis algas tõeliselt pühendunud uurimine, mis ei ole tavaliselt meile omane. Vaid üks koht sai natuke vähe tähelepanu, sest püsis illusioon, et jalgu märjaks tegema ei pea. Vahepeal peaaegu loobusime ja käisime ühe teise aarde juures ära, aga kuna see Üks Koht endiselt näris kuklas, siis naasime koos metsast leitud abivahendiga. Abi oli sellest vahendist muidugi täpselt nii palju, et jalad ei saanud märjaks mitte kohe, vaid natukese aja pärast. Aga õnneks oli meie kahtlustel alust ja aare oligi seal, kuhu varasemalt ligi polnud pääsenud.