Mulgiraudtee 6

Ma olen ikka arvanud, et selle aarde leidmiseks pean seda kunagist raudteed mööda lähenema ja jumal tänatud, et mu tänane kaaslane kordas nagu papakoi, et mulgiraudtee 6 ja mulgiraudtee 6. No vaatasin siis tõsisemalt asjale otsa ja tõepoolest, tal õigus. Jälle. See ju suurelt teelt vaid kiviviske kaugusel. Nii et auto tee serva ja kand ja varvas. Kuigi ega see lühike teekond vist mittekülmunud maaga nii lõbus pole, kaunikesti porine tundus, et siin võib mõnel muul ajal nagu olla. Meil läks igatahes leebelt, kuigi mingis rööpas ma korra libastusin ja toetasin käed maha, kuid see oli niisugune leebematsorti vääratus.
Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Korralik vanakoolikas. Lisette jäi autot valvama maanteel ja mina võtsin jälle otsetee läbi võsa. Pidi isegi kraaviületust tegema, hoovõtt õnneks kandis vilja. Lõpp ise põnev ja tee tagasi oli ka kordades inimlikum. Aitäh peitmast!

Tänud aarde eest.

Leidsime,logisime!Tänud peitjale!

Selle aarde puhul juhatasid armulised geojumalad kohe õigesse paika ja saime kiire leiu. Aitäh!

Leitud

Leitud

Leitud

Kui otse ei saa, siis tuleb ringiga mööda raudteetammi kohale tulla. Kohapeal sai Arvo heatahlikkuse üle rõõmustades nimi kirja.

Tänan peitmast.

Päris huvitav maastik siin tõepoolest, aarde leidmisega samuti probleeme polnud, aitäh!

Teist korda siin. Eks aardeni jõudmine oli juba paras ikaldus, üritasime raielanki ületada, kus jää all, siis vesi peal ja jälle jääkirme peal. Kui jõudsime kohani, kus kunagine kraav oli ja vesi üle kummikuserva sisse tuli, siis loobusime.

Lõpuks meenus, et mööda jõekallast võiks lihtsamalt saada. Eks kevadine suurvesi tegi siin ka liiga ikkagi, mitmes kohas pidi hinge kinni hoidma, et kas tuleb nüüd saapasse täiega sisse või ei. Eks jalad said märjaks niikuinii lõpuks, õnneks aga vaid kergelt, mis paarist pisemast august sisse pressis.

Häda aga sellega ei lõppenud. Kohapeal polnud aaret kusagil. Pool tundi jebimist, et kaameratega selgeks teha, kus see aare olema peaks. Siis selgus, et seda käsitsi mitte kuidagi kätte ei saa. Lõpuks kahekesi pusisime veel tunnikese, ise kõhuli maas muda sees suure puuoksaga sudimas, et karp liikuma saada ja õigesse suunda lükata.

Ei tea, kas see pidigi nii rämedalt keeruline olema. Mingi hetk olin juba loobumas ja mõtlesin, et seda aaret peabki suurema koguse lõhkeainega leidma. Sild õhku lasta ja siis saad logida. Tagasi igastahes panime nii, et see oleks päriselt ka nii leitav, nagu vihje seda ütleb. Eelmine leidja võiks järgmiste peale ka vähekenegi mõelda.

Aarde enda eest aitäh. Koht on väga äge.

Leitud! Tänan peitmast!

Leitud, aitäh!

Toppisime nii vasaku kui parema käe näppe igale poole, kuhu need vähegi mahtusid ja seda korduvalt, enne kui lõpuks karbile pihta saime. Aitäh peitjale!

Maanteelt vana raudteesillani viis ilus ATV-rada, astu või kingaga karbi juurde. Õiget kohta uudistasime kõik kordamööda, kui lõpuks selgus, et teravatest silmadest on rohkem kasu pikkadest näppudest. Aardega kõik parimas korras. Ja ilusa päikeseloojangu saime ka veel pealekauba.

Otsida sai tükk aega ja lõpuks ka leitud.

Leitud!

Kõik oli olemas, õiges kohas ja õiges koosseisus ning kuiv ja korras.
Aitäh!

Siin kippus asi keeruliseks minema. Õige nurga alt märgatud. Aitäh!

Mulgiraudtee sildade aarete leidmistega on alati erinevad lood. Sellele sillale ligipääs oli pisut vesine. Pardid lendasid ja toimetasid samas lähedal. Koostöös on karpi leida palju parem ja tulemuslik :) Aare kuiv ja korras.

Arvasin, et siin tuleb hullem ragistamine aga ilmselt tänu kalameestele oli rada autoteest ilusasti sees. Kunagi varasemalt tahtsin leida lähenemisteed Rimmu-Kaarli tee poolt kuid kuigi jalutamistee tundus täiesti olemas kaardil, siis head parkimiskohta me eramaade vahel põgusal otsimisel ei leidnud. Kummikutega varustatult jõudsin sillani üsna valutult. Veidi oli isegi kahju, et Taavit ja Exet kaasa ei motiveerinud tulema. Otsida sain ikka omajagu. Kuna käsi mulle igale poole toppida ei meeldi, siis kasutasin telefoni kaamerat. Andis ikka seda õiget nurka otsida enne kui karbi kaadrisse sain. Aarde meelitasin välja vasaku käega, tagasi läks paremaga. Rahulikus tempos saigi üks kant Viljandimaal roheliseks värviud.

(506) Aitäh! EVEJ logiraamat sai uue minigripi.

Siin ikka tuli veidi otsida, kuid mingil hetkel jäi ka karp näppu. Peitjale tänud!

Siin suutsin ka päris pikalt aega parajaks teha, Kohe mitte ei tahtnud see karp silma jääda. Tagasiteel sain õpetuse, et ei tasu kitsas kohas sedasi ringi keerata. Umbes poole tunni pärast tuli 4x4 tagasi teele aitama, tänud.

Tänan aarde eest!

Logitud ja korras

Tänud aarde eest!

Siin aarde juures sai samuti peatus tehtud. Kuigi eelmise Mulgiraudtee aardega hästi ei läinud ja seda ei leidnud, siis siin oli endiselt lootus see leida. Peab ütlema, et raskelt, aga siiski see karp välja ilmus. Küll sai neid käsi igale poole topitud. Küll paremat ja pahemat, aga ei tundnud, et karp näppu jääks. Lõpuks siiski õnn naeratas. Hea, et siingi tühjad pihud ei jäänud! Täname.

Suure tee pealt väike kõrvalepõige ja leitud ta oligi... Vesi ikka võimsalt alanenud, kui eelmise mööda sõiduga võrrelda. Mulle sobis ka vasak käsi paremini aga eks inimesed ongi erinevad... Huvitav, mis selle tammi teise poolega juhtus.... Aitäh peitjale siia juhatamast!

Selle sillaga nüüd just kergelt ei läinud. Alustuseks teekond sinna oli ikka paras pähkel, tugev 4, mmastik. Kummikud said ääreni vett täis, vahepeal kui jalg okstes kinni jäi, tuli ka esisild sisse lülitada ja käppapidi mudas kahmida. Võibolla oleks ka kuivem ja parem tee kuskil olnud aga eks seda teavad kes seda kanti tunnevad. Tammil juba pääsemine. Aare ei tahtnud end kuidagi välja anda, olin juba loobumas kui ikka ja jälle logisid lugesin ja kõlama jäi, et parem käsi.Ja kui arvestada kuidas kohale sai tuldud, siis ega niisama tagasi ju ei taha minna. Proovisingi uuesti ja oh imet näpud puutusid midagi. Väike abimees geokotist välja ja sealt ta tuli, uskumatu milliseid kohti leitakse. Tänaseks sildadest aitab, nüüd ei jää muud üle kui koju ennast puhtaks kasima. Tänud, ilus loodus seal.