Nurkse

Täna teel Seljamäele otsustasime väikese haagi teha ja see aare logida.Nulli lähenedes ei süvenenud täpselt kirjeldusse ja nulli jöudes arvasime juba, et tuleb mingi 5-ne ronimine, aga osutus lihtsamaks.Aitäh.

Me ooperit, me ooperit. Ronisin oosile, nii palju lund, nii palju loomajälgi. Logisin ja laskusin leebemat nõlvapidi. Ja avastasin, et prillid on kadunud (traditsioon juba). Käisin jalajälgede järgi veel tiiru oosil ja tagasi. Ei midagi. Siis leidsin okulaarid autost. Noh, kui pea ei jaga, jagavad jalad. Tänud seikluse eest!

Aardeni navigeerides jäi silma, et lähedal elavad piisonid. Hea meelega läheks neid sõpru vaatama, aga google'is laoti piisonitele järjest 1 tärn, sest piisonid näitavad ainult selga. Sellest hoolimata katsume kunagi sealt ikka läbi hüpata.

Kitsed jälgisid eemalt põllult meie tegemisi nii minnes kui tulles. Äge koht. Aitäh!

Leitud

Üksi mööda maad ringi vurades on üks jama, et keegi ei loe kõrval kaarti, kõike peab ise tegema. Nii jäävadki mõned aarded küll teele, aga logimata, kuna ei oska aimatagi, et mingisse kohta kulgedes sõidad veel külastamata aardest mööda. Aga siit lähedalt mööda sõites tekkis mingi mälestus, et nagu vist oli siingi miskit. Auto tee serva ja selgus majja, vaja kõrvalteele keerata. Nagu paljud eelmisedki, ronisin üles seda jumala järsku nõlva mööda. Ise veel mõtlesin, et mis nipiga siit pärast küll alla saab, aga liigne kartus, alla tulin ikka mööda lauget nõlva teeraja peal. Kusjuures selle rajakese algust küll poleks üles leidnud, oli teine täielikult kõrgesse rohtu kadunud.
Tänud taastajale seda aaret siin taaselustamast ja sellega ka peitjat meenutamast.

Üles tulime tõenäoliselt kõige järsemat ja märjemat nõlva pidi, alla leidsime pisut laugema raja. Kõige noorem geopeitur leidis rõõmsasti.
Aitäh peitjale!

Tõusev tuul ja külmakraadid tegid nahale natuke halba, muus osas oli ilus ilm, suurepärane seltskond ja võimas oos keset põldude.
Aitäh peitjale!

Teel Rakverre lõunasöögile tegime siin ühe kerge jalutuskäigu ja lumise mäkketõusu aimataval rajal. Kuigi Herki haaras autost kaasa ka labida, siis siin polnud aarde leidmiseks seda küll vaja. Taastatud karbike oli ilusti nähtav ka suurema lumega. Aga krõbe külm tahtis küll selle ajaga näpud külmetada, kui logiraamatusse nimesid kirjutasin. Aitäh aarde eest!

Pärast rabas sumpamist käisime neljakesi siin Nurkse mäel ära. Catibergil oli see aare varasemast logitud. Mina olin siis veel ilma kontota. Maastik oli pigem kerge. Aitäh aarde taastajale!

Leitud

Aitäh aarde eest!

Täna oli aare kodus ja sai kenasti leitud.

Tänan taastamast.

Võistlustel ületatud mägedest jäi ilmselgelt väheks, tuli siit lisa võtta, loomulikult sai see tipp vallutatud. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh peitjale ja taastajale!

Täitsa korralik rada tuleb üles välha.

No minu telefon saatis mind küll ühele poolele, küll teisele poolele. Tegelikult polnud väga vaja rajalt maha tullagi.

Pealtnäha paras võsakas, aga tegelikult oli isegi kuskil mingi aimatav tee ja aare ise kergesti leitav. Vaatasin torni ka üle, hea, et sinna üles ei pidanud ronima. Aitäh aarde eest!

Taastasin aarde. Teistmoodi, kui varem oli. Samadele koordinaatidele.

Ei olnud seal miskit

Mida pole, seda pole

Karbist on jäänud lehtede sisse neljakandiline pesa aga karpi ennast enam ei ole.

Mööda teed aardeni ja tagasi.
Tänud

Oli palav, olid parmud, aga ikkagi ilus! Suur tänu juhatamast!

Mega ilus koht on!

Aare heas korras :) Tänan

Jälle üks lumine jalutuskäik ilusa ilmaga. Väga lahe. Lapsed olid eriti õnnelikud väga kirju karbi sisu üle. Sai üht-teist vahetatud :)

Ilus vaade . Tänan

Andis ikka turnida, aarde leid tuli kiiresti. Peale seda muidugi viisakalt mööda teed alla tagasi, tänud :D

Tulin Toru I aarde juurest mööda põlluteed. Tundus, et tippu mineva rajaotsa otsimine selles heinas on sama tüütu, kui lühimat teed otse läbi võsa mäkke ronimine, siis valisin viimase kasuks. Plätudega oli tõus muidugi suht vastik ja varbavahemullane. Pärast logi läksin ka triangulatsioonitornini ja korra isegi mõtlesin, aga siis lõin käega, vaated sealt otsast on kindlasti vinged aga plätad on plätad. Edasi läbi loomalaudatee Tobeduse juurde.

Ei hakanud seda raja algust otsimagi, vaatasin vähe hõredama koha välja ja põrutasin otse mäkke. Selgus, et sihik oli täitsa paigas ja mäe otsa jõudsin paari meetrise eksimusega täitsa õiges kohas. Tagasi läksin juba mööda täitsa korralikku rada. Tänud aarde eest!