Omar
Kirjeldus
Aitähh Omar Volmeri perekonnale, kes lubas tutvustada mul läbi geopeituse mitmekülgset suurmeest ja seda kohta, jalutage ja nautige kaunist kivi, mille sepis on loodud Omari sõbra metallikunstnik Heino Mülleri poolt mälestuskingituseks.
Arvestades asukohta, olge palun lugupidavad nii perekonna kui naabrite pirvaatsuse osas ja võimalusel jätke auto parklana märgitud piirkonda. Sealt on ainult paar sammu astuda.
Etnograaf ja ajaloolane? Arhidekt ja sisekujundaja? Tõlkija ja jahimees? Vibukütt ning indiaaniuurija? Kindlasti. Ja veel palju muudki. Kui paljudel veel on selline panus Eesti kultuuri ning nii uskumatu, kui see ka ei ole - see panus jätkub läbi tema laste?
Teades keskmise inimese kontsentreerumisvõimet pikema teksti lugemisel, ei hakka ma siia esseevormis kirjutist trükkima. Lisan vaid tema saavutustest lühiülevaate, ehk leiate siingi oma ohhoo-momendi, nähes kui paljude temaga seotud asjadega olete enda teadmata kokku puutunud.
Seega - ülevaade.
Tõlkinud meile raamatu "Mata mu süda Wounded Knees" (üks mu lapsepõlve lemmikraamatuid, muide), “Põlisameeriklased”, näidendid "Tõlkijad" ning "Biloxi Blues"
Kirjutanud kõigile poisslastele tuntud raamatu "Tomahookide aeg"
Osalenud mitmetes filmides näitleja ja peakunstnikuna (näiteks “Jõulud Vigalas”), olnud lavakujundaja ja kostüümikunstnik.
Arhidekti ning sisekujundajana loonud meile Café Grand'i ja Seegi maja kujunduse 17. sajandi stiilis, Nikolai Lehtla sisekujundus. Saate neid tänaseni Pärnus imetleda.
Kihnus on tema loodud ja nimetatud Rock Café, laululava rippkatuse projekt ning Kihnu Muuseum.
Kõige selle kõrvalt andis oma panuse Eesti vibuspordi arendamisse, põhjalikult uurinud ja tutvustanud meile indiaanikultuuri.
Kastnas, tema suvekodus asunud, algselt 1895 aastal ehitatud ning Omari poolt restaureeritud küün on praeguseks kolitud Naissaarele ja sealse Nargenfestivali põhiline kontsertpaik.
Paljut jääb siia kirja panemata, aga huvilisele lugemiseks mõned artikliviited:
[:](https://parnu.postimees.ee/62398/mitte-ainult-omar-volmerile-tagasi-moeldes
https://parnu.postimees.ee/2382719/eesti-kultuuri-mitmekesiseim-mees
https://www.sirp.ee/omar-volmer-ja-armastus-asjade-vastu/)
Omar Volmer on autasustatud Pärnu linna vapimärgi ning Valgetähe ordeni III järguga.
Elutööks kindlasti praeguseks lammutatud Pärnu Muuseumi loomine, arendamine ning juhtimine mitme kümnendi jooksul. Tiiu Kirsipuu loodud Omari mälestustahvlit võite näha lisatud pildil, mõeldud oli see praeguseks lammutatud vana muuseumihoone seinale…
Aitähh Omar Volmeri perekonnale, kes lubas tutvustada mul läbi geopeituse mitmekülgset suurmeest ja seda kohta, jalutage ja nautige kaunist kivi, mille sepis on loodud Omari sõbra metallikunstnik Heino Mülleri poolt mälestuskingituseks.
Arvestades asukohta, olge palun lugupidavad nii perekonna kui naabrite pirvaatsuse osas ja võimalusel jätke auto parklana märgitud piirkonda. Sealt on ainult paar sammu astuda.
Etnograaf ja ajaloolane? Arhidekt ja sisekujundaja? Tõlkija ja jahimees? Vibukütt ning indiaaniuurija? Kindlasti. Ja veel palju muudki. Kui paljudel veel on selline panus Eesti kultuuri ning nii uskumatu, kui see ka ei ole - see panus jätkub läbi tema laste?
Teades keskmise inimese kontsentreerumisvõimet pikema teksti lugemisel, ei hakka ma siia esseevormis kirjutist trükkima. Lisan vaid tema saavutustest lühiülevaate, ehk leiate siingi oma ohhoo-momendi, nähes kui paljude temaga seotud asjadega olete enda teadmata kokku puutunud.
Seega - ülevaade.
Tõlkinud meile raamatu "Mata mu süda Wounded Knees" (üks mu lapsepõlve lemmikraamatuid, muide), “Põlisameeriklased”, näidendid "Tõlkijad" ning "Biloxi Blues"
Kirjutanud kõigile poisslastele tuntud raamatu "Tomahookide aeg"
Osalenud mitmetes filmides näitleja ja peakunstnikuna (näiteks “Jõulud Vigalas”), olnud lavakujundaja ja kostüümikunstnik.
Arhidekti ning sisekujundajana loonud meile Café Grand'i ja Seegi maja kujunduse 17. sajandi stiilis, Nikolai Lehtla sisekujundus. Saate neid tänaseni Pärnus imetleda.
Kihnus on tema loodud ja nimetatud Rock Café, laululava rippkatuse projekt ning Kihnu Muuseum.
Kõige selle kõrvalt andis oma panuse Eesti vibuspordi arendamisse, põhjalikult uurinud ja tutvustanud meile indiaanikultuuri.
Kastnas, tema suvekodus asunud, algselt 1895 aastal ehitatud ning Omari poolt restaureeritud küün on praeguseks kolitud Naissaarele ja sealse Nargenfestivali põhiline kontsertpaik.
Paljut jääb siia kirja panemata, aga huvilisele lugemiseks mõned artikliviited:
[:](https://parnu.postimees.ee/62398/mitte-ainult-omar-volmerile-tagasi-moeldes
https://parnu.postimees.ee/2382719/eesti-kultuuri-mitmekesiseim-mees
https://www.sirp.ee/omar-volmer-ja-armastus-asjade-vastu/)
Omar Volmer on autasustatud Pärnu linna vapimärgi ning Valgetähe ordeni III järguga.
Elutööks kindlasti praeguseks lammutatud Pärnu Muuseumi loomine, arendamine ning juhtimine mitme kümnendi jooksul. Tiiu Kirsipuu loodud Omari mälestustahvlit võite näha lisatud pildil, mõeldud oli see praeguseks lammutatud vana muuseumihoone seinale…
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
💭Mõni inimene jõuab elu jooksul ühe ameti enam-vähem selgeks saada.
Omar Volmer vaatas ilmselt seda süsteemi ja otsustas, et see on mõttetult piirav.
Etnograaf? Jah.
Ajaloolane? Jah.
Arhitekt? Jah.
Sisekujundaja? Loomulikult.
Tõlkija? Muidugi.
Jahimees? Ikka.
Vibukütt? Aga miks mitte.
Indiaaniuurija? Pane seegi kirja.
Filmikunstnik, näitleja, lavakujundaja, kostüümikunstnik? Jah, ega päevad ju ometi ainult 24 tundi pikad ole.
Mingil hetkel hakkab tekkima tunne, et ülejäänud Eesti kultuuritegelased said lihtsalt laua ümber kokku ja jagasid ülejäänud ametid omavahel ära, sest Volmer oli suurema osa juba ära võtnud.
Kõige hullem on see, et tema tegemised pole kuskile abstraktsesse CV-sse kadunud. Pärnus jalutad Café Grandi või Seegi maja juures – jälle Volmer. Kihnu muuseum – Volmer. Rock Café – Volmer. Võtad kätte „Mata mu süda Wounded Knees“ – jälle tema. Keegi räägib vibuspordist või indiaanikultuurist – jälle hakkab nimi kuskilt välja ujuma.
Ja siis selgub veel, et mees restaureeris küüni, mis koliti hiljem Naissaarele ning sellest sai Nargenfestivali kontsertpaik.
Sest ilmselt oli tavalisest suvekodust lihtsalt vähe.
Aarde juures sai vähemalt üks asi selgeks: Eesti kultuuriloos on inimesi, kelle puhul tekib täiesti õigustatud küsimus, kas tegemist oli ühe inimesega või väikese hästi organiseeritud kollektiiviga, kes kasutas ühist nime.
Aare leitud, nimi logiraamatusse ja üks korralik „ohhoo“ jälle juures.
Tänud peitjale – selliste aarete pärast tasubki vahel võsast kaugemale vaadata.🌱☀️
Käisin luurel, et kus seekord neid muinastulesid võiks korraldada. Tee tõi ka siitkandist mööda, nii et tulin ja kaesin kivi üle. Peitjale tänud kohta tutvustamast!
Pole halli aimugi, kes see Omar selline on. Aga kui on tähtis, siis las olla. Vähemalt sama tähtis tundub olevat naabrimees, sest too valvab oma väravas ja toriseb. Vahet pole kas tuled autoga või ilma. Kahju, et inimestel pole midagi targemat teha.
Kivi nägime ära ja aaregi oli veel alles.
Tänud
Parkisin auto kuhu kästud ja läksin logima tagasi tulles mingi vend platsis ja hakkas riidlema et tema maa peale ei tohi parkida kuigi auto oli pooleldi tee peal. Kirus geopeitureid ja lubas kõigiga riidlemas käia. Kes jalutada viitsib soovitan parkida tammede juurde.
Muidu leitud ja tänud
Tänud aarde eest.
Siin see on, Geopeituse musternäidis. Kõik on nii nagu peab. Korralik eellugu, vaatamisväärsus ja ülimalt viisakas peidukoht, koos korraliku karbi ja sisuga. Taaskord üks koht, kuhu noorgeopeiturid palverännakule saata, et saaks aimu, mis see geopeitus tegelikult on.
Hinne 5! Olge lahke 😉
Selliseid paiku ja selliseid aardeid koos hariva kirjeldusega on tore külastada. Geopeitus näitab uusi huvitavaid kohti ja niisamuti harib ning avardab silmaringi, vahel. Tänud aarde eest!
Oh mis kena kivi siin, mõõgaga ja puha. Natuke imetlesin seda, siis liikusin edasi ja leidsin ka vága ilusa värske aarde eest, logiraamatus ka harjumuspäratult vähe sissekandeid. Aitäh peitjale.
Geojaani pikalt nädalavahetuselt taas mandrile naastes tegime kõrvalepõike Omari kivi juurde. Indrek astus veel enne aarde poole jalutamist Rebaseonu juurest läbi, et vana ülemusega kaks sõna juttu puhuda. Korralik aardekast. Aitäh peitjale!
Ilus kast :). Aitäh!
Laupäevaõhtune vaikelu, vaid mõned sääsed tüütasid aarde logimisel. Ei olnud kokkupuudet naabrite ega teiste kohalikega. Aare on väga uhke, nii huvitava mehe mälestuseks igati sobilik. Aitäh!
[FTF] 21:11
Johhaidii, see kiire sutsakas kujunes täna kolmetunniseks külastuseks. Kui oleks teadnud kohe, et aare on peidetud R endise ülemuse aia taha, oleks kohe rohkem aega varunud. Kõigepealt saime valida, et kas oleme kommunistid, pded või ngrid ja siis pärast äratundmist personaalse mitmetunnise ajalootuuri Omari dendropargis. Mälestuskivi ja sellel oleva surmanoole igal elemendil on ka oma tähendus. Noole tipus olevatel rõngastel on Omari laste nimed ja sünniaastad - Hardi, Kei ja Svea. Lisaks tema kahe naise nimed. Kivil oleva sambla sees olevat olnud Omari tuhk, mis sambla eemaldamisega sealt kadus. Ümbruses olevad puud, lisaks üle tee naabri, Rebasehärra aias olevad, on Omari istutatud. Kõik liigid meelde ei jäänud, aga koduteele saadeti meid okkalise käbi, erikuradipikkade männiokaste ja kollase männi vaigukreemiga. Pole kindel kui geosõbralik üle tee naaber on, aga kinnitasime, et geopeiturid on kõik toredad inimesed ja loodame, et ta väga ei kurjusta seal vaid heietab oma mälestustest teistelegi. Meil oli põnev! Aitäh peitjale!
STF kl 22:53.
Tore nurgatagune, kuhu jõudmiseks tuli esmalt kepsakas vasikakari teelt karjamaale mammade juurde kupatada. Siis vahtis meid üks toigast kirvega taguv mees, kes oli pisut toril, aga jutukas ja lubas meil "metsas veidi ringi vaadata". Kuna kotkapere tuli meile vastu, siis ilmselt rebasepoiss Margus juba teadis, milles asi. Igatahes tervitas ta mind kõnetades "tütreke". Märkisin, et ma pole tema tütreks ealiselt sobiv. Siis ta arvas, et naisi võib alati tütrekeseks kutsuda. Olgu siis nii. Logisime aarde Geaga, kes polnud siiani geopeitusest midagi kuulnud, kuid lubas kodus asja uurida. Lehvitasime repsule ja soovitasin tal töödega lõpetada, öö tuleb peale. Tema vastust me ei kuulnud. Kahjuks. Aitäh peitjale! TB in.
Aare avaldatud.