Ortograafia

Mõnus jalutuskäik ilusas kohas. Aarde leidmisega läks päris kaua. Vihjeobjekt oli ilmselge, aga aaret ei paistnud ja näpud ka karbini ei ulatunud. Lõpuks ei jäänud muud üle kui tuli kogu jõud kokku võtta ja serv üles kangutada. Samamoodi tagasi ma seda aaret enam ei saanud ja jäi lihtsamalt. Aitäh!

Noniiii, lõpuks sain selle aarde logitud. Märkasin, et siin just käidud ja välja kaevatud ja oligi nii. Veidi ikka võttis aega, et kätte saada, Freddi üritas ka aidata :D Logiraamat oli kokku külmunud ja panin oma logi viimasele lehele. Freddi ja Mercury said ka toreda jalutuskäigu. Aitäh!

Aastaaeg soosis siia otsima tulemist ..ümberringi valge maa ja krõbe külm 🙂
Aitäh!

Ülesandest ma ei tea kahjuks seekord midagi. Juhtusin lihtsalt õigel ajal teadjatega kambas olema. Aarde otsimisel panustasin küll, kuid aarde võttis välja ikkagi Kristel. Tänud peitjale kohta tutvustamast!

Lahenes see mõistatus täitsa mõistlikult, ei mingeid probleeme. Probleemid hakkasid alles siis, kui kevadel aarde peidukaga silmsideme lõin ja sain aru, et ega ikka ei lähe küll, vaja oodata. Suvi oli vihmane, nii et tundus, et ikka veel ei lähe. Kusjuures nüüd plaani paika pannes, et vaja siin ära käia, ei meenunud, et tegelikult olin enda jaoks kunagi välja mõelnud, et lumega võib raskeks minna. Aga kui leid on lumega raske, siis tuleb ala lumest puhtaks teha, loogiline ju. Õnneks sinna kallakule mahtus vaid kaks inimest nii et ma sain neile vaid kaasa elada ja targutada, et näed, sealt ju puhastamata ja sealt kah. Tegelikult asi ikka nii hull polnud, olin enamasti vait, mida ma ikka oskan kosta, kui teised tuulavad lumes ja mulle on jäänud vaid vaatleja roll. Aga igatahes tõid nad karbi päevavalguse kätte. Nii tublid.
Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest.

Koordinaat sai välja arvutatud kunagi kevadel. Varem olin korra siinset olukorda hindamas käinud, kuid olin otsustanud loobuda. Täna oli see päev, mil lõpuks aare logitud sai.
Tänud peitjale!

P.S. Logiraamat hallitab.

Peale mõistatuse lahendamist seda uut asukohta vaadates puges kohe kahtlus hinge, et väga 1,5 see maastik vist ikka pole, vähemalt enamuse aastast, aga kuna täna pakuti üle hulga aja imelist kevadilma ning sõbranna polnud sellisest kohast kuulnudki, siis käisime vaatasime oma silmaga ikka üle ka. No nüüd vähemalt teada, millist aega siia tagasi tulekuks valida.

Indrekul oli mõistatus ammu lahendatud, olime kohalgi käinud, aga mugude rohkus ja vastava varustuse puudumine ei võimaldanud logiraamatuni jõuda. Täna tormiga istuvad mugud kodus ja meil oli seekord varustus parem, nii et nüüd on ka nimed kirjas. Tänud peitjale!

Hooldasin aaret. Logi oli päris märg, kuivatasin tuule ja päikese käes, panin silica pakke ja uue minigripi. Värskendasin konteineril olevaid kirjasid musta veekindla markeriga, panin karbi kaanele GP/GC kleepsu, karpi kiletatud juhend, hariliku ja natuke vahetus kaupa. Vana juhendi kuivatasin ka ära ja panin uue minigripi ümber, seal oli peitja telefoni number kirjas. Nüüd aardega kõik jälle hästi!

Oli tore mõistatus, pidin teksti ikka päris mitu korda lugema et asjale pihta saada. Kohapeal võtsin saapad jalast ja tegin mõned sammud madalas vees. Polnud hullu midagi, kartsin et on mudane põhi aga kui vasakult poolt minna siis kõva ja puhas. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!

Sessiajal käisin ümbruskonnas pead tuulutamas ja vahtisin - nutuvõru ümber suu - aarde suunas. Liiga vesine. Nüüd oleks eeldanud, et on aasta kõige kuivem aeg, aga kohale jõudes selgus, et vesi mis vesi. Korraks arutasime võimalikku alistumist, aga ma ei tahtnud ilma proovimata minema minna ja tegin motikasaabastes ühe sammu ja siis teise ja paar tükki veel ja olingi kohal. Järgnevalt otsisin natuke alla saja aasta tulutult aaret. Navigeerimisvahend jäi kaldale, nii et tegin siis niisama meelelahutuseks otsimistseremooniat. Ind rauges sel hetkel, kui mingi hiir ilmus välja, nii et ma ei osanud muud teha, kui möirgama hakata. Kaupo hoidis naerust kõhtu kinni.

Varsti tuli Kaupo mulle appi ja otsisime kahekesi. Kui järgmised sada aastat olid möödunud, siis otsustasime alla anda. Kaupo läks igaks juhuks veel ühte kohta kontrollima ja kae nalja, seal aardeke oligi. Vihje peab kenasti paika.

Kottpimedas peale keskööd ei olnud meeldiv otsimine, kuid tehtav. Mõistatus oli tore! Aitäh peitjale!

Leidud ja lokitud.

see täpp oli täitsa tükk aega oma aega ootamas. pisut läks aega otsimisega aga vähemalt jalad jäid kuivaks. tänud! :)

Leitud.

Natukene aega läks, aga leitud sai. Aitäh!

Täpp kaardil juba ammu paigas, aga kuna mul siia kanti tavaliselt asja pole, siis pidi aare päris kaua oma järge ootama. Teel siia tegi tuul vihmavarjuga 2-0 ja just aardeni jõudes hakkas kallama. Kuidagi sain ikkagi logitud ja ehk jäi ka aare kuivaks, mina ise mitte eriti. Koht ise oli huvitav. Ei teadnudki, et siin selline on.

Selle aarde lahendamisel mõtlesin,et peab vist kooli tagasi minema,et rohelist saada aga õnneks peale mitmendat lugemist sain ikka kõik ilusti paika.Aitäh!

Mina arvan siiski, et mina lahendasin selle esimesena :P Igatahes sain mina täna kätte oma esimese doosi 5Gd ja kui juba siinkandis sai oldud, võtsime selle aarde sihikule. Ilm oli ilus ja üllatavalt palju rahvast oli väljas. Sama üllatavalt ei pööranud mitte üks hing meile tähelepanu, kui mööda muda aarde poole liikusime. Leid ise oli kiire, aitäh!

Nüüd on mul natuke segane, kumb meist mõistatuse lahendas, kas Mirjam või mina. Võimalik, et ise siiski. Aardeni jõudmiseks oli vaja üks väike jalutuskäik teha. Umbes mõnikümmend meetrit enne aaret vaatas vastu veetakistus. Õnneks leidus üks pooleldi niiske riba, kust sai kuiva jalaga üle. Natuke küünitamist ja karp oli näpus. Täname!

Leitud, logitud, tänan!

Kuna uusi aardeid enam endise hooga peale ei tule, peab hakkama neid vanemaid välja otsima. Millegipärast polnud see aare varem üldse silma hakanud, kuid nüüd võtsin ta lahti ja esimese lugemisega oli huvipakkuv. Mõned detailid köitsid kohe eriliselt tähelepanu ja peale väikest süvenemist olid koordinaadid käes. Ise ka imestasin, et kuidas küll nii lihtsalt see asi lahenes.

Loomulikult märkasime lisainfost, et lumega on seda aaret leida raske. Logisid sirvides hakkas silma, et vahel võib ka päris märg aarde ümbruses olla. Seega valisime omale meeldivama variandi (märgi varbaid ei armasta üldse) ehk lume ja läksime täna otsima.

Vinge ja vilu tuul näpistas põski, kuid meie sammusime eesmärgi poole. Teel märkasime ka igasugu hoiatus- ja keelusilte, kuid hindasime olukorda siiski paljulubavabaks ja sammusime nulli.

Lund oli paarkümmend sentimeetrit, kuid õnneks tundis Salme jala all kohe mingit eset, mida võis seostada vihjega ning esimene kaevumine tõi nähtavale aardekarbi. Oi seda rõõmu, mis meid nüüd valdas. Poleks iial uskunud, et selle aarde nii lihtsalt leiame. Kinnitame, et hea õnne korral täiesti probleemideta lumega leitav aare ;)

Aardega oli kõik korras. Suur tänu peitjale, meeldis nii mõistatus, kui emotsioon, mille saime karpi leides.

Mõistatus lahenes kuidagi iseenesest. Kummikuvabalt sai kätte. Pidu ja pillerkaar!

Tolle päeva staar ja eredaim mälestus on üks noor hakinoormees, kes nagu tahtis ja ei tahtnud ka olla minu logiloo kaanepoiss. Lõpuks ta ikkagi keeras oma parima külje ette ja pilt sai tehtud

Aitäh!

Sellega oli kõvast tegemist. Viskasin kõrvale, kui lootusetu juhtumi. Hing ei andnud rahu ja väga lihtsa idee peale hakkasid normaalsed numbrid tulema. Probleem oli ülemõtlemises, oleks pidanud ülesandele lihtsamalt lähenema. Tekstist lugesin kogemata välja - otsustas maha lüüa. Vot sulle ordokraafjat. Kalligraafiliselt fraktuuritud logbooki. Aitäh!

Mäletan, kuidas seda mõistatust sai puretud. Et nagu sain aru, mida tegema peab, aga ei saanud ka. Ei mäletagi, kuidas see lõpuks täpsemalt lahenes, aga koordinaadid olid mul kirjas ning kuna rongini oli veel aega, siis see sobis täpselt ajaviiteks. Krissu laenas oma kummikuid ja oli palju kasulikum kui mu telefon, mis asukohta mitu meetrit korraga ringi pildus. Kuigi ega me seda väga ei vaadanudki, sest pime ja märg võtsid kogu tähelepanu endale. Juba alguses soovitas ta sinna vaadata, kus aare end tegelikult peitis. No vat. Koostöö sujus hästi ja nimed said kirja. Mina jõudsin õnnelikult rongi peale ka. Aitäh!

Loona rongini oli veel aega ja tulime siia, kuna meil olid ainult ühed kummarid siis aja kokkuhoiu mõttes andsin mina oma kummikud ja Loona käis nendega nimesid kirjutamas. Isegi pimedas leiab kiirelt, ma ju ütlesin, et seal ta kindlasti on...'
Tänud

Tänan kodulähedase aarde eest.

See on juba päris tükkaega oma aega oodanud. Küll ei ole viitsinud, küll pole enesetunne päris see õige olnud ja see list läheb veel päris pikaks. Eks tegelt mängis ka rolli see, et see üks väheseid kodu aardeid mida võtta. Aga nüüd lõpuks tehtud, keegi võiks mõnusa jõukohase aarde lasnamäele teha, oleks tore, aitäh :)

Lahendatud sai aare vist paar kuud tagasi, kuid lõppu jõudmine varem lihtsalt ei õnnestunud. Täna sain varbad märjaks ja nime kirja. Tänan.

MItteleid puhtast laiskusest ja mugude rohkusest