Paadimees 32 See viimane

Tegin geopäeva Viljandis ja see oli kõige ägedam aare

Viljandi geotuuri teise päeva alguseks paras pähkel. Vesi oli poolde säärde, orhideesid igal sammul. Lõpus tuli varuda kannatust, ja siis logida. Aitäh vaeva nägemast. Kummikutest oleks abi olnud.

Väga kenasti tehtud aare, kahju ainult, et see on aja jooksul räsida saanud. Saime ka laheda peremehega tuttavaks ja ehk jagub tal veel jaksu aardeid edasi peita ja neid parandada. Suur tänu aarde eest.

Jätsin auto üles aarde Mänd+1 suurde parklasse. Haarasin igaks petteks paar aukliku tallaga üliõhukest kummiplätut näppu, kuid ehk vaja vette ronida. Otseselt polnud vaja, suutsin kraavist kuiva jalaga üle hüpata. Ka ronimine polnud midagi hullu ja vaade oli siin tõesti kena. kaane avamine võttis aega mõne minuti, edasine juba 40 minutit. Olin juba peaaegu loobumas, sest see tundus ilmvõimatu, aga ma ju ei loobu.. Süüdistasin loodust ja ämblikke, kes kuudega piisavad võrgud ette kudunud, mis tundusid korralikult takistavat. Aga lõpuks ometi paistis siiski päike ka minu hingeaknasse ning ma sain aarde kätte! See oli hea tunne, saavutus. Kellgi sai niimoodi 1030 ja saabus aega hommikuks midagi halba alla otsida. Tuju hea, ei hakanud end uuesti Kösti ojaga morjendama. Läksin tegin seda parem Valjuoja 6-ga ;-)

Kiitus ja tuhat tänu peitjale sellise väärisaarde eest! Lõpp hea, kõik hea. Kuigi üks paadimees jäi ikka leidmata, lisaks Kösti ojale ja Valuoja 6-le. 5.0 Valuojas-Marienhofist rääkimata.

Kuidagi järsku tekkis mõte, et kuule läheks võtaks selle ära ja kuna hooldatavad tundusid olevat tegevuses, siis põgenesime kiirelt. Nii kiirelt, et alles autot seisma jättes sain aru, et mu telefon oli jäänud tuppa laadima. Aga õnneks oli Carolysi oma olemas ja ka kummikuid oli tal mulle laenata. Olime sobivat aastaaega valinud juba pikalt ja võib öelda, et suutsime nüüd kogemata väga ideaalse aja valida. Ronimine õnneks midagi ülejõukäivat polnud ja ka logiraamat tuli peale väikest pusimist välja. Kartsin hullemat. Suur tänu!

Paadimehe saaga aitas palju kaasa mu 2019. aastal alguse saanud streakile, nii et tore oli suurema aardega punkt sellele seeriale panna!
Saime Anniga ka viimaks toast välja ja aaret otsima. Kummikud olid ikka ainuõiged jalanõud. Lirtsus ja plärtsus aga kohale jõudsime. Staarorav vallutas kõrguse ja hakkasime mõtisklema. Üks hetk saime lahti ja siis saime aru, et teised mõtisklesid alles siis. Tagasiteel korjasin kimbu oksi. Huvitav ainult miks see vesi seal järve peal/kohal/üleval nii õline on :( Aitäh! EVEJ

Siin läks ootamatust palju kauem aega ikka, mitmeidnkordi sai ikka ülesse ja alla ronitud, vahepeal logisid loetud jne. Otsitavat abivahendit ei leidnud aga õnneks võtmekimbus abivahend olemas ja sai lõpuks logi kirja, tegelikult ju väga hästi tehtud kui välja arvata see, et puu otsas no mitte mingit mugavat istumis poosi ei leidnutki :D

Oleks pidanud seda logimisprotsessi kiirendusega videona üles võtma - oleks saanud päris naljaka klipi.
Aga aare oli aus ja tore! Aitäh peitmast!

See meeldis. Kui kohe näppe karbile taha ei saanud, siis sättisin ennast mugavalt istuma ja jõllitasin natuke aega konteinerit. Korralik võimlemine erinevate tasandite vahel. Õnneks oli taskus vajalik tööriist olemas, et kõik tööle hakkaks. Ilma selleta oleks palju raskem olnud. Sarnast koopiat olen juba Tartumaal kohanud. Aitäh!

Alustasime Rauliga täna punktijahti. Aga kus saada need kokku? Valikuid ju isegi oli aga lõpuks jäi valituks Viljandi. Aeg oli ka veidi piiratud, nii jäid mõned aarded veel siia ootele. No küll sai seda liginemist alles uuritud, küll ühelt, siis teiselt poolt. Lõpuks ikkagi hakkasime astuma, mingid vaevumärgatavad jäljed nagu läksid ka. Oligi õige suund ja sellega asi ei piirdunud. Kuidas ometi logida saaks? Näed küll võimalust ja arutad, et miks ometi, aga hakkad ikka mujalt otsima. Lõpuks sai võitu, abi küsimise variant. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale.

Eks me kaardi pealt ikka vaatasime neid favo punnidega aardeid ja kui ikka on sydamed kyljes siis ikka on mida ka uudistada. Sama siis ka siinsega. Esimese hooga praakisime selle tegelikult välja kuna ilm oli parajalt märg ja lisaks asjandus asus kusagil veelgi märjemal märgalal. Kuna aga olime nyyd juba vaikselt kodu poole liikumas siis tundus hea m6te ikkagi m6ni kirss ka tordile lisada. Sumpasime end läbi märja heina kohale ja asusime pusima. Eks läksin ise ka esimese asjana sellele Tunkilikule liimile et kookisin prao vahelt nõõri välja et veenduda selle mittekasulikkuses aarde avamiseks :D sai teist ikka tykk aega seal silitatud ja paitatud ennem kui pirni p6lema l6i. Vähemasti praegusel aastaajal siiski abivahendid ka vaja kuna palja s6rmega ei pruugi vajalikud asjandused liikuma hakata. &nneks abivahend oli asjalik ja hetk hiljem saigi uudistada mis on krokodilli k6hus. Ah et selline lahe asjandus. Väga vahva pusimine. Nimed said kirja ja t6esti skooripealinna reiting t6usis meie silmis mitme tugeva pygala v6rra. Igati kvaliteetne teostus. Kiitused meistrimehele ja sildid külge ;) Auto juurde tagasi j6udes olid varbad kuivad aga k6ik ylejäänud heinas sumpamisest kuni poole reieni ligumärg. Nii järgneski kiire sokkide ja pykste vahetud et ikka kuiva olemisega kodu poole tagasi liikuda. Aitähhid

Skooripealinna liiklusmärkide ja kuuskedega tutvumise kõrval jäi silma, et siin on siiski ka mõned aarded, mida FP-dega hinnatud. Ilm oli kehva, asukoht tekitas kõhklusi, aga suur tahtmine oli veel midagi toredat ka Viljandis leida vitamiinitopside ja petide kõrvale. Otsustasime üritada. Oli hea mõte. Matkasaapaga sai ilusti kohale, märg rohumaa ja taevast tilkuv vesi muidugi kuivaks meid siiski ei jätnud. Veidi mõtlemist ja laegas avanes meile, veidi kannatlikkust ja võisime rõõmsalt aarde leitud logida.

Lahe asi. Tasus tatistest tingimustest hoolimata tulla küll, ega see maastik vist niikuinii pole ühelgi aastaajal väga mõnus. Eks selline väärt kast tulebki korralikku võpsikusse peitu panna.

Aitäh peitjale! Aare kompenseeris Viljandi mainet küll, et polegi ainult kuusemikro ja liiklusmärgipeti aarete linn, toredaid asju leiab ka, kui valida ;).

Päeva lõpuks tundus see paras kirss tordil. Lähenesin tankla poolt mööda kraaviserva. Tossuga tuldav, ainult et tossud ei jää siis kindlasti kuivaks, vaid pärast saab sokkide väel Tartusse sõita, soojendus jalgadele suunatud.

Igatahes... aarde juurde ma jõudsin, aga avada ei osanud. Lugesin siis logisid ja üritasin järgida Tunki juhiseid: kõigepealt urgitse nöör praost välja ja tuvasta, et see on kasutu. Siis tuvasta, mis suunas peaks paneel avanema ja siis kasuta võtmeid ja ohtralt jõudu... no ei, see ei lähe ju kirjeldusega kokku.

Maivõi, ma ei usalda enam ühtegi sellist suurt puust kasti, mis peaks avanema iga ilmaga abivahendeid kasutamata vaid paari hella sõna ja silituse peale, vaid võtan kohe igaks juhuks Leathermani ja 10 erinevas suuruses torxi otsikut kaasa :)

Nüüd siis sai lõpuks sellele seeriale ka punkt pandud. Ega see avamismeetod eelmisest korrast väga meeles ei olnud, seega sai seal natuke pusida, aga nimi sai kirja. Tänud aarde ja mõnusa seeria eest!

Paras katsumus oli läbi võpsari sinna aardeni ronida, aga aare ise oli seda väärt. Väga lahe teostus :)

Arutasime, et kustkaudu lähendeda aardele. Olin varem xdreami ajal siin võsavahel seigelnud aga nüüd oli kõik lagedaks võetud ja hea oli otse suund peale panna ning jalutada aardeni. Kohapeal natuke puremist ja näpuosavust ning nimed said kirja. Aitäh peitjale suurepärase aardeseeria eest. Mõned jäid küll võtmata aga ongi põhjust tagasi tulla. Jalutuskäik oli mõnus, kokku koos kõrvalhaagiga kaubandusse joogi järele tuli 14,6 km ja aega kulus 5 tundi.

Tänast paadimeheaarete seeria läbimist alustasime sellest viimasest. Võtsime oma kummikud ka jalutama, sest veidi märg oli minek tõesti. Aarde juures läks mõni minut mõtlemise peale, aga siis oli selge, kuidas tuleb asjale läheneda ja ka edasised trikid olid täiesti tehtavad, nii et nimed sai kirja. Väga laheda teostusega aare - aitäh peitjale!

Männi juures kohtusime Tiia ja Einariga, võtsime lähenemise soovitust kuulda. Päike paistis ja tuul puhus ja jõudsime kenasti objektile. Toredad vigurid vigurdatud. Tänud peitjale.

Geopäev Viljandis. Aitäh!

Ei leidnud jõukohast juurdepääsuteed.

Oli väärt

Leitud, logitud, tänan!

Kui see oli nüüd tõesti viimane, siis on mul ka selle aardeseeriaga asi ühel pool.

Aru ei saa, et miks sellel aardel nii vähe lahe teostus silte on. Mu meelest igati kiitust vääriv meistriteos ja uhke lõpp toredale seeriale, mida sai külastatud äkki kokku kolmel erineval geotuuril ja peräkene jäi veel järgmiseks tuuriks ka ootele. Aga selle aarde teostus oli tõesti nii äge, et esmalt tegin mina lahti ja siis Kaups ja mõlemal jagub ainult kiidusõnu.

Paadimees 1 poolt saab nüüd saapaga kuiva jalaga kohale. Kohale jõudmisega probleemi polnud, varsti olime kasti juures ja siis tekkis nõutus. Olin juba Karile helistamas ja nii kui ta vastu võttis, saime kasti avatud. Eks alati polegi teise inimese abi vaja, aitab ka lihtsalt helistamine. Kuna olin ülemisel korrusel, siis ei näinud mida Liis pusib, aga varsti sain ma logima hakatud. Ta taastas olukorra ja alla jõudes sain ka ise proovida. Pusisin mitu korda kauem, aga päris lõpuni ei jõudnudki. Vähemasti sain enne nimed kirja pandud ning taastasin olukorras.

Väga äge seeria on olnud ja palju emotsioone aastate jooksul andnud. See on vääriline punkt seeriale.

Üritasime minna, aga loobusime, sest vesi lainetas ja rohkem mudas supelda ei tahtnud.

Aarde "töövõime" taastatud. Hoidke palun abivahendit hoolikalt, see on mul viimane! Edu!

Ilus ilm. Ilus vaade. Ilusti künkast alla. Ilus kuiv ligipääs. Ilus mugav ronimispuu. Ilus pesa. Ilus kuiv raamat. Ilus esimene topsik Viljandis. Aitäh peitjale-meistrile!

Leitud, tänud!