Pärapõrgu

Tänaseks oli suund paika sihitud, autonina sai Pärnu poole keeratud ning teekond võis alata. Teekonna üks peatustest oli siin😉..meie siinse seikluse on Maret oma logis juba ilusti kirja pannud 🤗 Minul oli kodus tehtud kaarditöö tulemusel aarde ligikaudne peidukoht juba paika pandud. Nüüd saan ise ka tõdeda, et tõesti pärapõrgu mis pärapõrgu.

Aitäh pärapõrgusse meelitamast!

Veteranide aarde juures vaatasime nõutult jõe ületamise võimalusi, kuid tulutult, tuli võtta ikka ette plaan B ja teha autoga megasuur ring. Aga ega pärapõrgusse peagi lihtsalt saama. Tänud peitjale aarde eest!

Seda Pärapõrgut piidlesin juba eelmine kord siit lähedalt mööda sõites, aga jäi edaspidiseks. Aga kuna soov külastada oli juba tekkinud, siis nüüd võtsime ette. Kaarti uurides tundus kõige leebem omaenda rada leiutada ning sealt matk ette võtta. Auto jäi kuskil pooleteise kilomeetri kaugusele ja astumine võiski alata. Täitsa ok teekond oli, vaid mu geokutsa väsis lõpuks ikka päris ära, aga eks meil oli juba kaunikesti pikk päev seljataga ning ta mul viimasel ajal natuke ihuhädadega maadelnud, seega treenitus märgatavalt langenud. Enne sihi pealt metsa keeramist vedeles kellegi peaaegu et elamu, siin Pärapõrgus, hmm. Siitpoolt lähenedes küll mingit matkarada ei suutnud tuvastada, aga kuna logidest selgub, et seal jõe ääres ta ikkagi eksisteerib, ju siis tuleb uskuda. Vihjekoht jäi vanale taluasemele jõudes ruttu silma ja saigi nimed kirja panna. Nüüd jäi veel tagasi autoni kulgeda ning saigi selle teekonna lõppenuks lugeda. Tänud peitjale siia Pärapõrgusse saatmast ja aaret peitmast.

Rada oli ok aga kui Pärapõrgu siis mõned puugid ikka võtsime kaasa,mina 3,Leiko 1 ja Caro kuskil 20.Aarde eest aitäh!

Rada on üliäge ja loodus imeline, leidsime aga ainult ühe posti kus kirjas 3. Mõned olid veel aga pikali ja numbreid enam pole. Rada on märgistatud kollakat värvi märgistusega nii et eksida ei saa. Paar märga kohta ja kraaviületust oli ka, saabas sai natuke märjaks aga hullu ei midagi. Umbes tunniga olime kohal aarde juures. Tegin karbile korraliku hoolduse, kõik aardega korras. Omaniku nõusolekul panime rajale, umbes poole peale, lõpu koordinaadid ja selle vahepunkti koordinaadid saab leida raja alguses olevalt sillalt. See matkarada on väga äge ja kindlasti tasub külastamist. Ei taha seda aaret kuidagi arhiivi lasta. Multi aare on siin hea lahendus. Peitja vaatab veel üle ja võtab ise hooldusnõude maha.

Ma arvan, et meil oli Tiiduga sellest aardest esimest korda juttu üle aasta tagasi ja esialgne plaan oli püüda tulla siia mõnel kuivemat sorti varakevadisel päeval u aasta tagasi. Kuidagi juhtus aga nii, et me siia üldse mitte ei jõudnud. Ka sel aastal kippus kevad mööda minema, aga otsustasime, et hoolimata rohupikkuse kontrollimatust kasvust viimase paari nädala jooksul, proovime siiski siin ära käia.

Olukord oli palju vähem hirmus, kui algselt tundus, et võiks olla. Rada oli igal pool nähtav, rohi raja ääres veel põlvini ei ulatunud, vahepeal oli porisemaid kohti, ühel heinamaa/luha ületusel oli küll märjavõitu, aga suutsime väikese ringiga suuremast loigust mööda minna. Mõnest kraavist oli vaja vaja nuputada, kuidas üle saada, aga ei midagi hullu. Rada oli tähistatud punaste/oranžide märkidega puudel, need olid üsna kenasti nähtavad. Mina nägin korra ka kirja "matkarada".

Rajal olevad numbrisildid olid üldiselt kadunud või siis kohe kadumas - postid täiesti mädad. Peitja peidetud vihjetest suutsime leida üheainsa. Aga olime end varemleidjalt koordinaadiga varustanud. Tiidul oli ka aarde taastamise idee, mille me enamvähem täide viisime peitja teadmisel.

Mida lõpule lähemale, seda rohkem rajal ilusaid kohti oli. Vahetult lõpu juures oli kõige uuem objekt, mida me nägime - korralik välikemmerg.

Aitäh Tiidule ühise retke eest ja peitjale seda matkarada tutvustamast!

MATKARADA ja RADA tähiseid ei leidnud ühtegi. Infotahvleid jäi 3 tk silma, neist kahel oli eri viisil number/numbrid juures. Lõpp sai leitud kaardi ja vihje abil. Seega juhatavad punktid ja kirjeldus vajavad hooldust.

Aitäh aarde eest!

Teerada oli rahuldavas korras - keegi oli millalgi taas niitnud. Raja oli puudel neoonoranžiga tähistatud.
Mainitud puust viitadega oli aga kehvasti. MATKARADA ja RADA tähiseid ei leidnud ühtegi. Infotahvleid jäi 3 tk silma, neist kahel oli eri viisil number/numbrid juures. Lõpp sai leitud kaardi ja vihje abil. Seega juhatavad punktid ja kirjeldus vajavad hooldust.

Veteranide juurest otse läbi põlvini jõe jalutades olingi matkarajal. Rada on küll vähe kasutatav, kuid õnneks siiski mõõdukalt hooldatud - puudest ja võsast ning kõrgemast rohust puhastatud. Enamasti poolde säärde ulatuva rohurindega ümbritsevast võpsikust selgelt eristuv rada juhatas otse Pärapõrgusse. Kohale jõudes oli väga väsinud, kuid veel kasutatav varjualune heaks puhkamise ja vihjele mõtlemise paigaks. Paari silti ma teel tõesti nägin, kuid lihtsalt aarde nime ja vihje järgi kohale tulles oli aare mõõduka aja jooksul leitud.

Tänan peitmast.

Sõitsin aarde nulli ja hakkasin kummarites matkama, Ura jõgi oli pea triiki täis ja esialgu olid uhked sõnajalad saatjaks. Siis oli keegi puistanud metsa alla kukeseeni. Neid ei saanud ju maha jätta, vupsasid teised kapuutsi. Edasi läks üsna huvitavaks, taimestiku kõrgusnivoo üha kerkis. Siis tuli teehargnemine, aga puidust viit kolme sildiga oli lapiti maas. Õlekõrre abil sain üige suuna, vist, ja vaikselt ümisedes läbisin tiheda kuusiku. Et mitte karu ehmatada. ILvest ma juba nulli sõites kohtasin teel. Kui siis pärapõrgusse jõudsin, siis ei osanud ma aaret ühegi harudega puu juurest leida, nõgesed ka näpsitasid ja puugid ronisivad mööda paljaid jalgu üles. Üldiselt oli väga lootusetu olukord, aga nii suure vaeva peale ei tahtnud leiuta lahkuda. Paar tüütamist läheduses elava peitja suunas ka ei aidanud. Lõpuks, kui viis puud oli üle poleeritud, jäi paksu huumusekihi all midagi kepiotsa alla. Nohh, sellega sai ühelepoole. Aitäh!

Kuna logiteated ei olnud palju lubavad, siis otsustasime matkaraja vahele jätta ja otse kirvest viskama minna - ja tabasime kaunis kiiresti ja täpselt. Tänud!

Näib, et aeg on selle aarde mõistatuse osaga oma töö teinud ja hetkel on aarde lahenduseks: leia aarde nimele vastav loogiline asukoht ja kohapeal leia aare vihjele vastavast kohast. Nagu paljude eelnevate leidjate puhul, toimis ka meil see strateegia kenasti. Näib, et see matkarada siin väga aktiivses kasutuses ei ole, kuid sellest hoolimata oli kõik see pikk rada millalgi suvel niidetud. Pani täitsa mõtlema, et kuidas seda tehti ja kui kaua see võis aega võtta. Igatahes on rada täitsa heas ja läbitavas seisukorras, head matkamist. Täname aarde eest!

Kuue aasta eest, kui aare veel täitsa nooruke oli, üritasime Peetriga siin Pärapõrgus aarde asupaika tuvastada. Suvine palavus, kõiksugu vereimejad ja kindlasti veel kümme erinevat tegurit juhatasid meid lõpuks ummikusse, kus pidime kaotust tunnistama ja "tühjade pihkudega" lahkuma.
Täna sõpradega siinkandis olles selgus, et ka neil see aare leidmata.
Jälle saime kinnitust, et headest sõpradest on rasketel hetkedel abi ja neile võib alati kindel olla ;)

Kui puugid ja põdrakärbsed välja arvata siis tänane kulgemine oli oluliselt nauditavam. Aga jah, koht on igati nime vääriline.

Aitäh aarde eest!

Leitud! Aitäh!

Tänane päev oli plaanis metsas veeta ja valisime piirkonna, kus mõne karbiga ka saaks kohtuda. Kuna niisama matkata pole kunagi igav, siis eelnevate logide sisu ei heidutanud - et no leiame, siis on hästi. Tegelikult olidki ainult C ja D postid rajal alles. Sellegipoolest oli karp pärapõrgus ilusti olemas ja saime logida. Väga meeldis see rada, täname!! Seda ka, et ilves hängib ka sealkandis ringi, kohtuda ei õnnestunud, aga värsked jäljed olid olemas.

Oh jah. Kui olime kuulnud, et siin pole ei üht ega teist, siis tulime lihtsalt kohale vaatama, milline teekond meid ees ootab. Ülllatus, keegi oli nädalake või paar tagasi terve raja ära niitnud.
Aare oli lubatud kohas.
Tänud

Lumi paljastas ilvese, kahe sea ja põdra jäljed matkarajal. Jalad said märjaks. Aitäh.

Oi, kui hea meel mul on, et täna selle tee Pärapõrgusse ette võtsime ja veel rahulolevam olen selle üle, et enne matka polnud ma mitte ühtegi logi lugenud. Nüüd tagantjärgi logisid sirvides jäi nende põhjal küll tunne, et tegu on maailma jubedaima koha ja kõige vastikuma aardega. Kuna mul eelarvamusi õnneks polnud, siis sain puhta lehena jalutama minna.

Ega muidugi see raja algus väga paljulubav polnud, sest juba mõistatuse alguspunktist ei leidnu me mitte midagi, mis võiks meenutada infotahvlit. Mõtlesime, et kui üks number puudu jääb, pole vast hullu ja sammusime rõõmsalt rajale. Mulle kohe väga-väga meeldis see rada, selline natuke salapärane ja mahajäetud, samas siiski värvilised täpid puudel aitasid õiget suunda hoida. Puidust viidakesed ja rajatähised on muidugi oma "parim enne" ületanud ja osa neist lihtsalt jala pealt mädanenud ja pikali kukkunud või täitsa kadunud. Aga igatahes pakub selline looduslik matkarada tuhat korda paremaid emotsioone, kui euronõuetele vastavad rajad, kus on tonnide kaupa hakkepuitu metsa maha puistatud või käsipuudega ääristatud laudteed. Nii me seal mõnusalt jalutasime mööda jõe kallast kulgevat rada, saatjaks mõnus vee vulin. Paaris kohas oli rada ka nii märg, et ilma kummikuta oleks vähe keeruline olnud. Ja ühes kohas kadus ka märgistus täitsa ära, kuid siis vaatasime kaarti, et kuhu loogiliselt võttes rada suunduda võiks.

Kogu teekonna vältel õnnestus meil kokku korjata täpselt pooled vajalikest numbritest (B, C, D, E), kuid nähes kui vähe rohelisi geokontrolle on, tundus, et koordinaadid polegi esmavajalikud aarde leidmiseks. Nii me ei hakanudki nende olemasolevate numbritega midagi sättima, vaid Pärapõrgus ringi jalutades vaatasime lihtsalt vihjele vastavaid loogilisi kohti. Ja väga kiiresti oli ka aardekarp leitud. Tagasi algusesse jõudes otsisime veelkord seda kõige esimest posti ja leidsimegi ta kraavist pikali asendis. Õngitsesime selle välja ja panime puu najale püsti.

Kokkuvõtteks väga mõnus sügisene jalutuskäik ja mina soovitaks küll seda ka sõpradele, kellele meeldib looduses uidata. Suur tänu huvitavasse kohta juhatamast!

Leitud, aitäh!

Kena päikesepaisteline sügisene pühapäev on just paras Pärapõrgu külastamiseks. Raja alguses aitasime posti numbriga 3, mille imekombel üldse üles leidsime, püsti ja matk algas siit lootusrikkalt. Kuni E-ni leidsime kõik numbrid kenasti üles, kuid siis oli järgmine I ja juba jõudsimegi Pärapõrgusse. Et meil oli seega olemas vaid üks koordinaatidest, võtsime appi vihje ja kirve ja geoninad vedasid meid sobiva koha juurde. Oligi karp kenasti olemas,heas korras. Panime nimed kirja ja asusime tagasiteele. Aitäh peitjale!

Äraütlemata tore matk, eriti sellisel aastaajal. Loodus ärkab, õitseb sisuliselt kogu metsaalune. Aare lasi ennast siiski otsida, koperdasin ümber aarde pikalt ennem umbes km :), kui vihjet vaatama asusin. Siis tuli ainult poleerida ümbrust ning leitud ta saigi. Aitäh siia kutsumast!

Aastate eest üritasime hakata matkarada läbima. Paar esimest numbrit leidsime, kuid siis valitses järgmiste siltide taga tühjus. Jõudsime välja Veteranide puhkekohta ja seejärel loobusime. Arvasin, et kaarditööna on lihtsam aarde asukoht kindlaks teha. Nii ka oli. Edaspidi olen mitmeid kord üritanud kohale jõuda aga ikka on teekond mingil x põhjusel katki jäänud. Seekord võtsime Pärapõrgu külastamise prioriteediks nr 1. autoga saime 1,4 km kaugusele. Edasi Henriko arvas, et tema läheb tõukerattaga. Tõuksiga ukerdas kuidagi poolele maale, ei kõlba tõuks pinnasteele. Seejärel jätsime tõukeratta maha ning edasi jalutasime kohale. Esmalt jäi silma vana haagissuvila. Mõte oli, kas see on kõik, mida meile vaadata pakutakse. Kuna minu välja peilitud aardeni oli veel minna, siis võtsime haagissuvila juurest otsetee, mille tulemusel pidime sügavat kraavi ületama. Peale kraavi jõudsime kohale. Kohe oli ka selge, mis on õige vihjeobjekt ja seal aare end peitiski. Hiljem, kui olime veidi ringi uudistanud, suundusime otseteed sihile tagasi. Aitäh!

Olen palju öelnud, et asun või miski muu asub pärapõrgus, aga nüüd siis esimest korda külastasin seda õiget kohta. Olin küsinud varem kelleltki ideed aarde asukoha suhtes ning üritasime siis matka lühendada. Lähenemistee polnud just kõige parem valitud, aga peale pikka sõitmist kohale saime. Õnneks aare oli loogilises kohas ja ei valmistanud probleeme. Tee Tallinna läbi tänase tuisu oli palju hullem.

Kaupol oli eeltöö paremini tehtud ja saime sedagi logima minna. Auto jäi omajagu eemale ja võtsime korralikus lumetuulesajus ette paraja matka. Õnneks tuli kohapeal vihjet vaadates leid kiiresti ja läksime tagasi auto juurde. Oli küll plaan veel mõned täpid korjata, kuid ilm läks aina halvemaks ja võtsime suuna Tallinna poole. See sai meie tuuri viimaseks leiuks. Aitäh!

Sellised matkarajad istuvad meile oluliselt enam kui mõni 20-kilomeetrine lõik kruusateed Oandu-Ikla trassil, mida sama tähenduse all välja pakutakse. Alguses jooksid tähed A - E kenasti kätte, järgmine oli I. Vahepeal tabasime kaks numbrit ilma tähtedeta. Kuna logid olid väga otseselt abistavad, siis õiges kohas piisas vihjeobjekti teadmisest. Pärapõrgu oli täna väga rahvarohke nii laste kui täiskasvanute poolest, parajasti käis piknik. Mõnus matkake just praeguse kehva suusailmaga: rohelus ja putukad ei sega, samas ei takista ka liiga sügav lumi. Meile meeldis, aitäh!

Kõiksugu põrgud Eestimaal mulle täitsa meeldivad. Maastiku poolest sageli ühed põnevamad metsikumad kohad. Nii arvasingi, et Pärapõrgu võib päris meeldida. Ei eksinud :o)

Tegelikult käisin põrgurajad läbi juba eelmise aasta detsembris, kuid numbreid leidsin napilt ja kirves oli nüri. Täielik kottpimedus ei aidanud tookord ka muidugi otsingutele kaasa. Kant oli üpris uinunud olekus, aga siiski tajutavalt erilise auraga.

Tänagi jäin üsna õhtu peale, kuid suvised õhtud on palju valgemad, mis tähendab, et sai ilma lambita hakkama. Ühe numbri leidsin rajalt juurde, ehkki see polnud eriti olulise kaaluga. Paar tähtsamat numbrit jäid ikkagi puudu, võimalik et neid ei saanudki leida. Vähemalt ühes kohas tundus, et viidapost kõige täiega on kadunud. Siiski - numbriloogikat geo- ja kaardiloogikaga kõrvutades meelitasin mõne katsega geokontrollilt rohelise välja. Ka lünklike andmetega täitsa leitav aare, kuigi mõistatuse raskusaste veidi kõrgem.

Tegin rahus logiraamatusse sissekannet kui ühtäkki kuulsin heinasahinat. Pilku tõstes nägin endast napi 20 meetri kaugusel uhket metskitse. Mõne sekundi jõllitasime tardunult üksteist, siis võtsin telefoni taskust ja tegin pilte. Kits ei lasknud end häirida ning põrnitses edasi, täiesti liikumatult. Kuni mingil hetkel otsustas, et aitab kah ja kalpsas võsa vahele. Emotsionaalselt mõjus see kohtumine seal pärapõrgus mulle väga sügavalt. Täpselt logi kirjutamise hetkel, kuidagi tähenduslik kohe :o)

Lahkusin metskitse valdustest aupakliku vaikusega ja tundsin end positiivses mõttes loksutatuna veel hulk aega. Olin juba praktiliselt tagasi auto juurde jõudnud, kui avastasin gepsu puudumise. Nagu ikka vahest, olin selle aardekarbi juurde oksale rippuma unustanud. Ega midagi, saigi natuke pikema matka :o) Teekond ja loodus vastasid igati minu maitsele, rada ära ei kadunud, maastiku raskusaste pidas kenasti paika. Teelt korjasin maast üles kellegi käärid ning riputasin need nulli.

Pärapõrgus käigust sai üks igaveseks meelde jääv meeldiv retk, suur aitäh!

Põrgulik koht läks veel hirmsamaks, nimelt avati Pärapõrgus nädal tagasi Kiskjakaamera - https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kiskjakaamera. Kes rajal ära eksib ja koledale raiesmikule satub, saab vaatajatele lehvitada, aga kindlam on muidugi karu kodus ekraanilt vaadata.

Mina siia üksi tulla ei kavatsenud. Minu respekt Mareti ees. Küll aga oli see Ove nimekirjas ja no teise järel ma ikka võin lonkida. Rada oli nii ja naa. Kohati roheline mulle lausa lõuani, kuid vaikselt kulgesime. Meie ei leidnud rajalt ka peaaegu mittemidagi, no lihtsalt silte ei ole ja ses osas ma aarde olemusest aru ei saa. Sinna saab ju ise neid punaseid noolekesi juurde teha ja vihjed ilusti panna. Vihjeidee väga lahe, see meeldis.

Lõpu vihje meil oli aga ka siis soterdasime, kahju on praegu Maretist. Mina ilmselt siia rohkem ei satu, seega tänan ka Ovet, et tehtud sain!

A-D leidsin kenasti, ei olnud see tee veel ka nii hull. Aga lagendikul läks järg kaduma, suure ekslemise peale sain tagasi rajale ja suunaviitadeni. Ilged raiejäänused ja masendav võsa, jõudsin siiski kahekohalise väljakäiguni. Sain ka I väärtuse, aga kuna kahe taastatud numbri juures puudus tähemärgistus ja ühte väärtust ei leidnudki, siis võimalikke kombinatsioone, millega kontrolli pommitada, oli liiga palju. Luusisin kirvetamise eesmärgil küll ringi, aga ei hakanud minu mõistus vihje abil tööle. Kulutasin selle mitteleiu peale umbes poolteist tundi ja siinne maastik korduskülastusele hästi ei kutsu. Las ta siis jääda.

No oli see alles pärapõrgu sõna otseses mõttes. Kohe raja alguses olid jämedad puud risti rajale langenud. edasi tundus juba ilus kulgemine tulevad aga siis muutus rada hoopis oja äärsel luhal pika heina sees astumiseks. Lagedatel kippus rajatähistus üldse kaduma aga hoolikamal vaatlemisel õnnestus see ikka üles leida. Meil jäi leidamata 3 rajatähist ja aarde leidsime lõpuks kirvetades ja ka täiendavaid vihjeid kasutades. Seda matkarada ei soovita isegi mitte vaenlasele.