Tutvustamaks tükikest Paldiski linna ajaloost sai siia peidetud üks aare.
Vanasti tunti Paldiski piirkonda hoopis nimega Rogerwiek (Rågervik). See nimi tuleb rootsi keelest, sest alates 13.sajandist asustasid siinset rannikupiirkonda ja saari rannarootslased. Piirkonna tähtsus muutus suuremaks Venemaa tsaar Peeter I ajal. Põhjasõja ajal otsis Peeter I uut sobivat kohta oma sõjasadamale Balti mere ääres. Rogerwiek oli ainus paik, mis talle sobiv tundus. See ei külmunud kinni talvel, kuid rannik tundus sobimatu kindluse rajamiseks. Siiski aastal 1715 käis Peeter I isiklikult Rogerwieki üle vaatamas ning otsustas: “Saagu siia sõjalaevade sadam”. Sadama ja merekindluse rajamine algas 1718 aastal ning seda aastat loetakse Paldiski linna asutamisaastaks. Aastani 1762 kandis piirkond nime Rogerwiek. Kuid siis otsustas Venemaa imperaator Katariina II nimetada sõjasadama ümber ja uueks nimeks sai “Baltiyskiy Port”, mis eesti keeles hakkas kõlama Paldiski. Ametikult on linna nimi Paldiski kasutusel alates aastast 1933.
1870 aastal avati Balti raudtee ja linn hakkas ülikiirelt arenema. Peagi sai Paldiski sadamast üks tähtsamaid sadamaid Vene impeeriumis. Lahe kaid kasutati Balti laevastiku Mere korpuse sõjalaevade õpperühmade peatuskohana. 1876 aastast kuni 1915 aastani tegutses Paldiskis Merekool, mille on lõpetanud ka esimene eesti admiral Johan Pitka.
Aare Peetri toll asub vanas hoones, kus on tunda ajaloo hõngu. Ajalooliselt on see ehitatud sadama tollihooneks. Seda funktsiooni täitis hoone kuni Vene tsaari Nikolai II troonilt kukutamiseni.
Täna asub selles hoones tavern Peetri Toll, kus lisaks söögile pakutakse turismi informatsiooni, suveniire ja vaatamiseks albumeid ajalooliste fotodega. Aare ei ole ööpäeva ringselt kättesaadav. Hoone on avatud kõik päevad kell 11.00-22.00. Aardekarp asub taverni teenindusletis, kasutage karbi tellimiseks parooli: “Soovin tellida geosalati”. Taverni perenaine on väga lahke ja koostöö valmis. Aare ei ole kommertslik, aarde siia hoonesse peitmise sooviks oli tutvustada geopeituritele seda tükikest Paldiski ajaloost. Hoone on vastu pidanud väga erinevatel ajaloo etappidel ning säilinud hoolimata sellest, et nõukaaeg on pühkinud maa pealt minema suurema osa Paldiski vanemast ajaloost. Aarde logimine ei kohusta geopeitureid tellima tavernis pakutavaid sööke. Kuid võite julgesti küsida fotoalbumeid.
MITTEKOMMERTSTEADAANNE: Tavernis saab süüa vaid sularaha eest ! Sularaha saab välja võtta ka kohaliku Konsumi juurest.
Tutvustamaks tükikest Paldiski linna ajaloost sai siia peidetud üks aare.
Vanasti tunti Paldiski piirkonda hoopis nimega Rogerwiek (Rågervik). See nimi tuleb rootsi keelest, sest alates 13.sajandist asustasid siinset rannikupiirkonda ja saari rannarootslased. Piirkonna tähtsus muutus suuremaks Venemaa tsaar Peeter I ajal. Põhjasõja ajal otsis Peeter I uut sobivat kohta oma sõjasadamale Balti mere ääres. Rogerwiek oli ainus paik, mis talle sobiv tundus. See ei külmunud kinni talvel, kuid rannik tundus sobimatu kindluse rajamiseks. Siiski aastal 1715 käis Peeter I isiklikult Rogerwieki üle vaatamas ning otsustas: “Saagu siia sõjalaevade sadam”. Sadama ja merekindluse rajamine algas 1718 aastal ning seda aastat loetakse Paldiski linna asutamisaastaks. Aastani 1762 kandis piirkond nime Rogerwiek. Kuid siis otsustas Venemaa imperaator Katariina II nimetada sõjasadama ümber ja uueks nimeks sai “Baltiyskiy Port”, mis eesti keeles hakkas kõlama Paldiski. Ametikult on linna nimi Paldiski kasutusel alates aastast 1933.
1870 aastal avati Balti raudtee ja linn hakkas ülikiirelt arenema. Peagi sai Paldiski sadamast üks tähtsamaid sadamaid Vene impeeriumis. Lahe kaid kasutati Balti laevastiku Mere korpuse sõjalaevade õpperühmade peatuskohana. 1876 aastast kuni 1915 aastani tegutses Paldiskis Merekool, mille on lõpetanud ka esimene eesti admiral Johan Pitka.
Aare Peetri toll asub vanas hoones, kus on tunda ajaloo hõngu. Ajalooliselt on see ehitatud sadama tollihooneks. Seda funktsiooni täitis hoone kuni Vene tsaari Nikolai II troonilt kukutamiseni.
Täna asub selles hoones tavern Peetri Toll, kus lisaks söögile pakutakse turismi informatsiooni, suveniire ja vaatamiseks albumeid ajalooliste fotodega. Aare ei ole ööpäeva ringselt kättesaadav. Hoone on avatud kõik päevad kell 11.00-22.00. Aardekarp asub taverni teenindusletis, kasutage karbi tellimiseks parooli: “Soovin tellida geosalati”. Taverni perenaine on väga lahke ja koostöö valmis. Aare ei ole kommertslik, aarde siia hoonesse peitmise sooviks oli tutvustada geopeituritele seda tükikest Paldiski ajaloost. Hoone on vastu pidanud väga erinevatel ajaloo etappidel ning säilinud hoolimata sellest, et nõukaaeg on pühkinud maa pealt minema suurema osa Paldiski vanemast ajaloost. Aarde logimine ei kohusta geopeitureid tellima tavernis pakutavaid sööke. Kuid võite julgesti küsida fotoalbumeid.
MITTEKOMMERTSTEADAANNE: Tavernis saab süüa vaid sularaha eest ! Sularaha saab välja võtta ka kohaliku Konsumi juurest.
Tänud aarde eest!
Tundus väga tore koht ja perenaine.
geosalat söödud.
Leitud😁
Kaugema kandi geopeituritel ei olnud kahjuks aega jalaga segada, et tavernis head-paremat proovida, sest kõik ümberkaudsed aarded veel leidmata, aga õnneks oli kundesid omajagu, seega polnud piinlik baarimeest oma tagasihoidliku salatisooviga tülitada. Niipalju panime küll tähele, et hinnaklass tundus tavernis täitsa mõistlik olevat ja kuna enamik ümbruskonna aardeid siiski ühe päevaga leidmata jäi, siis jätame koha tulevaseks külastuseks meelde. Aardest võtsime kaasa ühe Ursus Horribilise. Aitäh siia juhatamast!
Lihtne ja tore, väga helded toiduportsjonid :)
Leitud
Olen siin tollis varemgi käinud. Seekord tellisin geosalati ja jäin väga rahule. Kohv ja pirukas olid ka väga kosutavad. Jätsin aardesse ränduri. Tänud.
Siin oli väga hea teha üks söögipaus ning nime kirja panna. Oleksingi jäänud otsima söögikohta
Aitäh kutsumast!
Käidud, söödud, logitud!
Vahva kohake, aga paraku oleme dieedil rannavormi jaoks, seega piirdusime geosalatiga.
Täname peitjat!
Läksime nälga leevendama ja sööki oodates sai kaarti piilutud ning selle käigus "ohhoo, siin on aare!"
Toit läks veelgi paremaks!
Aitäh :)
Niiske mereäärse tuule käest põgenedes astusin taverna uksest sisse. Pelmeenid andsid kehasooja ja aardekarp soojendas meelt. Suured tänud peitjale ja FP mu poolt!
Supistopp Paldiski geotuuril. Aitäh peitjale!
Leitud
Kõht vajaski juba täitmist. Kosumist sulli ja taverni sööma. Lisaks ka logi kirja. Tänud!
Leitud meeldivast kohast. Seekord oli suht varane hommik ja hommikusöök alles hästi meeles, seetõttu ei hakanud pikemalt istuma ja aega raiskama. Eelmine kord siinkandis olles sättisime selle paiga just lõunaks, aga siis oli koht suletud.
Leitud!
Koht tuttav, täna hiline lõuna söödud, tellisin kohvikõrvaseks geosalati. Aitäh peitjale!
Salat sobis praegu väga hästi :)
Normaalne, kui sulle lisaks toidule ka aare lauda tuuakse. Vähem pelmeene, rohkem Kiievi kotlette!
Traditsiooniline Eesti reis kulges seekord mööda trassi Paldiski-Haapsalu-Vändra-Suure-Jaani-Põltsamaa-Paide. Nelja päeva jooksul sai leitud hulk aardeid, nende hulgas ka see siin. Aitäh peitmast ja kohta tutvustamast!
Tegime väikese vahepeatuse ka siin. Jõudsime nii vara, et muuseum soovis veel natuke aega eelmise päeva peo tekitatu likvideerimiseks, mistõttu istusime söögikohta maha koos pannkookidega ning tegime aega parajaks aaret uudistades. Uhke värk, aitäh veelkord!
Kui poleks Keilas kõhtu täis parkinud, oleks kindlasti sellesse põnevasse tavernisse sööma läinud. Jätame aarde järgmise korrani ootama!
Kõht ei olnud veel tühi, nii et piirdusime vaid geosalatiga. Aitäh!
Otsisin tagataskust kogu oma vene keele tagavara välja, peale mida lasin end kostitada rabarberi morsiga ja möödaminnes panin ka nime logiraamatusse kirja. Tänud peitjale
Veetsime nädalavahetuse "Balti sadamas" ehk Paldiskis. See koht üllatas oma kvaliteedi ja mitmekülgsusega. Väga äge sisustus, wc ja musealid. Piilusime aknast ka ägedat turistiautot. Seljanka oli maitsev ja teenindus tore. Kaardimakse ka olemas. Tore!
Nii tore aare! Avasime selle aarete hooaja just Paldiskiga :)
Salat proovitud. Pühapäeval pidavat kuueni avatud olema.
Tänud peitjale
Geosalat sai tellitud ja maitstud:)