Pindi kirik
Kirjeldus
Oma kabel oli Pindi mõisapiirkonnas juba Rootsi ajal 1630. aastal. See „Jaani abikirik“ põles Põhjasõja ajal maha. Ainult vundamendi kivid meenutasid veel mitu sajandit kunagise kabeli asukohta.
1861. aastal sai õpetaja Friedrich Hollmann Liivimaa konsistooriumilt loa kabeli ehitamiseks Pindi mõisa maale. Juba sama aasta sügisel pühitseti Pindi surnuaed.
Ehkki Pindi mõisa tollane omanik Julius von Maydell ja järgmine omanik Georg Friedrich von zu Mühlen toetasid uue kiriku rajamist tasuta maa ning ehitusmaterjaliga, ei piisanud sellest kavatsuse elluviimiseks. Kogutud raha eest valati Bochumis kirikukell, mis seati 1863. aastal üles surnuaia äärde. Naabermõisa Lasva omaniku vastuseisu tõttu lükkus kiriku ehitus paarkümmend aastat edasi.
Igal jaanipäeval peeti Pindis surnuaiapüha. 1879. aastal sadas aga nii kõvasti vihma, et surnuaias ei olnudki võimalik jumalateenistust pidada, see peeti ära Pässa koolimajas. Nüüd sai rahval mõõt täis, sest hädasti oli tarvis varjulist hoonet, „kon vihmatsõl ajal Jummalaorjust võis pitta.“
18. detsembril 1879 löödigi käed ja samal talvel alustati ehitusmaterjali kohalevedu. Kevadel pandi kirikule nurgakivi, ehitustöödega liitusid vabatahtlikult paljud Pindi, Leevi, Lasva, Loosi, Orava, Vahtsõ-Koiola ja Võru valla Kääpa küla talupidajad. Telliseid Rõugest aitasid kohale vedada isegi Viitina talumehed.
Kirik ehitati Pindi surnuaia äärde arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Seinad laoti maakivist, torn laoti tellistest, puumaterjali võimaldasid tasuta ümberkaudsete mõisade omanikud ja rentnikud. Nelja aasta ja nelja kuuga oli kirik valmis. Kiriku pühitsemise päeval, 23. septembril 1881 müüdi üle 3000 laululehe.
Kell, mida juba 18 aastat oli kasutatud, tõsteti nüüd kiriku torni. Sama kell heliseb seal praegugi. Sibulate perest on neli põlvkonda olnud Pindi kiriku kellalööjad.
Umbes 15 näitemängu ja kontserdi tuludest ning vabatahtlike annetuste eest muretseti Pindi kirikule 1903. aastal vendade Kriisade orel. Vana orel viidi Pikäkannu koolimajja.
Nii Vabadussõja kui Teise maailmasõja lahingud säästsid pedajate vahel asuvat Pindi kirikut.
Kõik kiriku uksed ja aknad on teravkaarsed. Kiriku pikihoone on lameda laudlaega ning ilma eraldi kooriruumita. Kirikus on uusgooti stiilis altar, kantsel ja oreliväär. Altarimaal on koopia Rudolf von zur Mühleni maalitud Rõuge kiriku altarimaalist.
Oma kabel oli Pindi mõisapiirkonnas juba Rootsi ajal 1630. aastal. See „Jaani abikirik“ põles Põhjasõja ajal maha. Ainult vundamendi kivid meenutasid veel mitu sajandit kunagise kabeli asukohta.
1861. aastal sai õpetaja Friedrich Hollmann Liivimaa konsistooriumilt loa kabeli ehitamiseks Pindi mõisa maale. Juba sama aasta sügisel pühitseti Pindi surnuaed.
Ehkki Pindi mõisa tollane omanik Julius von Maydell ja järgmine omanik Georg Friedrich von zu Mühlen toetasid uue kiriku rajamist tasuta maa ning ehitusmaterjaliga, ei piisanud sellest kavatsuse elluviimiseks. Kogutud raha eest valati Bochumis kirikukell, mis seati 1863. aastal üles surnuaia äärde. Naabermõisa Lasva omaniku vastuseisu tõttu lükkus kiriku ehitus paarkümmend aastat edasi.
Igal jaanipäeval peeti Pindis surnuaiapüha. 1879. aastal sadas aga nii kõvasti vihma, et surnuaias ei olnudki võimalik jumalateenistust pidada, see peeti ära Pässa koolimajas. Nüüd sai rahval mõõt täis, sest hädasti oli tarvis varjulist hoonet, „kon vihmatsõl ajal Jummalaorjust võis pitta.“
18. detsembril 1879 löödigi käed ja samal talvel alustati ehitusmaterjali kohalevedu. Kevadel pandi kirikule nurgakivi, ehitustöödega liitusid vabatahtlikult paljud Pindi, Leevi, Lasva, Loosi, Orava, Vahtsõ-Koiola ja Võru valla Kääpa küla talupidajad. Telliseid Rõugest aitasid kohale vedada isegi Viitina talumehed.
Kirik ehitati Pindi surnuaia äärde arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Seinad laoti maakivist, torn laoti tellistest, puumaterjali võimaldasid tasuta ümberkaudsete mõisade omanikud ja rentnikud. Nelja aasta ja nelja kuuga oli kirik valmis. Kiriku pühitsemise päeval, 23. septembril 1881 müüdi üle 3000 laululehe.
Kell, mida juba 18 aastat oli kasutatud, tõsteti nüüd kiriku torni. Sama kell heliseb seal praegugi. Sibulate perest on neli põlvkonda olnud Pindi kiriku kellalööjad.
Umbes 15 näitemängu ja kontserdi tuludest ning vabatahtlike annetuste eest muretseti Pindi kirikule 1903. aastal vendade Kriisade orel. Vana orel viidi Pikäkannu koolimajja.
Nii Vabadussõja kui Teise maailmasõja lahingud säästsid pedajate vahel asuvat Pindi kirikut.
Kõik kiriku uksed ja aknad on teravkaarsed. Kiriku pikihoone on lameda laudlaega ning ilma eraldi kooriruumita. Kirikus on uusgooti stiilis altar, kantsel ja oreliväär. Altarimaal on koopia Rudolf von zur Mühleni maalitud Rõuge kiriku altarimaalist.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Väga kena kirik! Leid tuli kiirelt, aitäh peitjale!
Leitud, aitäh!
Leitud
Meie kolmapäevane georetk Oliveriga Lõuna‑Eestisse kujunes tõeliselt meeldejäävaks rännakuks, kus iga päev pakkus meile midagi uut ja põnevat. Seiklesime Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Tartumaal, ning selle aja jooksul leidsime umbes-täpselt sada aaret. Reis oli mitmekesine ja vaheldusrikas ja igas maakonnas leidus kohti, mis üllatasid isegi mind, kuigi olen neid radu varemgi käinud. Oliverile pakkus kõige rohkem elevust jalutuskäik Saatse piirkonnas, kus Eesti ja Venemaa piir kulgeb nii omapärasel ja veidi müstilisel moel. Ilm oli kogu retke vältel suurepärane, ei tilkagi vihma ja samas ka mitte liialt kurnavalt palav, mis tegi nii matkamise kui ka aarete otsimise mõnusaks. Kõik ööd magasime telgis, mis lisas Oliveri jaoks põnevust ja andis seiklusliku vabaduse tunde. Igal päeval tegime ka värskendava ujumise mõnes Lõuna‑Eesti veekogus. Kolme päeva jooksul sai enamus aardeid leitud ning piirdusime vaid mõne mitteleiuga.
Juba tuttav käekiri ei lasknud peatust liiga pikaks venitada. Tänud!
Leitud, aitäh KA :)
Leitud 🤗
leitud
Tehtud
Leitud
Veetorn üle vaadatud sai siis kirikut uudistama tuldud. Küll on tore, kui ühes külas kohe mitu huvitavat aardepeatust saab teha. Murutrimmerdaja tegi põrinal oma tööd ja mina lugesin selle põrina saatel kõike pakutavat. Seejärel logisin aarde ja saigi selle küla viimase aarde poole suunduda. Tänud peitjale aarde eest.
Pühakoja uksed olid suletud, aga õue kostus ilus orelimäng...
Logimisega läks pisut aega, sest 1,5 asemel on raskusaste pigem 2 ja seetõttu ei osanud õigelt kõrguselt kohe otsida. Aitäh!
GPS arvas veidi teisiti, aga mõistus leidis. Tänud peitjale.
Kanuutamast tagasiteel põikasime Lasvalt läbi. Leid kiire. Aitäh aarde eest.
Esimese maratoni üleveopunktini oli vähe maad ja palju aega, nii et mõned siinkandi aarded said ka üles otsitud. Tänud peitjale!
Õhtu veeres õuele, naabruses haukus koer ja kirikaia teises nurgas toimetas mugu. Lugesin infotahvlit ja samal ajal toimetasin sujuvalt aardega. Lahkusin mugu sabas, loodetavasti ei hakanud muretsema, et mis see võõras teda jälitab. Aitäh!
Tänud aarde eest!
Parklas oli autosid palju ja tuli üha juurde. Valdavalt tumedas riietuses rahvas liikus aeglaselt ning vaikides kiriku poole. Põhjuseks ilmselgelt peatselt algav matusetalitus. Mustad riided olid ka mul, ehkki mustad lisaks värvusele ka mingil muul moel... Sättisin end nulli lähedale seisma, langetasin pilgu ja ootasin "oma hetke". See saabuski, parajasti siis kui kõmisev kirikukell kõrgel üleval täistundi kuulutas.
Leitud. Aitäh.
Tops kaugele näha.
Tänud kutsumast
Aitäh ????
Leitud
väga lihtne leid
Väga kiire ja lihtne leid :)
Mu vanavanavanaisa oli Pindi kiriku õpetaja ning tema ristimise raamatud jms on siiani kodus alles. Ühtlasi teenis ta tänu ametile igavese eliitpuhkepaiga otse esireas teiste VIP-ide kõrval, nii et kui aare logitud, ütlesime papale tsau.
Teel Piirisaarde paar kiiret leidu. Siin surnuaias olen mitmeid kordi käinud, aga kallis abikaasa palju rohkem. Täna käisime uuesti haual, see kord oma sõrmuseid näitamas.
Aitäh aarde eest!
Tänan peitmast.
