Põdra

Aare kenasti puhas ja kuiv :) Panime nimed kirja ning nüüd ka logiteade kirjas

Mõistatus lahendatud, kuid oletatavast peidukohast meie aaret ei leidnud. Kõne varem leidnule kinnitas meie kahtlused - aare on kadunud.

Tänu Maretile oli lõpp olemas ja nimed said kirja pandud.
Aitäh!

Nüüd koos Kartuli ja lõpukoordinaatidega oli kerge seal. Panime natuke kõrgemale, sest me leidsime peaaegu maast aarde.

Tänud aarde eest!

Tänaseks olin endale auto asjalikke tegelasi täis pakkinud ja sai siis seda põtra otsima tuldud. Mõistatusele vahin pea sama targalt otsa, kui lahendama hakates. Näen küll, mida ma nende põtradega peale olen hakanud, aga mingi tehe seal vahel oli nii lihtne, et paberile ei kirjutanud, tegin peast ja nüüd mõtle end haigeks, no mida ma selle saadud numbriga edasi küll tegin. Aga midagi ma siiski taga tegin ja edasi kulgesin. Vahepunktis käisin kordi, sest ei andnud rahu, et kuidas ikkagi ei leia. Vist ei olnudki leida. Lõpuks küsisin peitja käest ja siis juba oli lihtne. koht teada saada. Oleks ma siis teadnud, et see põder pole enam oma algses kõrguses, vahest oleksin tulnud siia üksigi õnne proovima, aga tegelikult hea, et ronijaga koos sai tuldud, sai niisama metsas kondajate käeulatusest välja.
Tänud toreda mõistatuse ja vahva aarde eest, andis aastateks mõtteainet muudkui kuklas tiksudes.

Leitud, tänud!

Viimane logiteade ütles, et tõenäoliselt on aarde vahepunkt kadunud. Panime siis uue konteineri koos lõpu leidmiseks vajaliku infoga. Head jahti!

Kolmandaks külastuseks võtsin Katrini ühes, et äkki ma ikka lihtsalt ei näe. Aga ei näinud tema ka, kuigi veetsime siin ikka kaunikesti palju aega. Ei aidanud siin varemleidnute meenutused ega enda ponnistused, edasi me siit ei pääsenud. Kuigi nagu ma asjast aru olen saanud, ei tähenda siit edasi saamine veel mitte üks raas ka logiraamatuni jõudmist. Aga me vähemalt oleksime üritanud ja imetlenud siis vähemalt.

Lõpuks sai ka põder leitud.

Oh seda põtra,sai teist ikka taga aetud kohe pikemalt aga pääsu tal polnud.Aitäh!

Vahepunkti sain peale väikest suunavat vihjet kenasti kätte, täitsa lahenev kohe oli, kuigi algul poleks uskunud. Korra sügisel käisin siin viieharulise all ja ümbermediteerimas, ei midagi. Täna siis käisin uuesti, ikka ei midagi. Kuigi praegu vihjet täpsemalt lugedes jäin mõtlema, et äkki ikkagi jäi mul midagi märkamata. Ohh, vaja ikka veel millalgi tagasi minna,no peab ju millalgi nägijaks saama.

Mõnus kui kell 22 on veel 20 kraadi sooja. Abivahend tegi elu lihtsaks, kuid kuna pole ammu sellise tegevusega tegelenud ja ka ranne kõige koostööaltim ei ole, sain adrenaliinilaksu ikka kätte. Rohkem loomi seekord ei kohanud, põdrast täitsa piisas. Aitäh! EVEJ

Vaatasin põdra üle kuid seekord käppa ei andnud.

Selle aarde puhul ei ole aastad tarkust juurde toonud. Andsin alla ja küsisin kaasmängijalt, et kus see põdra elupaik asub. Sain aadressi ning käisin külas ära. Ega vist ei jää kummitama ka, et kuidas see täpselt lahenduma peaks. Aitäh!

Ühel üritusel sai selle aardega abi küsitud ning nüüd siis oli aeg luurele minna. Kuna null oli meil 30m täpsusega, siis jagus algul maad otsimiseks küll. Seejärel tuvastasime õige objekti. Aarde juures käis Mirjam. Sellise lahenduse peale ma vist poleks ise üldse tulnud. Omapärane mõistatus.

Märten üks hetk avastas, et tal on see asi siin lahendatud, kuid kaardile kandmata. Selle vea parandasime ning tulime kohe logima ka. Tee alguses oli küll hirmutav silt, et autot parkida ja sellega ümber keerata eespool ei saa, aga see oli vaid alatu laim. Läbi jubeda võsa rassisime end kohale ning alles seal avastasime, et peab ronima ka veel. Noh, ega see kedagi ei takistanud ning varsti oligi tubli lendu sattunud põder meie nimedega varustatud. Aitäh!

Leitud

Ei leidnud vahepunktist vajalikku. Võimas viieharuline oli, aga ei kaevumine ega kaela kangeks ajamine midagi olulist pilgu alla ei toonud.

Leitud, logitud, tänan!

Võsa harvendamine väga lähedal, seega valisime hea päeva, et otsima minna. Tegelikult varemgi kord pimedas käidud, aga siis ei näinud ööd ega mütsi. Nüüd valgeski läks aega, sest GPS täpp hüppas kaardil siia-sinna ning pigem ikka valesse kohta. Lõpuks Kärdi sihikindlus meid logini viis. Aitäh!

Ho ho ho. See oli päkapikkude jõulukink meile. Uhh, see lahendus on ikka super crazy. Kohapeal olime alla andmas, et ei leia, aga läksin viimast korda lõpp punkti otsima kaardilt ja aimndus oli, et see ikka nii lihtsalt silma ei hakka ning voila ma nägin põtra :O Siis vaatasime, et kuidas küll kätte saame. Algul proovis Mai ja siis mina. Logiraamatut oli suht raske seal kümas kätte saada, aga soov oli suur ja logid kirja said. Aitäh!

Põder tegi meile sarvi. Korduvalt ja korduvalt. Lõpuks ütles Wingmänil see ainus peenike närv mis tal veel oli, täitsa üles ja ta pöördus kogenuma geosõbra poole. Pikk ja rohkete pisarate, nuuksete ja ka lausnutuga esitatud vihjepalve aitas meid, vaeseid, põdra sarvestiku pisema, peenema ja noorima kauge haru peale. Ei saa öelda, et siis kohe ta lahendatud ja valmis oligi, aga peale seda hakkasime oma põdra sabas sörkiva mõttelõngaga põdrale lähemale jõudma.

Täna oli siis see pidupäev, kui panime oma vanad püksid jalga ja läksime põdrale külla.
Aitäh!

Olin seda mõistatust pooleteise aasta jooksul mõned korrad uurinud ja mitte mõhkugi aru saanud, siis kurtsin oma muret teisele geopeiturile. Lõpuks talutati mind "käekõrval" vahepunkti lahenduseni. Tuli meelde lugu enigma koodi murdmisest - ükski kood ei ole tegelikult murdmatu, saab ju kõik variandid läbi proovida. Kahjuks on aega 24 tundi, aga proovimiseks kulub miljoneid aastaid. Selle mõistatusega oli sama probleem, ilma suunamata poleks oma eluea jooksul lahenduseni jõudnud.

Kui olin tänu abile asjale pihta saanud, siis oli jube naljakas esimesi logisid lugeda. Paavo seeria oli väga põnev ja silme ette tuli kujutluspilt, kuidas ta selle ülesandega maadles :-)
Tegelikult meeldib mulle ju ise mõistatuste kallal pusida ja nendest läbi närida (jah tõesti, isegi Tunki omade), aga antud juhul olin väga õnnelik, et mulle abi osutati (aitäh Apakap). Lihtsalt ma ei oma Alan Turingi mõistust, millest on muidugi veidi kahju - tahaksin ka samamoodi ässata.

Edasi ei läinud sugugi kergemaks. Arvutasin ja arvutasin, aga kontroll lükkas kõik minu pakkumised tagasi. Arvasin siis, et äkki näkkab kohapeal vaatlemisega ja kirves lendab täpselt. Midagi huvitavat ei näinud, aga sain mõningad piirkonnad välistada. Ja suundusin jälle koju geokontrolli piinama. Mida üllatust! Hakkasin loobuma, aga nii 50nda pommiga (algusest peale) tuli tabamus.

Tänase ilusa ilmaga oligi õige aeg lõppu jalutada. Seal oli juba kerge tegutseda. Poolteist aastat ja tehtud! Minu jaoks 6,0 tasemega mõistatus. Aitäh!

Leitud. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale aarde eest.

Küll see põder oli pikajalgne, koguaeg oli mitmeid meetreid eespool. Üldse ei tahtnud see lahendus tulla. Sai siis abistavaid seletusi palutud ja hakkas hargnema. Metsa jõudes sai kiirelt juhised leitud aga sel päeval ja kohapeal polnud aega jännata. Kodus sai ära lahendatud ja täna tegime külastuse.
Tänud

Minu jaoks õhtuse raskete aarete geotiiru esimene täpp. Minu jaoks oli põder vahepeal ära kütitud. Igatahe,s kui mina platsi jõudsin, siis oli ainult jälgi näha. Kambaga sai sarviline siiski üles leitud ja Tarmot põdrakütina kasutatud.

Ai seda põdrasuppi olen isegi mitu aastat keetnud ja kuidagi ei ole ta tahtnud valmis saada. Aga eks igal keetmisprotsessil ongi oma temperatuur ja aeg. Täna oleks peaaegu üle keetnud. Õhtuse tuuri plaanides oli ka see ilusti sees. Esialgu plaanisin õhtul koos poisiga tulla. Aga ilmastikuolusid ja kellaaega arvestades loeti kohe kodus sõnad peale et poisiga ei lähe ja poissi tüdrukutega üksi koju ka ei jäta. Siis läkski käiku plaan B ehk vanaema juurde. Aarde endaga läks seekord libedalt. Ega sellise kambaga muidugi muud varianti polnudki. Lõpp oli mõnusalt temaatiline. Tänud peitjale

See aare istus mul kaua aega rahulikult ootel, nagu mitmed teised sarnased segasevõitu mõistatused. Paraku Saue kant oma portsu lahendamata ja leidmata aaretega jääb ikka aeg ajalt kaardil silma. Kui ükskord asi ette võtta, siis ei anna enam ju rahu. See põder oli minu jaoks üsna kiuslik, aga lõpuks hakkas paari sarvemüksu peale natuke selginema. Vahepunktis läks üllatavalt lihtsalt, otsitav paistis juba kaugelt. Saadud juhised tekitasid kahjuks taas segadust. Tegime paar katset ning taandusime koju, no ei meeldi mulle sellised mõistatused, kus pean koju arvuti taha pommitama minema, aga see on minu arvamus. Sai päris hulga pomme teele visatud, ükski geokontrollile ei sobinud. Koht tundus endale aga väga lootustandev, nii sai sõbrakontrolli kasutatud ning pärast väikest peenhäälestust saime lõpuks rohelise tule ja piinad lõpetatud.

Õhtul oli siiapoole linna asja ning ootamatult uuris laps, kas sain selle põdra kätte. Küsimusele, kas tahad otsima minna, tuli jaatav vastus ja selle peale põikasimegi taas võssa põtra püüdma. Nagu vahepunktiski, läks siin õnneks taas lihtsalt.

Meid võlub geopeituses endiselt õues toimuv osa, selle aarde puhul oli minu jaoks välitööde ja arvutiekraani taga veetmise propoportsioon kahjuks väga paigast ära.

Aitäh, lõpp oli tore. Sellest kiuslikust aardest oli kindlasti kasu ka, eks see oli üks ajend teha Saue kandi aaretele üks vahva kambakas, on ju siin neid veel, mille puhul oleks sõbra toetav õlg motivaatoriks neile pikalt edasi lükatud aaretele lõpuks otsa vaadata.

Seda pulli olen taga ajanud vaata et lausa mitu aastat. Korra kui asja jooksma sain, oli vahepunkt kahjuks kadunud. Õnneks hea peitja taastas selle peagi ja sain lähiajal tuttavas kohas uuesti käidud ja vajaliku info üles nopitud. Siis aga tekkis taas nõutus ning mõistatus jäi seisma. Aegajalt seda näppides, ei lubanud punane geokontroll mind endiselt uuesti välitöödele minna. Kui aga talvel pimedaid õhtuid sisustades järsku 30m täpsusega loa sain, oli rõõm missugune. Täna tundus hea päev varustuse kott kaasa haarata ja väike värskeõhu süsti ring teha. Viimased meetrid olid küll sellel aastaajal suht keerulised, kuid kohale ma ukerdasin. Kartsin küll, et äkki oleks pidanud kontrolli täpsemaks pommitama, aga kui aare juba kaugelt silma hakkas torkama, oli hea meel, et sellele rohkem aega ei kulutanud. Varustuse kott jäi nüüd mättale pealt jälgima, kuidas ma mängleva kergusega aarde ära vormistasin. Vähemalt lõpp on hetkel igati heas korras.

Tänud.