Rail Mystery: järgmine peatus Parila

Seda aaret oled vaadanud ja planeerinud mitmeid kordi, aga alati on kuidagi ära jäänud. Aastaid ja aastaid, alates peitmisest saadik. Nüüd sai plaani võetud ja ära tehtud. Tänud!

Mitmeid kordi ikka seda punkti siin Raasiku lähistel vaadanud ja ikka mõtteid mõlgutanud, et võiks ikka läbi käia. Kuna logidest, nii naljakatest kui vähem naljakatest, sai selgeks, et kellegi hoovi ega viljapõllule ma tükkima ei kipu, seega parkisin auto raudtee kõrvale keelumärgi taha ja astusin mööda täiesti olemasolevat teed mööda selle 1,1 kilomeetrit sinna ja samapalju tagasi. Eks ta igavavõitu selle sirge taalamine oli, aga öökull uhhuutas ja tuul sahistas viljapõllus. Ja kohale jõudes läks kohe õite lõbusaks. No ma saan aru, et tegijatele on selle kuuse vallutamine nagu trepist kõndimine, aga mulle ikka väikene väljakutse. Kusjuures kui tavaliselt on probleemiks okste puudumine või vähesus, siis antud puul oli oksi nii palju, et oskasin end seal nii moodi kinni ronida, et ei pääsenud enam kuhugi mujale kui alla tagasi. Uus katse teiselt poolt puud ja juba saigi logi kirja panna. Selle aja jooksul jõudis üks rong Parilasse ja teine Parilast mööda vuhiseda. Tänud peitjale peitmast.

Leitud

Selle aarde juurde saamine oli ikka paras rist ja viletsus. Esimene teeots oli keelumärgiga. Siis näitas mr Google sellist teed, mida üldse olemas ei olnud. Üle talumehe viljapõllu ka nagu astuda ei tahaks - pole ju viisakas. Kõrval tallu otse hoovi trügida ei tundunud minu jaoks ka ahvatlev tegevus. Lõpuks leidsin ühe "teeotsa", mis paistis vähemalt raudteeni viivat, olgugi et tuli kivihunnikute ja väga võimsalt torkivate ogade vahel laveerida. Ülejäänu oli juba lapsemäng. Aitäh torkimast!

Leitud

????

Käes

Leitud

Kella vaadates, tundus et jõuab siinkandis mõned aarded veel otsida. Aga see siinne võttis siiski nii palju energiat, et jäigi päeva viimaseks. Kaardilugejat must ei saa, esimese hooga põrutasime kellegi hoovi. Teine katse polnud paljulubavam, aga vähemalt hakkas raudtee paistma. Otsustasime siiski siin õnne proovida ja asusime üle põllu teele. Oi jah, kuidas see jura kõik talla külge haakus. Meenus kohe üks teine seiklus kus kambaga kilomeetreid säärastes oludes vantsima pidime. Siin õnneks saime vähe lühema vahemaaga hakkama, aga tülikas oli see raske ja libe lisakoormus ikkagi. Püksid lendasid ka päeva lõpus tänu sellele kohe pessu. Aga ära tõime.

Tänud.

Uhh no oli see alles kirsiks tänase päeva viimaseks ühisleiuks. Terve päev otsa oli seenevihma kallanud ja õnneks oli autos juhtumisi kaks jopet. Nii et kui üks ikka täitsa nätsakuks oli muutunud, siis vahetasin selle kuivema vastu. Ja siis teevalik... kaardilt vaadates nagu sai aga tegelikkuses ikka ei saanud ka. Valisime siis järgmise lähenemistee. Taaskord kaardi järgi tundus et saab suht lähistele. Aga mingist hetkest ei andnud see küll enam tee möötu välja kuni sinnamaani et tee asendus hoopiski põlluga. Egas midagi, kand ja varvas üle põllu. Sopp ja savi jäi korralikult saabaste alla kinni, nagu oleks kontsakingadega k6ndinud. Raudteega paralleelseks j6udes oli seal jälle tee ja samm muutus kergemaks. Isegi nii kergeks et kui tuli pähe uuesti kaarti vaadata siis olime sellest sujuvalt sada meetrit juba m66da jalutanud :D Nullis oli muidugi pisut pimesikutamist ka kuna ei teadnud kas maastikuaste on yle p6llu jalutamisest tingitud v6i siis kohapal. Natuke logide sirvimist ja teravsilm Silver tuvastaski otsitava. Tänud peitjale

Oli üks igavesti palav suvepäev see tänane päev. Mõeldud, tehtud ning peale tööd võtsin kätte ja sõitsin Partsi porgandiga Raasikule :) ..isegi ei mäleta, millal viimati selle riistapuuga sõitsin - vähemalt oli see ikkagi päris ammu :) Nii, ja see siin oli siis Raasiku kolmas ja viimane leid. Vot oli see teekond sinna aadreni ja tagasi üks lõputu kannatuste rada ..väljas kuumus, 28 kraadi koos pilvitu taeva ja päikesega, ei mingisugust varju, ei mingisugust tuuleõhku, oli vaid rohtunud raudteeperv ja kõiksugu lendavad satikad. Kohapeal võttis ikka natuke aega, enne kui õiget asja märkasin. Jõudsin juba endamisi mõelda, et siit ma küll ilma leiuta tagasi ei lähe :) Ronisin pastaks hambus üles aardeni, panin nime logiraamatusse kirja ja jäin päris tükiks ajaks sinna puu otsa oksale istuma. Seal üleval puhus natuke tuult, mis mõnusalt keha jahutas. Tagasi jalutasin mööda viljapõldu, kust oli äsja vili võetud ja ainult kõrred veel püsti jäänud.

Aitäh peitjale selle seikluse eest!

Käidud, leitud, logitud. Järgmine otsija võiks teritaja või uue pliiatsi kaasa haarata.

Tänud peitjale!

Tänane esimene. Jalutasime kohale ja lasime porgandil oma teed minna. Vajalikud protseduurid said tehtud ja edasi Anija mõisa kaema. Tänud peitjale.

Raudteeäärset teerada mööda jalutasime kohale, alles nüüd vaatasime maastiku raskusastet ja suunasime pilgud kohe õigesse punkti. Lasime porgandil mööduda, tegime lihtsa võimlemise ja logi kirjas. Aitäh.

Vot see oli alles ajastus. Kuna lund siin viimastel päevadel on aina sadanud ja sadanud, siis valmistusime aardeni sumpamiseks. Aga võta näpust, just enne maanteelt maha keeramist tuleb meile vastu sahaga raudtee auto, mis on täpselt kõik raudteeäärse teekese puhtaks lükanud. Nii me siis saimegi pea ilma vaevata aarde juurda jalutatud. Kohapeal kerged võimlemisharjutused ja nimed kirjas. Tänud aarde eest! :)

Natuke horisontaalset ja vertikaalset jalutamist ning saidki nimed kirja. Aitäh!

Täna oli ilm palav ja matk meenutas kohati parilla piinu :D Aga ei - eluga mindud ja eluga tuldud. Aitäh!

Lõpuks ometi see pikk jalutuskäik mitte kuhugi tehtud. Doping oli kaasas. Aitäh!

Seda punkti on koguaeg edasi lükatud.Täna pääsesime autoga peaaegu nulli.Aitäh!

Seda aaret juba aastaid edasi lükanud. Olin juba arvestanud, et 1.2km jalutamist mööda rööpaid. Kui peaks kuidago paremini saama siis see puhas boonus. Täna siis juhtuski nii, et võtsin teekonna sinna ja jooksvalt avastasin, et viisakalt saab 500m peale. Siis väike jalutamine ja peagi olin kohal. Sai seal tükkaega tuuswltatud ja lõpuks nimi kirja. Tehtud, aitäh :)

Logiraamat oli läbimärg. Panime konteinerisse minigrip kotikeses GP mängujuhendi ja uue logilehe.

Ükskord varem olime siit juba kerge otsimismõttega mööda sõitnud, kuid viimasel hetkel siiski otsustasime ümber. Täna olime juba päris palju autoga sõites aardeid otsinud ja tahtmine oli natuke kõndida ka. Auto jäi umbes 1 km kaugusele ja mööda põlluserva asusime teele. Polnud pikka rohtu, paksu lund ega liiga märg. Täitsa mõnus astumine oli ja õige koht sai kiirelt tuvastatud. Salme tegi maastik 3 alistamiseks vajalikud liigutused ja leidis täitsa märja sisuga aarde. Kuna logida polnud selle märja nässaka peale võimalik, siis andsime aardele abi ja panime nimed kirja. Tagasiteel oli sadu hullemaks muutunud ja auto juurde jõudes oli tunne, nagu oleks nägu teravate nõeltega torgitud.

Aitäh aarde eest!

Kilomeeter jalutuskäiku mõlemas suunas paralleelselt raudteega, jalad märjad vihmakastesest heintest, 2 puuki riietel, vaik kätel ja käes ta oligi!

Täielik eneseületamine. Sõitsin rattaga umbes 200m mööda raudtee äärt ja siis sain aru, et rohtunud teel on kehv liikuda. Ronisin rattalt maha ja edasi tuli juba jalgsi minna. Päike paistis, päris palav oli. Kui aardeni jõudsin, hakkasin kohe ümbrust uurima. Üsna kiiresti tabasin ära, kuhu aare on pandud. Alustasin siis operatsiooni "Võta julgus kokku ja mine too ära!" Kas peaks mainima, et olin üksi? Seal üleval oli päris kena vaade. Porgandid kihutasid mööda rööpaid. Linnud siristasid. Kui aare oli logitud liikusin tagasi ratta juurde ja siis sõitsin koju, tuju hea. Tänud peitjale!

Iga raudtee ääres on alati hooldustee, küsimus ainult, et millise autoga sinna ligi pääseb, täna oli meil vw caddy ja sai suht ligi (ca 30m). Aga ettevaatust siis porganditega! Üks tahmanägu kutsikatega läks ka mööda...

Valges õnnestus õiget asja ka silmata, mis varasemalt hämaras otsides varju jäi.

Kui lõpuks sai masin ära pargitud, oli raskem osa läbi. Edasi väike jalutus ja tops leitud. Tänud peitjale

Siin kulus kõige kauem aega. Alguses sai parkimiseks luba küsida eriti kurjalt maaomanikult. Läksime viisakamat kohta otsima. Läks ikka tükk aega ja igasuguseid google soovitatud lähenemisteid. Lõpuks leidsime just paraja koha, inimesed olid lahked ja nii me matkale suundusime. Pea pooled meist said aardega trenni teha, koerad aga väsitasid end täielikult ära. Ülejäänud aja käis taga autos norskamismootor. Tänud peitjale aarde eest.

Nii kauba- kui reisirong möödusid logi kirjutades. Täitsa vahva aare.