Riiusaare
Kirjeldus
Tegemist on paigaga, kus aastasadade jooksul on kulgenud kaheksa erineva tähtsusega piiri. Siit on läbi läinud Järva ja Mõhu muinasmaakondade piir, hilisemal perioodil kulges mööda Riiusaart Järvamaa - Tartumaa ning Järvamaa - Viljandimaa piir. Veel tänapäeval on Riiusaar piiriks Põltsamaa ja Peetri kihelkondadele. Kuni 1938. aasta omavalitsuste reformini läbis Riiusaart Koigi ja Rutikvere valdade piir. Aastasadade jooksul on Riiusaare olnud Päinurme ja Rutikvere mõisade vaheliseks piiriks ning pärimuse järgi olevat Riiusaare nimigi Päinurme ja Rutikvere mõisniku ühe kaardilauatüli tulemus.
Riiusaare eraldusjoontest märkimisväärsem on aastatel 1582 – 1917 kulgenud Eestimaa- Liivimaa piir. Algselt määrati see piir kindlaks Liivimaa sõja käigus 1561. aastal, piir märgiti looduses maha 1582. aastal. Põhja poole jäävat ala nimetati Eestimaaks (keskusega Tallinn), Lõunapoole jäävat ala Liivimaaks (keskusega Riia). Rootsi ja Poola valduste vaheline piir kestis 1611. aastani, kui alanud Rootsi – Poola vahelise sõja (1600 – 1629) käigus vallutas Rootsi kõik Poola valdused Liivimaal kuni Väina (Daugava) jõeni välja. Edaspidi jäi see piir Rootsi kuningriigi Eestima kubermangu ja Liivimaa kubermangu vaheliseks piiriks kuni Põhjasõjani (1700 – 1721). Põhjasõja võitis Vene tsaaririik ja alates 1710. aastast kuni 1917. aastani oli nimetatud piir, kuigi uuesti märgituna, Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiriks, Vene tsaaririigi koosseisus.
Head otsimist!
Tegemist on paigaga, kus aastasadade jooksul on kulgenud kaheksa erineva tähtsusega piiri. Siit on läbi läinud Järva ja Mõhu muinasmaakondade piir, hilisemal perioodil kulges mööda Riiusaart Järvamaa - Tartumaa ning Järvamaa - Viljandimaa piir. Veel tänapäeval on Riiusaar piiriks Põltsamaa ja Peetri kihelkondadele. Kuni 1938. aasta omavalitsuste reformini läbis Riiusaart Koigi ja Rutikvere valdade piir. Aastasadade jooksul on Riiusaare olnud Päinurme ja Rutikvere mõisade vaheliseks piiriks ning pärimuse järgi olevat Riiusaare nimigi Päinurme ja Rutikvere mõisniku ühe kaardilauatüli tulemus.
Riiusaare eraldusjoontest märkimisväärsem on aastatel 1582 – 1917 kulgenud Eestimaa- Liivimaa piir. Algselt määrati see piir kindlaks Liivimaa sõja käigus 1561. aastal, piir märgiti looduses maha 1582. aastal. Põhja poole jäävat ala nimetati Eestimaaks (keskusega Tallinn), Lõunapoole jäävat ala Liivimaaks (keskusega Riia). Rootsi ja Poola valduste vaheline piir kestis 1611. aastani, kui alanud Rootsi – Poola vahelise sõja (1600 – 1629) käigus vallutas Rootsi kõik Poola valdused Liivimaal kuni Väina (Daugava) jõeni välja. Edaspidi jäi see piir Rootsi kuningriigi Eestima kubermangu ja Liivimaa kubermangu vaheliseks piiriks kuni Põhjasõjani (1700 – 1721). Põhjasõja võitis Vene tsaaririik ja alates 1710. aastast kuni 1917. aastani oli nimetatud piir, kuigi uuesti märgituna, Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiriks, Vene tsaaririigi koosseisus.
Head otsimist!
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
leitud
Leitud.
Tänud aarde eest!
Leitud
Plaan oli enne laste klassimatka kiire logimine teha. Kuigi suutsin kaarti veidi mööda vaadata ja see polnud üldsegi nii lähedal kui mulle algul tundus :) Aga kui juba sai tuldud, sai ka logitud lausvihmas. Ilma aardeta pole siia osanud kuidagi tulla. Aitäh!
Polegi endast harjunud mõtlema kui põliste Liivimaa alade elanikust, aga eks ta õige ole. Aitäh!
Mööda olen varasemalt sõitnud aga pole vist varem seda kivi märganud. Tänud!
Ilma geopeituseta poleks seda kohta avastanud. Tänud peitjale!
Huvitav koht, aitäh aardega märkimast!
Käidud leitud logitud
Kirjelduses on tõesti huvitav lugu sellest piirist. Aga maailm võiks olla ju üldse piirideta.
Kevadine pliiatsiteritus - aare kontrollitud ja korras :)
Eestimaast ja Liivimaast on ajalootundides kuuldud omajagu. Aga seda, kust täpselt see piir nüüd jooksis, ei ole ma vist kordagi teadlikult mõelnud, sest alati olen paikne olnud väga kindlalt Eestimaa territooriumil või siis nüüd just väga kindlalt Liivimaal. Tore, et selline ajalooline koht on märgistatud. Tänud!
Peale rabamatka väike peatus Riiusaares. Tänud peitjale.
Möödasõidul kiire leid.
Üürike peatus koduteel. Tõesti huvitav et tolleaegne Eestimaa nii kitsas riba oli Liivimaaga võrreldes. Tänud peitjale
Tore koht, aitäh tutvustamast!
Leitud, logitud, tänan!
Leitud
Huvitava ajalooga paik.
Tänan peitmast.
Kodusõidu teine aare. Tegelikult jäid lapsed autosse ja mina vantsisin aarde juurde. Aarde juures kuulsin väga huvitavat linnu laulu, aga jäigi mõistatuseks, mis lind see olla võiks. Tänud huvitavasse kohta kutsumast.
Leitud, logitud. Aitäh.
Minu kaaslast teevad eriti õnnelikuks vanad surnuaiad ja siis veel ka sellised kohad. Seega sai siin õnnelik oldud ja kivi kaisutatud. Lisaks õnnistas Herki järelkasvu ajalootunniga, aga ma ei tea kui palju järelkasv kõrvaklappide vahelt seda ajalugu kinni püüdis... oh neid lapsi küll!
Leitud! Aitäh!
Ajaloohõngulise kohaga on mind väga kerge ära võluda. Meeldis. Aitäh!
Taas Teel Tartusse ja sealt homme edasi Valgesohu sõbra ja ta naise sünnipäevi, lapse sündi, advokaadibüroo avamist jpm head tähistama. Täna aga oli enne kl 18 Tartusse jõudmist aega mõned aarded otsida. See siin esimene Tartu maanteelt maha keerates. Ohoo, ei olnudki varem mõelnudvõi ajalootunnist mäletanud, et Liivimaa nii palju Eestimaast suurem oli. Jälle tänu geopeitusele targem. Aitäh Olavile!
Traditsiooniline Eesti reis kulges seekord mööda trassi Paldiski-Haapsalu-Vändra-Suure-Jaani-Põltsamaa-Paide. Nelja päeva jooksul sai leitud hulk aardeid, nende hulgas ka see siin. Aitäh peitmast ja kohta tutvustamast!
Aitäh!
Huvitav paik. Tutvusime infotahvliga ja logisime aarde. Aitäh!
Leitud, logitud. Aitäh!
Kiire leid ka pimedas.
