Kunda jõe suurim kärestik oli vanasti Sämi küla juures, sealt käidi suvel läbi jõe. Paika hakati Sillaks nimetama, mis Sämi Silla kujul on tuntud tänini. Esimene teadaolev sild ehitati Sillale 1581.aastal. 1858 ehitati esimene kivist sild. Aastatel 1931–1932 ehitati see põhjalikult ümber ja püsis kuni 1944. aastani, millal taganevad sakslased silla õhkisid. Uhkest kolme võlviga kivisillast on tänaseks järel vaid teekõrgendik, lagunenud sillapostid ja mõned kivihunnikud.
Uus sild rajati pärast sõda 1959.aastal mõnisada meetrit vanast allavoolu. 2014.aastal tõmbas sellele tähelepanu aeganõudev sillaremont.
Sämi jõgi oli madalate liiva- ja savikallastega, jõe vool oli aeglane ja vesi suhteliselt soe. Madala käänulise jõe soppides leidus rohkesti vähke. Sämis olevat olnud parim vähipüügi koht. Kunda jõgi olnud üleüldse Eesti parim kala-ja vähijõgi. Kui aga uut ehk tänast silda hakati ehitama, võeti ette ka jõe süvendamine - nii et madalast, rahulikust ja soojaveelisest jõest sai see, mis ta on tänapäeval – kiirevooluline, suhteliselt sügav ja külma veega jõgi. Vähke tänapäeval Kunda jões enam ei ela, samuti on kunagi kalarikas jõgi nüüd selleski osas äärmiselt vaene.
Praegu on jõe süvendamise tagajärgi pea võimatu otseselt tajuda, palju silmatorkavamad on Sämi jõe ääres lagunevad tööstusliku välimusega hooned. 1990. aastal alustati jõele Rakvere lihakombinaadi tööstusliku veega varustamiseks pumbajaama rajamist. Umbes kolme meetri laiuselt on jõe põhi betoneeritud. Pumbajaama rajamise plaanist ongi jõe äärde mäletuseks jäänud kaks lõpuni ehitamata hoonet.
Vana ja uue silla vahele jääb Sämi rippsild, mille ühes otsas asub Sämi hüdromeetriajaam. Sild koos vaatlusposti hoonega valmis 1977.aastal.
Kunda jõe suurim kärestik oli vanasti Sämi küla juures, sealt käidi suvel läbi jõe. Paika hakati Sillaks nimetama, mis Sämi Silla kujul on tuntud tänini. Esimene teadaolev sild ehitati Sillale 1581.aastal. 1858 ehitati esimene kivist sild. Aastatel 1931–1932 ehitati see põhjalikult ümber ja püsis kuni 1944. aastani, millal taganevad sakslased silla õhkisid. Uhkest kolme võlviga kivisillast on tänaseks järel vaid teekõrgendik, lagunenud sillapostid ja mõned kivihunnikud.
Uus sild rajati pärast sõda 1959.aastal mõnisada meetrit vanast allavoolu. 2014.aastal tõmbas sellele tähelepanu aeganõudev sillaremont.
Sämi jõgi oli madalate liiva- ja savikallastega, jõe vool oli aeglane ja vesi suhteliselt soe. Madala käänulise jõe soppides leidus rohkesti vähke. Sämis olevat olnud parim vähipüügi koht. Kunda jõgi olnud üleüldse Eesti parim kala-ja vähijõgi. Kui aga uut ehk tänast silda hakati ehitama, võeti ette ka jõe süvendamine - nii et madalast, rahulikust ja soojaveelisest jõest sai see, mis ta on tänapäeval – kiirevooluline, suhteliselt sügav ja külma veega jõgi. Vähke tänapäeval Kunda jões enam ei ela, samuti on kunagi kalarikas jõgi nüüd selleski osas äärmiselt vaene.
Praegu on jõe süvendamise tagajärgi pea võimatu otseselt tajuda, palju silmatorkavamad on Sämi jõe ääres lagunevad tööstusliku välimusega hooned. 1990. aastal alustati jõele Rakvere lihakombinaadi tööstusliku veega varustamiseks pumbajaama rajamist. Umbes kolme meetri laiuselt on jõe põhi betoneeritud. Pumbajaama rajamise plaanist ongi jõe äärde mäletuseks jäänud kaks lõpuni ehitamata hoonet.
Vana ja uue silla vahele jääb Sämi rippsild, mille ühes otsas asub Sämi hüdromeetriajaam. Sild koos vaatlusposti hoonega valmis 1977.aastal.
Leitud
Silla peale ei läinud, aga aare sai leitud. Aitäh!
Nii nunnu :)
Lõpuks üks aare ka mööda minnes võetud
Läheduses põllul toimetasid paar tüüpi detektoritega. Eks nad otsisid mingeid teistsuguseid aardeid. Mina sain siin nime lihtsalt kirja. Tänud!
Leitud
Tegime väikse peatuse, uudistasime, mida põnevat siin pakutakse ja jalutasime üle silla aardeni:)
Täname kutsumast.
Lähenemistee polnud eriti kerge, aga sillake oli väga vahva nagu aare isegi. Aitäh!
Leitud väga ruttu mugust matkakaaslase poolt. Kunda matka kolmas leid.
Täna oli vaja üks aare logida ja see jäi tee peale.
Aitäh aarde eest!
Leitud
Tore värskelt värvitud sild ja vahva aare!
Aitäh peitjale!
Aarde nägemine pole veel leid. Alles nimi logiraamatus on. Copy Mängureeglitest: Aarde „leidmiseks“ peab olema tavalise, multi- ja mõistatusaarde puhul ka aarde logiraamatus logikanne leidmise kohta. Logikandes tuleb ära märkida leidjate (kasutaja)nimed, leidmise kuupäev (esmaleiu puhul soovituslikult ka kellaaeg) ning mida aardest võeti või sinna jäeti. Aaret ei saa lugeda leituks, kui põhitingimused ei ole täidetud või on täidetud osaliselt. Järelikult fotologi või aarde käes hoidmine ei ole „leidmine“, isegi kui külmataat trikke teeb. Ps. Alles mul oli bensupaagi luuk külmunud, kas kütus sai ilma avamata sisse… Head uut geoaastat!
Künga jalamil oli üllatavalt palju lund täna. Aare on korras, kuid konteineri avada mul ei õnnestunud. Kaas on korralikult kinni jäätunud.
Leitud
Hämaruses jõudsime mõnusasse parkimiskohta ja asusime lampide valguses teele. Järsuvõitu langus rajal aga ehmatas ära. Arvasime et kindlasti läheb sillani ka suurem rada aga tuli välja et ei lähegi. Rada otsides jõudsime lõpuks läbi eramaa sildi hoopis teisele poole silda. Aare oli armas ja koht huvitav. Parkimiskohas kuuditasime hommikuni ja lõime kivi juures samblavaibal veidi tantsugi. Aitäh peitmast ja kena parkla eest ka.
Ei teadnudki varem selle rippsilla olemasolust! Tänan tutvustamast!
Aare peaaegu ise lupsas jõest käte vahele nagu lõhe. Aitäh! Muljetavaldav sild.
Korduskülastus. Korjasin niisked donodiidid välja, logiraamat õnneks kuiv
Äge hästisäilinud sild on seal 1977 aastal geopeiturite jaoks ehitatud.Viib mittekuskilt kuhugi,Tänud juhatamast !
Leitud. Vinge sild.
Tänud peitjale
Kiire leid.
Teekond Miljonivaate nädalavahetusele algas aardega just siit. Siia poleks küll osanud omaenese tarkusest tulla. Suurim tänu!
Kiire vahepeatus ja edasi. Aitäh!
Leitud
Hoolimata üle-eestilisest lumesajust oli see kant puutumata jäänud ja hoolimata nullilähedasest temperatuurist saatis kogu georetke talviselt madal päike. Libe ta oli nõlvast allaminek aga püsti jäi. Vahva konteiner jäi kohe silma. Tänud!
Laskutud ja leitud, aitäh!