Sokivärviaare II

Kui geopeituses on olemas legendaarseid aardeid, siis just see! Ainus sokivärviaare, mis on praegusel hetkel kättesaadav ja mis andnud nime - sokikas - kõigile mõistatustele, mille lahendamiseks on tarvis hiromandivõimeid rakendada. Seega kui selgus, et me pole sellest lõpust, mis mul üles tähendatud oli, üldse mitte liiga kaugel, suutsin oma kaaslast veenda (geopeituri jaoks) väikest haaki tegema.

Aitäh peitmast!

Huvitav, et need kõige lihtsama lahendusega mõistatused tunduvad ikka kõige keerulisematena. Kui sulle ikkagi mitu korda öeldakse, et ära üle mõtle, siis kuskiltmaalt tundub, et veel vähem mõelda tähendab mõttevaba olekut. Aga tühja pilguga ekraani passimine teadaolevalt ka tulemust ei anna. Igatahes oli keeruline ikka küll. Eriti peale seda, kui tartlased on oma mõistatustega (kus ülemõtlemine on ilmvõimatu, pigem on tegu alamõtlemisega ehk väheste teadmistega ja nutikuse taandumisega ealiste iseärasuste tõttu) ajud jumalast krussi ajanud, siis kahtlustad igat ettesattunud küsimärki mingis vandenõus, kus vihjes peitub veel mingi salajane vihje ning absoluutselt miski pole nii nagu ta esialgu tundub. Aga lahendatud ta igatahes sai ja olles kenasti otsa peale aidatud, tuleb tõdeda, et tegelikult oleks ikka ilus olnud niisuguse asja peale ise tulla. Aga no ei tulnud, midagi pole teha. Aga vähemalt kohapeal läks valutult. Ega see beebiporgand nüüd küll päris esimesest kohast vastu ei vaadanud, aga umbes kolmandast küll. Pimeduse varjus oli hea toimetada ka, polnud seal praegu eriti kedagi, mõni mugu liikus vaid eemal. Tänud mõistatusesoki tekitamise ja beebi peitmise eest.

Aitäh peitjale!

Küll sai sellele tekstile ikka mitmeid tunde peale vahitud. Isegi peitja käest saadud vihje ei andnud mingit erilist kasu, aga õnneks siis kaasleidur suutis lõpuks väga tugevat "punase heeringa" haisu ignoreerida ning sai lahenduse kätte.

Kümne paiku õhtul küll suhteliselt rahulik logida, kuid väga kahtlane oli ikka olla... nii palju aknaid... Aaret välja võttes sain tänu eelnevalt logide lugemisele kohe aru, et ka meil jäi pool esiteks maha. Õnneks on beebiporgand kenasti vihmavarjus ning ideepoolest peaks ka kaaneta kuivaks jääma, kui kellegil peakski õnnetus juhtuma. Mõistatus ise muide lahenes väga naljakalt - maadlesime üht- ja teistpidi, proovisime igasuguseid trikke ning siis ühel hetkel täiesti mõtlemata sain rohelise tule. Võiks isegi öelda, et olin täiesti sokis sellest, mis just juhtus. Aitäh aarde eest!

Sokkidega kuidagi ei suju aga väikese suunamisega sain jagu ning hommikul tööle minnes oli rahulik logida. Aitäh.

Kui juba öösel linnas olla, siis tuleb ka rohkem aardeid ära noppida. Teetöölised lappisid aarde lähedal asfaldit. Inimesi siblis ka päris palju ringi ja jõudsingi väravani. Natuke piilumist ja jäidki sõrmed aarde taha kinni. Suured tänud aarde eest.

Sokipoe aadressi sain teada juba ammu ning nüüd oli suur soov enne külma talve soojad kirjud sokid jalga saada. Võtsime suuna sokkide juurde ning saime logiraamatusse nimed kirja. Täname!

Tahaks nagu kirjutada teeoludest ja lehepuhuri mugudest aga las olla. Huvitav taaskasutus konteiner. Aitäh!

Mõistatust olin korduvalt ja korduvalt vaadanud. Lõpuks andsin alla ja küsisin vihjet. Naljakas, et väga palju nagu ette ei öeldud, aga lahendus tuli peale seda ikkagi kiirelt. Kuidas ma küll selle peale ise ei tulnud, jääb mulle arusaamatuks. Igatahes hea, et nüüd see täpp ka värvitud. Aitäh!

Aega läks nende sokkide ritta seadmisega aga tehtud.Aitäh!

Oh sa süda. No kus oli alles sokke siin. Vaatad sellele tekstile otsa ja no midagi ei mõika. Paras sokikas tõesti. Kuskil sündmusel sai siis eri aardeid arutatud ning siis tuli see õige vihje. Ja siis said koordinaadid paika - lõpuks ju nii lihtne ja loogiline lahendus... Kõik siin elus ongi lihtne ja geniaalne. Välitööd ei kulgenud ka just kergelt. Olime juba loobumas ja peaaegu koju minemas, kui ühele vihjeküsimisele saabus vastus ning otsustasime veel õnne proovida. Konteineri leidsime, aga täiesti tühjana. Käepäraste vahendite abil saime sinna ühe logilehe jäetud. Peitjat sai ka asjast teavitatud. Tänud jällegi, oli tõesti paras sokk. Minu enda sokkide värvid väga kirevad ei ole, kuid leidub mõni üksik erand ka.

Oh seda sokki!

Sokivärviaarded tekitavad juba eos külma higi ja hirmutunnet, kohe ei taha lahtigi võtta neid vingerpusse. Eks mõnikord ikka hiir klikib ja siis hoiad jälle peast kinni ja mõtled, et miks pagan see riideese nii raskelt tulema peab.

Tegelikult sellega oli selline juhus, et ma katsetades suutsin nulli peaaegu õigesse kohta kirvetada - lihtsalt tundus loogiline koht. Aga et rohelisest tulest oli asi kaugel, siis viskasin mõtte nurka. Kui olime lahenduse jaoks mõne vihje saanud (ja siis pead vangutanud, et kuidas lihtsad asjad siin maailmas nii keerulised on), siis saime loa peaaegu kirvekohta logima minna.

Aga sellega saaga veel ei lõppenud. Täna õhtuhämaruses kohale jõudes pani vaatepilt kukalt kratsima - tundus, et silmapaare võib siin jälgida rohkem kui mitu. Natuke diskreetselt uudistasime, logide järgi välistasime kohti, tegime suuremaid ringe ümber nulli - ei jäänud seda porxi näppu. Jätsime asja sinnapaika ning olime valmis juba midagi muud katsetama, kui saime varemleidnult kinnitust koha osas. Egas midagi, läksime tagasi. Siis oli muidugi esimene koht kohe õige, kuhu silm sattus. Seda kuramust on pimedas ikka raske tabada!

Rõõmsalt sikutas Märten asja välja, õigemini esiteks pool sellest ja siis veast aru saades ka teise poole. Aga mida perimeetril ei olnud oli logiraamat. Tegime siis käepärasest paberist asenduse ning jätsime üsna ebatraditsioonilise porgandiga hüvasti. Olgu elu tal hea.

Kodus tegime omadele sokkidele ka pai - kasulikud asjad. Minul on lihtne elufilosoofia - mida värvilisem sokk, seda parem!

Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Oh neid sokke. Eks need seda tüüpi aarded ole, mis oma aega ootavad ning üks hetk sobilikuks muutuvad. Mis huvitav muidugi, sest inimese jalad ju kehaosad, mis üks hetk oma suuruse leiavad ning siis enam-vähem terve elu sama suurust nõuavad… aga ju siis ongi nii, peab kasvama õigetesse sokkidesse. Kui kunagi ammu esimesele Sokikale sai sisse kasvatud, siis sellega siin läks nii, et veidi suured need on, aga õnneks õiget numbrit kandev inimene väikese vihje poetas. Edasi paar punast geokontrolli suutsime toota, aga selle eest lõpus Kärt kiiresti edukas oli - kõht oli tühi, ju siis beebiporgand kutsus. Peitjale aitäh!

Mai nimetab mind haiglaseks sokikogujaks. Mul on kapis 5 karbitäit sokke ja ma aegaajalt vahetan sahtlis olevate sokkidega välja, tavaliselt siis, kui ma tahaks neid juurde osta :D Nii palju on maailmas ägedaid ja toredaid sokke, mida kõike tahaks. Õnneks ma tahan ainult kvaliteetseid sokke ja igasugust sokipahna kokku ei osts. See teeb minu haiglase sokikogumise veidi paremaks :D Aardega on nii, et kui ei nügita, siis oleks see veel lahendamata aga kuna päeval uuriti ja anti ka pisike vihje, siis andsin õhtul Maile lahendada, sest mina ei saanud hakkama esimese korraga. Huvitav aardetopsik, nägin sellist esimest korda. Kaval. Aitäh!

Täpp seisis kaardi oeal juba mõnda aega.
Leitud ja logitud
Tänud

Kuna päev oli juba pikale veninud ning lootsime mingi kiiremat sorti drive in'i teha. Valisime siis Kiska, kuigi natuke ikka jalutada tuli. Nullis aga ootas meid julm rahvamass, nii et loobusime kohe. Järgmiseks valikuks osutus see aare. Me olime selle juures korra varem juba failinud, kuid otsustasime uuesti proovida. Hästi läks, suht kiirelt hakkas aare silma. :)

Nimed kirja ja koju!

Aitäh peitjale!

Leitud, logitud. Lahendus oli keeruline, lõpp mitte nii väga. Aitäh!

Segane värk, eesti keeles on väljend sokki ajama, venelannast müüjalt poes ei tahaks uurida, kuspool teil sukad on? Lahendus oli ka keeruline. Sattusin isegi tupikusse. Lõpuks sain aru, et kuigi mulle proovitakse midagi kokku sokkida, siis lahendus peab ka ju olema. Lahendus oligi. Maivõi, jälle löödi tool alt ära.

Tunnen kaasa lapsele kellele tuuakse sussi sisse porgand, see on räige inimõiguste rikkumine. Pääskülas sitsib veel mingi sokk, üle poole aasta pole viitsinud seda uurida, pihta ei saanud isegi 100 pommiga.

Varjualuse leid oli väga kerge võrreldes lahendusega. Sellist tüüpi konteineri leidsin esimest korda. Aitäh soki silmini pähe tõmbamise eest!

Alguses hakkasin mingit keerulisemat teooriat aretama, aga õnneks
aidati õigele teele. Aitäh!

See on juba tükk aega kõige kodulähedasem lahendamata mõistatus ja iga kord kui aarete kaardi lahti teen, vahib see täpp mulle vastu. Mingi aeg püüdsin seda sajal erineval moel lahendada, siis aga heitsin kõrvale, kui lootusetu juhtumi. Teatud aja õnnestus seda tunnet isegi kannatada, aga siis hakkas jälle närima.

See logi läheks vist ilmatuma pikaks, kui ma kogu info siia kirja paneks, mille ma lahenduse otsimise käigus läbi töötasin. Ma võin vist hakata korraldama loenguid sokkidest ja nende tootmisest. Olen ennast kurssi viinud kogu vabriku sortimendiga, tutvunud kasutatavate materjalide ja sokikudumise masinatega. Võin teile tutvustada ka ettevõtte viimase aastate majandusaruandeid, müügivõrku, rääkida töötajate arvust ja omanikeringist jne

Ühel järjekordsel sokiõhtul tutvustasin vaid murdosa oma lahendusideedest peitjale ja sain teada, et ma tegelen räigelt ülemõtlemisega. Nojah, minu puhul täitsa tavaline ja julgen arvata, et juba krooniliseks muutunud haigusjuhtum ;)

Ühesõnaga tõmmati mu lennukad ideed rasvase joonega maha ja suunati argisemate asjade juurde. Kui ma nüüd uuesti mõistatusse sukeldusin, siis olid lips-lops numbrid käes, kuid endiselt ei suutnud ma oma aju uskuma panna, et nii lihtne see lahendus ongi. Jätkasin veel ilmatuma aja ja tegin läbi kõikvõimalikud ülesanded, mida kirjeldusest välja andis lugeda. Lõpuks muidugi tuli naasta algusesse ja vaadata tõtt rohelise geokontrolliga.

Tunne oli selline, et kas tõesti oli vaja leiutada kosmoselaev, et liikuda sellega kõrvaltänavasse? Kuna aardeni oli vaid napid x meetrit, siis tegime kogu selle jama peast välja tuulutamiseks kohe 10 korda x meetrise jalutusringi. Selle käigus sai muidugi logitud ka aare, mille välitöödeks kulus umbes 2 sekundit.

Mis ma siis kokkuvõtteks oskan öelda? Tegelikult meeldivad mulle rohkem sellised aarded, kus kodutööd on 2 min ja välitööd 2 tundi. Seekord oli küll kindlalt vastupidi, aga ega peitjat ei saa ka selles süüdistada, milline minu ajuehitus on.

Aitäh, oli meeldejääv sokk!

Kunagi suvel sai see sokikas ära lahendatud. Nüüd oli aarde kanti ajsa ja otsustasime selle ära logida. Aga algajad nagu me oleme, ei leidnud me taskust pastakat. Õnneks läheduses oli kirjatarvete pood ja saime sealt maailma parima pastaka.

Sikud-sokud-sukad-sakud, oi kui palju ma seda geokontrolli piinasin. Aga noh, vähemalt sai porgand leitud.

Leitud, tänan!

Pikema rattasõidu viimane aardeleid. Esimesel katsel olin siin liiga ninapidi nullis kinni ja siis jäi leidmata, nüüd kiire leid.

Palang ikka oskab sõnu seada ja tähelepanu sokilt sukale juhtida. Nüüd sai ette võetud ja logimas käidud. Tänan.

Alanud päevast sai ootamatult poolik geopäevake, kui mind Ouroborose nullis kabinetist välja suunati. Asusin teele punkti suunas, kuhu seni üksi pole tahtnud minna. Täna siis logitud. Lahendus oli muidugi põnev sokkidega hirmutamine. Huviga uurisin ka pakutavat sukkade valikut. Sokile on tänase seisuga väike auguke tekkinud, jagasin peitjale parandada. Tänud peitjale.

Polnud varem jõudnud külastada, nüüd nimi kirjas, tänud :)

Jama lugu, kui sahtlis valdavalt igavat värvi sokid on. Kirjeldust lugedes jäi üle vaid kadedust tunda, et peitjal ilmselt palju põnevam sokivalik kodus on ja mitte sokkigi ei saanud aru, kus see porgand olla võiks. Natukeseks ajaks peitsin mõistatuse sokisahtli põhja, aga ronis teine sealt ikka muudkui välja (nende sokimõistatustega on juba selline häda, et püüad küll unustada, aga muudkui avad ja sulged..).

Lõpuks leidsin mõned värvilised sokid, proovisin jalga natuke totakaid triibulisi sokke, samal ajal üritasin meenutada, kust ma need kunagi sain;), katsetasin ka rahvussümbolitega sokkidega, tundus juba täitsa lootustandev, aga mõistatus lendas siiski jälle sokisahtlisse. Süüdistasin sokikolli, kes ilmselt on minu helgete ideede sokid pihta pannud.

Sokimõistatus avanes aga ühel päeval muidugi taas, ja siis see juhtus, sokivärvid muutusid järsku eriti erksaks. Ahhkrt, neid sokke ma ju kunagi proovisin, ilmselt oli aga tookord vasaku jala sokk paremas ja vastupidi. Sokk lugu.. veidi kahjugi, et lõpuks väljas see porgand(?) kiirelt leitud sai. Aitäh!