Sookoll 2

Tänase õhtuse jalutuskäigu planeerisime sookolli radadele. Parkisime auto metsatee algusesse ja enne kui rajale jõudsime, olin ootamatult mõlema jalaga mudas kinni. See vajumine käis nii kähku ja ootamatult, et ei osanud midagi teha kui naerda. Kättpidi mutta ja kuidagi ukerdasin oma jalad sealt mülkast lahti. Saabastega oli nüüd hästi, loodetavasti tuleb rajal lahtist vett ka, et jalad puhtaks saaks. Sookolli majakese juures ootaski järgmine veetakistus - maja näeme, aga ümberringi ainult vesi.. kobasime siis puutoigastega madalama koha ja saime onnini. Puhaste saabastega panime külastuse kirja, sumasime läbi vee tagasi tee peale ja edasi teiste kollitajateni. Tee peal oli veel X ookeani, aga kuna maastik siin oma küngastega mõnusalt vahelduv, leidsime kõrgemad kohad, kus ujuma ei pidanud. Kokkuvõttes mõnus õhtumatk kuuvalgel, udutava raba serval. Mets on siin väga ilus, isegi pimedas. Aitäh aardemeistrile siia meelitamast!

Aitäh!

Neljapäevakul sai sellest jõulukuusest üpris lähedalt mööda joostud, sest üks kontrollpunkt jäi mõnekümne meetri kaugusele. Siia jalutasime aga peale võistlust. Aitäh peitjale!

Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.

​Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.

​Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!

Taas fantastiliselt mõnusa asukohaga aare. Edasi kolme poole, aitäh!

Lõpuks nende kollidega ühel pool. Millalgi tulime ka asja uurima, kuid pidasime liiga aeganõudvaks ja raskeks. Tänud peitjale väljakutset esitamast!

Esimene Sookoll külastatud, sai siis end taas rajale sihitud jakulgesime edasi. Nii tore teekene siis, vahel küll mingite mootorsõidukite poolt natuke liiga ära sõidetud, mis meie väsinud jalgadele kohe kuidagi ei meeldinud, aga mida sa ikka teed, astud aga edasi. Kusjuures see metsaalune oli tõepoolest väheke teistmoodi ja ma arvan, et täitsa Sookollile kohane. Tundub nagu kõrge ja kuiv metsaalune, kuid madalamates kohtades mingid mülkad. Ja mustikavarred ulatuvad pea et nabani, millised need marjad siin küll veel olla võivad. Aga igatahes nende korjamiseks ja söömiseks kummarduma ei pea, kahju lausa, et praegu marjaaeg pole.
Tänud peitjale selle teise Sookolli eest.

Väga äge jalutuskäik rabaäärsetel luidetel!
Täname peitjat seeria eest!

Leitud tänan.

Siit avanes juba väga ilus vaade soole, aga tegelikult tuli edaspidi veelgi ilusamaid ette. Aitäh siia kutsumast!

Siia aarde juurde tuli jalastuda kuna ees ootasin sügavad mudased vee loigud, aitäh :)

Kerge ja mõnus astumine Sookoll 2 juurde. Aarde lähedal väga mõnus künkake, kus jalga puhata. Selliseid eeskujulikult peidetud aardeid on suur rõõm leida. Ja jalutuskäik selle juurde ka väga tore. Aitäh!

Viskasime aarded kui kontrollpunktid orienteerumiskaardile ja metsa teele. Maastik on vana tuttav ja kuna paar aastat tagasi valmis siia ka värske orienteerumiskaart, siis sujus kõik ootuspäraselt. Tänud orienteerujast aarde peitjale!

Leidsime,aitäh!

Siin läks kõige kiiremini ja samme kogunes enam kui eelmise aarde leidmiseks. Aitäh, toomasn, pane aardeid juurde!

Tänud aarde eest.

Tänud aarde eest!

Leitud, aitäh!

Pärnus sündmusel oli hullult rahvast kokku tulnud, arvasin, et siin rajal on täna palju käijaid aga ei näinud ma kedagi.Nüüd viskas mu teele kukekaid. Neid ma enam eirata ei saanud. Nii pidigi pidur, gaas, pidur , gaas , pidur teekonda jätkama.
Tänud aarde eest.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Nullile lähenedes kissitasin juba 70 m peal, aga soovitud suunas ühtki sookolli mõõtu jõulukuuske silma ei hakanud. Noh, eks ta ikka seisis seal, kuidagi ootamatult närb, deminutiiv kirjelduses pole vähemalt sel sajandil veel kindlasti mitte mingi kirjanduslik liialdus. Aarde suurusmääranguga on lood põhimõtteliselt vastupidi - vist isegi enamik selle konteineriga aaretest avaldatakse mikro asemel väiksena ja keegi ei kobise. FTF kell 15:42, aitäh!