Sooniste mõis
Kirjeldus
Aarde on peitnud geopeitur Sidrun5 , kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Sooniste mõis asub Raplamaal Märjamaa vallas Sooniste külas. Mõisa on esmamainitud 1564. aastal.
Sooniste mõis kuulus ajaloo jooksul mitmele aadliperekonnale. 18. sajandil läks mõis Uexküllide perekonna valdusse ning hiljem kuulus see teistele baltisaksa aadlisuguvõsadele.
Mõisa praegune peahoone pärineb peamiselt 19. sajandist. Hoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning selle keskosa rõhutab sümmeetriline fassaad. Mõisakompleksi kuulusid ka mitmed kõrvalhooned ja mõisapark.
- aasta maareformi järel mõisa senine majanduslik süsteem lõppes. Eesti Vabariigi ajal jagati mõisa maad ja hooneid hakati kasutama uutel eesmärkidel.
Aarde on peitnud geopeitur Sidrun5 , kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Sooniste mõis asub Raplamaal Märjamaa vallas Sooniste külas. Mõisa on esmamainitud 1564. aastal.
Sooniste mõis kuulus ajaloo jooksul mitmele aadliperekonnale. 18. sajandil läks mõis Uexküllide perekonna valdusse ning hiljem kuulus see teistele baltisaksa aadlisuguvõsadele.
Mõisa praegune peahoone pärineb peamiselt 19. sajandist. Hoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning selle keskosa rõhutab sümmeetriline fassaad. Mõisakompleksi kuulusid ka mitmed kõrvalhooned ja mõisapark.
- aasta maareformi järel mõisa senine majanduslik süsteem lõppes. Eesti Vabariigi ajal jagati mõisa maad ja hooneid hakati kasutama uutel eesmärkidel.