Oli aasta 2009, kui mõned ärimehed otsustasid investeerida järjekordsesse plekkehitisse Jõhvis. Mõne aastaga pidid püsti olema ujula, jäähall, hotelli- ja kauplusehoone. Kohalik ajaleht pasundas ja esitles eskiisjooniseid. Kohe-kohe läheb ehitus lahti. Aga läks nagu alati - vallavalitsus vahetus, mõned lasti lahti ja teised pandi kinni. Vahepeal on siiski jõutud mõned ettejäävad hooned ära lammutada, põlispuud langetada, rendilepingud sõlmida ja pisike auk kaevata. Et mitte lasta antud ajalooepohhil unustusehõlma vajuda, otsustasime peita selle sündmuse auks ühe aarde. Hetke olukord on siin trööstitu, aga lootus ei sure. Lõpp-punkt on siiski veel hullem. Palun olge logides diskreetsed peidiku asukoha suhtes. Vastavalt olukorra muutustele on alguspunkti pildid teretulnud. Ehitustegevusega seoses on alguspunkt sattunud valvatava aia sisse. Nihutasime seda ajutiselt umbes 18 meetri võrra, uue bussipeatuse kõrvale; 59 21,162 ja 27 25,118. Head leidmist!
Oli aasta 2009, kui mõned ärimehed otsustasid investeerida järjekordsesse plekkehitisse Jõhvis. Mõne aastaga pidid püsti olema ujula, jäähall, hotelli- ja kauplusehoone. Kohalik ajaleht pasundas ja esitles eskiisjooniseid. Kohe-kohe läheb ehitus lahti. Aga läks nagu alati - vallavalitsus vahetus, mõned lasti lahti ja teised pandi kinni. Vahepeal on siiski jõutud mõned ettejäävad hooned ära lammutada, põlispuud langetada, rendilepingud sõlmida ja pisike auk kaevata. Et mitte lasta antud ajalooepohhil unustusehõlma vajuda, otsustasime peita selle sündmuse auks ühe aarde. Hetke olukord on siin trööstitu, aga lootus ei sure. Lõpp-punkt on siiski veel hullem. Palun olge logides diskreetsed peidiku asukoha suhtes. Vastavalt olukorra muutustele on alguspunkti pildid teretulnud. Ehitustegevusega seoses on alguspunkt sattunud valvatava aia sisse. Nihutasime seda ajutiselt umbes 18 meetri võrra, uue bussipeatuse kõrvale; 59 21,162 ja 27 25,118. Head leidmist!
Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.
Olemas jälle
No ei vedanud mul selle aardega. Algus olemas, aga lõpus ei midagi. Eks tuleb jälle tulla, kui aare paika saab.
Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.
Tundub, et on rändama läinud.
Tänud aarde eest!
Täitsa ... lugu jah. Aardega läks ka esialgu täitsa... Kusjuures see pole mingi uudis, et ma alalõpmata nende multide alguspunktides hädas olen. Lõpus pole viga, siis otsid no enam vähem teada asja, aga alguses ei teagi kohe, mida otsid, veel vähem seda, kus seda teha. Igatahes jäime jänni, aga hädakisa tõstmine tegi nägijaks ja tõi lõppu. Täitsa... siin kohe, midagi pole öelda. Tänud laheda kirjelduse ja toreda aarde eest.
Eelmisel korral suskides ei leidnud midagi, aga kuna selgus, et siis ei olnudki midagi leida, tulime täna uuesti ja oligi olemas. Avastasime, et lapsele oli objekti viisakas nimetus, mis objektil kirjas, hoopiski võõras sõna ja saime teda väheke harida. Aitäh muheda multi eest!
Uus katse. Seekord oli, mida leida. Väga lahe idee :) Täname!
Panin helkurvesti selga ja kobasin natuke teatud kohas. Oligi tops jälle kadunud. Loodan, nüüd püsib kauem.
Palun omanikul aaret kontrollima minna.
Margus üllatas mind pakkumisega külastada Toila Spad. Koju tagasi sõites viis ta mind Oru lossi asukohta ja Valaste juga vaatama, mina polnud kummaski kohas varem käinud. Siis viis ta mind oma sünnilinna Jõhvi, et näidata mulle tema lapsepõlves väga olulisena olnud kohti. Kuna Toila ranna ja Valaste joa lähima aarde otsimist liigniiske maastik ei soosinud, siis palusin, et otsime selle Jõhvi linnas oleva aarde üles. Kahjuks läks selle aarde leidmine sinna samasse kohta, kuhu selle nimigi viitab. Mõlemad punktid leidsime kiirelt, aga aaret ennast pole ilmselt enam olemas.
Nullist said koordinaadid võetud ja ka lõpus urgitsetud, aga seal paraku miskit näppu ei jäänud. Peab ilmselt kunagi uuesti urgitsema tulema :)
Algpunktus koordinaadid jäid silma, aga edasi täitsa null. Jäi teadmata, kas ikka sisestasin koordinaadid õigesti või otsisin hoopis valest kohast - logiteateid lugedes see tunne tekkis. Võib-olla kunagi, kui juhtumisi veel Jõhvi satun, on võimalus ka logimiseks.
Leitud. Aitäh.
Assa kui raskelt tuli. Tänud kutsumast, ilus linn teil!
Esimesest punktist saime suuri vaevu edasi. Teises punktis läks väga kiiresti. Aitäh!
Leitud. Aitäh!
Täitsa ..... . Koordinaadid olime hankinud eelmisel reisil. Aeg surus tagant ja lõppu siis ei suundunud. Seekord viga parandatud. Aitäh!
Leitud see tore koht!
Nullis saime numbrid ja koordinaatidel oli karp. Meie 200-s aare! aitäh!
Täitsa... tõepoolest :) Hea, et nüüdseks juba pime oli ;)
Muhe aare, aitäh!
Selle aarde täiesti arvestatav mitteleid on mul juba rohkem kui nelja aasta tagusest ajast kirjas. Lõppkoht sai siis selgeks ja vahepeal olen lõpmatu arv kordi mööda käinud sealt. Minu vastumeelsus selliste (sellises kohas) aarete osas ei ole kuidagi paranenud, aga kuna seltskonnas oli vapramaid ???? ja kahekesi tundus tegevus vähem motiveerimatum, siis sealt mööda kõndides (natuke tegelikult ka ikka selleks sinna kõndides) võttis Julija selle karbi sealt välja ja pani tagasi, minu vähemtähtsaks rolliks jäi logi kirjapanek. Tänud peitjatele!
Tänan aarde eest!
Einoh, mida veel. Hea siis veel, et mina see ei olnud, kes õiges kohas aarde järgi küünitas ja saladus paljastatud sai. Siuke kiiksuga huumor mulle meeldib.
Tänud.
Lõpus oli Kaupol kõige lõbusam. Küsis, et kas ma nüüd saan aardenimest aru, kihistas naerda ja kepsutas lillepärg peas aarde ümber ringi.
Parkisime auto kaubakeskuse parklasse ja läksime aardetiirule. Meie auto kõrval oli G4S meestel mingi jututuba.
Nullis tegime üsna mitu tiiru, astusime lähemale ja kaugemale, vaatasime allapoole ja ülespoole. Ja nii see info lõpuks nähtavaks saigi. Siis tegelesime mitme muu aardega ja kui pärast üsna pikka aega taas auto juurde jõudsime, et selle aarde lõppu sõita, siis G4S mehed ikka seisid ja jutustasid. Mina arvasin, et ainult geopeituritel jätkub kohtudes jutte tundideks ;)
Lõpus läks kiiresti ja nüüd sain täitsa hästi aru ka aarde nimest.
Aitäh, lahe aare!
Leitud, logitud, tänan!
Leitud
Leitud tänan
Heliseb Tiia telefon ja vene keelt kõnelev tädi küsib, kas oleme midagi ära kaotanud. Mingi karbi. Mul kõrvad kikkis, et millal siis pangaparoole küsitakse. Viimaks selgus, et ta mees oli lume seest karbikese leidnud ja koju toonud. Õnneks oli meil karbile ka telefoni number kirjutatud. Käisime järgi ja panime peidikusse tagasi. Nii soe tunne on, et võhivõõras võtab vaevaks muretseda. Lasime ka tal oma nime logisse kirjutada.