Tartu raudteejaam (vaksal) rajati koos laiarööpmelise Tapa–Tartu raudteelõigu rajamisega 1876. aastal, haruliinina 1870. aastal valminud Paldiski–Peterburi raudteeliinist. Esimene rong jõudis Tartusse 21. augustil 1876. Tallinna–Tartu raudtee ehitust toetasid ennekõike kohalikud töösturid ja kaupmehed, kes vajasid teed tooraine ja kauba kohaletoimetamiseks. Tartu–Valga–Riia haru ehitati 1889. aastal ja Tartu–Petseri raudtee 1931. aastal. Esimese maailmasõja eel kavandati ka Tartu raudteejaamast algavat ja Smolenskls lõppevat uut raudteed, kuid sõja puhkemine tõmbas sellele plaanile kriipsu peale.
Tartu jaamahoone ehitati 1875.–1877. aastal väljapoole toonast Tartu linna Tähtvere mõisa maadele, selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav.
Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega. Kultuurimälestiste registri andmeil on see 19. sajandi puitarhitektuuri väljapaistev näide. Jaamahoones on terviklikult säilinud algupärane välisilme, ruumistruktuur ning eksterjööri- ja interjöörielemendid: fassaadi laudis ja krohvviimistlus, puitdekoor, perrooni varikatus, avatäited ja piirded, interjööris dekoratiivse kujundusega puittalastik, peegelvõlvlaed, karniisid jne.
Aarde logimiseks pead:
KÕIK LOGID MIS EI TÄIDA NÕUDEID, EEMALDADAKSE!
Tartu raudteejaam (vaksal) rajati koos laiarööpmelise Tapa–Tartu raudteelõigu rajamisega 1876. aastal, haruliinina 1870. aastal valminud Paldiski–Peterburi raudteeliinist. Esimene rong jõudis Tartusse 21. augustil 1876. Tallinna–Tartu raudtee ehitust toetasid ennekõike kohalikud töösturid ja kaupmehed, kes vajasid teed tooraine ja kauba kohaletoimetamiseks. Tartu–Valga–Riia haru ehitati 1889. aastal ja Tartu–Petseri raudtee 1931. aastal. Esimese maailmasõja eel kavandati ka Tartu raudteejaamast algavat ja Smolenskls lõppevat uut raudteed, kuid sõja puhkemine tõmbas sellele plaanile kriipsu peale.
Tartu jaamahoone ehitati 1875.–1877. aastal väljapoole toonast Tartu linna Tähtvere mõisa maadele, selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav.
Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega. Kultuurimälestiste registri andmeil on see 19. sajandi puitarhitektuuri väljapaistev näide. Jaamahoones on terviklikult säilinud algupärane välisilme, ruumistruktuur ning eksterjööri- ja interjöörielemendid: fassaadi laudis ja krohvviimistlus, puitdekoor, perrooni varikatus, avatäited ja piirded, interjööris dekoratiivse kujundusega puittalastik, peegelvõlvlaed, karniisid jne.
Aarde logimiseks pead:
KÕIK LOGID MIS EI TÄIDA NÕUDEID, EEMALDADAKSE!
Tihti siit mööda vändanud, aga miskipärast see aare märkamata jäänud.
Nüüd avastasin, et asukohaga panin veidi mööda. Parandan vea õige pea.
01..02.26 leitud peale Silva etendust Tartu Vanemuises ja enne rongi Tartu 20:04 Tallinna 👀
Loksusin rongiga Tartu ja Cärolyn tuli mulle rongijaama vastu. Seega oli siin paslik geopäeva alustuseks üks väike soojendav klõps teha. Aitäh!
See koht on ikka juba aastakümneid vägagi oma: EPA ajal sõitsin vähemalt iganädalaselt rongiga Jõgeva vahet ja eelistan nüüdki rongi bussile.
Hästi on meeles 1992. aasta kevad, kui kursakaaslastega siinses Liipri restos tšekiraamatul olnud rublasid "laiaks löömas" käisime. Jah, olid ajad...
Täna saatsin tollest ajast tekkinud sõbrad rongile ja tegin klõpsu. Aitäh!
Mõned korrad on saanud siit rongiga läbi sõidetud aga jaama ennast pole kunagi sihtotstarbeliselt kasutanud. Nüüd sai vähemalt veidi selfitatud.
Viimati kui siin olime, läks äpiga tehtud pilt kaotsi ja saime mitteleiu. Uus katse.