Triibud

Tasapisi korjan neid aardeid, treenin iseloomu ja üritan laiskusest jagu saada, et iga päev midagi uut leida. Nagu tuntud ütluski ütleb – läbi raskuste tähtede poole. Kodutöö oli tehtud ja nüüd tulin siia kohale. Vahva müttamine siin metsas – mulle igatahes meeldis see väga.
Aitäh aardemeistrile! 😄

Triibud sai paika aga välitöödele minekuga läks pikalt. Täna lõpuks sai välitöödele ja triipudega sai ühele poole. Oli tore jalutamine. Aitäh.

Jalutasin poollahtiste plätudega +5 kraadiga peale töösutsakat mingitele koordinaatidele, mis mul millegipärast C:Geos on. Ei saanud aru, mis koht see siin on ja mida otsida. UV-d ka kaasas pole keset päeva. Head aega!

Triibutatud sai juba ammu, lõpuks siis välitöödele. Oli matkasaapaga tehtav, aga kuna hirmul suured silmad siis sai kummikutes tuldud. Mis oli tüütu ja ebameeldiv. Aardega läks kah aega, ei teadnud ju mida otsida. Lisaks millegi pärast näitas GPS veidi eemale. Mõlemad punktid korras. Lõpp läks üllatavalt lihtsalt. Tänud.

Triipudega asi klaar, aga maastikul tuli mõne kraavitriibuga ikka vaeva näha, et jalgu mitte märjaks teha. Läks õnneks. Lõpus ei leidnud me topsikut just kohe, aga otsimine oligi väike vaheldus. Aitäh!

See aare ajab siiani naerma. Mitu korda proovis Miki mind segadusse ajada, et kuhu suunda peame liikuma. Lõpuks loobusin ja lasin tal ees minna ning sörkisin ise järgi. Alguses ei saanud vedama, aga siis ei saanud enam pidama ja tundus kõik loogiline ja lihtne. Miki tatsas rahulikult nulli poole, mille suuna ta ju ise vaatas kaardilt ning äkki keeras ümber: Me lähme valele poole. Ma ei suutnud naeru pidada, tal endal oli veidi piinlik - mis teha kui midagi või keegi pea sassi ajab :) Oli vahva jalutuskäik! Aitäh!

Metsa vahel oli kõik selge ja arusaadav kui välja arvata see, et ma pea laiali otsas täiesti valesse suunda navigeerisin. Aitäh!

Kodutöö oli meil tehtud, metsas sumbata polnud jah kõikse parem idee täna aga kust sa ka kohe neid paremaid võtad. Suvel ju rästikute pärast vabsee siia ei tuleks. Tänud aare leitud!

Kodutöö oli tehtud ja punktid olemas, aga sellegipoolest andis sumbata selles lumes, kus kohati veel vesi ka all oli. Pärast oli saabastes lund omajagu. Vähemasti said emotsioonid leitud ja lõpukonteiner ka. Pärast metsast välja sumpamist võiski geopäeva lõppenuks kuulutada. Aitäh peitjale.

Eks mul oli kodutöö ikka korralikult tehtud ja nüüd polnudki muud kui välitööde aeg. Päris mitu korda peast mõte läbi et miks ma küll suuskasid kaasa ei võtnud. Metsa alla olid ikka korralikud suusarajad sisse aetud. Aga kui ühe koha peal olid rajad sees, siis teiste kohtade peal kus kaart isegi näitas rada, oli seal vaid põlvini lumi ja rada tuli ise sisse ajada. Metsakilomeetreid tuli igastahes tublisti. Lõpus valdas mind aga täielik pimedus. Tiirutasin ikka tükk aega seal ringi ja ajasin sööri muudkui suuremaks. Lõpuks tegin kindluse mõttes ka ühe abikõne ja sain kinnitust et olen ikkagi õiges kohas. Iseenesest lumega leitav aare, aga kui ikka lumi kohati õle põlve ulatub, siis on otsimine pisut raskendatud. Peale uut ringi ja mõningaid lumetõid jäi otsitav siiski silma ja sai sellele seiklusele triibu alla tõmmata. Aitähhid

Aitäh aarde eest.

Leitud, tänud!

Käisime panime oma nimed tutikatesse challengeride logiraamtutesse kirja ja kuna olin nende triipude ja vöötide vahepunktid kirja pannud, siis sai ka koordinaate hankima tuldud. Saadana marjuline, oleks võinud tema jälgedes tatsuvatele jälitajatele mõelda ja ikka radade lähedusse hoiduda, aga mis sa teed kui marjad metsa mööda laiali on. Aga vähemalt lõppkonteineri asukoht võimaldas tagasi lihtsamalt kulgeda. Aitäh.

Poolikult tehtud kodutöö maksis kätte. Tulin oma arust lõppu logima kuid leidsin eest ühe vahepunkti. Selle peale isegi ei tulnud, et oleks siis teises ka kohe ära käinud. Igatahes pool infot on nüüd olemas, poole järgi peab kunagi teinekord minema ja loodetavasti siis kohe logima ka.

Leitud, tänud!

Minu esimene katse, Annile juba kolmas. Siiski ilma Annita ma poleks siia täna jõudnud. Jälle kodukant "rohelisem." Aitäh!

Aitäh peitjale, kes mu mitteleiule reageeris. Kui oled valedel koordinaatidel, siis ei saagi midagi leida. Täna õiges paigas saime vajalikud numbrid kiirelt kätte. Lõpp oli täpselt seal, kus ma seda juba eelnevad kaks korda kirvetanud olin. Lumisel ajal mööda eelleidjate jälgi minnes ning eelmisel korral poolikute koordinaatidega. Tegelikult on mul hea meel, et nö koduse aardega sain kolm korda metsas kena jalutuskäigu teha. Tänud!

Aru ma ei saa, kuidas ma nii saamatu olen selle aardega. Vahepunktid said kiirelt välja võlutud. Esimene katse välitöödega oli ilmselt millalgi märtsis. Lund veel igatahes oli ja nii palju külma ka, et jalad märjaks ei saanud. Tookord tatsasin vahepunktide vahel edasi-tagasi ning mitte midagi ei leidnud. Täna läksin metsa mustikale, aga kuna marju polnud, suundusin taas vahepunkte otsima. Seekord jalutasin ühte neist kohale ning nägin kohe vajalikku. Veidi oli tunne, et seda ei saanud seal eelmine kord olla, ma ju oleks näinud. Lootusrikkalt läksin teise punkti, tee on juba suht selge. Tammusin tükk aega ringi, sest mingi anomaalia mul telefoniga siin metsas on, et punkt paigale üldse ei jää. Üks hetk viskas nii üle, et ma nii pime olen ning lahkusin. Kraapisin veel tagasiteel ikka karbikese mustikaid ka kokku, et vähemalt lastele koogi tehtud saaks. Millalgi jälle.

Hea lihtne mõistatus ja välitöödel kulges ka kõik kuni topsi endani täitsa ladusalt. Lõpus läks ikka suts aega, aga nimi sai kirja. Tänud aarde eest!

Küllalt konkreetne mõistatus, mis osutus lihtsamaks kui arvasingi. Arvestades emotsioonide spetsiifilist omapära, pole lühemat lainepikkust nähtavale toovat abivahendit õigupoolest tarvis. Ülevoolavad emotsioonid (ütleksin pigem itaallase omad), on ka päris palja silmaga vaadates selgemast selged suht igaühele, ma arvan :o) Vähemalt praegu. Igatahes jalutuskäik meeldis ning seekord ilmutas ka lõppkonteiner mulle end üsna kiiresti. Antud peitja siinkandi aaretega ei ole see sugugi reegel, muuseas. Aitäh!

Leitud

Triipudega läks samuti edukalt,metsa all veel päris palju lund mis kannab õnneks päris hästi.Aitüma peitmast

Triipudega probleeme polnud. Tegime väikse jalutuskäigu metsas ja saigi kõik triibud leitud. Tänan.

Vahepunktide lahendus tuli üllatavalt lihtsalt aga kirjeldusest tundus, et tuleb karm andmine seal ja siis lükkasin seda tasapisi edasi muudkui.
Nüüd õhtul hilja pimedas tundus hea aeg sinna jalutama minna. Maastik oli täitsa hea, lumi kandis ja erilisi kraave ka ei kohanud väga ja peagi olin ühe otsitava juures, veidi veel ja teise juures. Lõppu jõudsin siis esimese hooga valdas pimedus, et ei ole ju miskit kuskil. Lambiga vehkides nägin igas ilmakaares vastu helkivaid silmasid mis tekitas omajagu kõhedust, püüdsin küll mitte vaadata ja otsida otsitavat aga ikka ja jälle jäin vahtima, et kas silma paarid on lähemale tulnud või mitte :D aga peagi sain nime kirja ja kiire sammuga otseteed tagasi :D
Samal ajal oli traktor ka teed kombestanud mis alguses oli kiilas jää siis tagasi tee oli juba nagu asfaldil :)

Tänud aarde eest!

Aitäh aarde ja jalutuskäigu eest!

Abiks jäine maastik ja kandev lumi. Oleks kohalike poolt sisse käidud rajakest varem teadnud. Kasutasime sihtotstarbeliselt kohalike rada metsast välja tulemisel. Tänud peitjale.

Eks neid triipe ole elu jooksul olnud tõesti igasuguseid. Väga rõõmus olen, et kogemust nende valge pulbriga triipudega pole kunagi olnud. Muidugi on meeles Jüri Parijõe jutt "Minu esimesed triibulised". Ei saagi aru, kas need triibulised, mis ma ise kunagi sain, tõid tarkuse altpoolt pähe või ei. Igaljuhul on rõõm, et enda lapsed said tarkuse triipudeta.

Tore triibuline tegelane on miilitsa-politsei sau. Ja muidugi minu Disney koomiksite lemmiktegelased penipoisid kannavad pidevalt triibulist riietust. Oi kui ägedad ideed neil alati on ja ikka lõpetavad seal kus alati.

Aardeotsimisel ei kohta alati toredaid kaasmängureid, täna oli teisiti ja alati ei leia ka aaret, seekord läks paremini.

Kodus selgusid sebrapiltide triibud, õues selgusid kraavide triibud ja sebrade emotsioonid. Lõpetuseks leidsime metsast aarde ja kaks sõpra, kes polnud sebrad. Ja emotsioonid olid neil mõnusasti läbipaistvad, kuigi ma olen enam-vähem kindel, et nad olid eestlased. Segane lugu nende eestlaste ja triipudega, aga õnneks polnud meist keegi aktiivses triibupüüdmiseas, nii et lõpp hea, kõik hea. Jäägu need triibud siis teistele.

Tänane suurem jalutuskäik sai selle aarde lahendamiseks ette võetud. Eks pisut nende triipudega mõtisklemist oli, sest pikad tundusid hoopis laiad ja laiad seevastu pikad. Kui pikkuse ja laiuse peale ei mõelnud, siis muidugi oli loogiline, mis on mis ja kus on aare.

Tänan peitmast.