Ei miskit ajaloolist, kultuurilist, vaid lihtsalt ja ainult suurepärane vaade, mida enamus pole vist nautinud. Siia võiks koguneda imetlemaks uue aasta tulevärki.
Ei miskit ajaloolist, kultuurilist, vaid lihtsalt ja ainult suurepärane vaade, mida enamus pole vist nautinud. Siia võiks koguneda imetlemaks uue aasta tulevärki.
Vau, milline vaaaaaade tõesti :)
sai ka rändur kaasa võetud.
Leitud
Mõnus ilm tulla vaadet vaatama. Ligipääs aardele osutus arvatust märksa roosilisemaks! Aitäh!
Kunagi pimeda või talve ajal võiks siia küll tagasi tulla
Aitäh!
Lähenesin edelast mööda Juurdeveo tänavat. Proovisin leida boonusena lubjakivimaardla aardeni viivat teejuppi, kuid see osutus teostamatuks. Vaaaaaaatega läks õnneks libedamalt. Korra tekkis nulli all lõunajalamil tunne, et on aeg hakata mägironima, aga mõistus tuli õige kiiresti pähe ning teisel pool avanes väike rajajupp.
Külmal aastaajal avaneb siit isegi parem vaaaaade, kui puude/põõsaste lehed eest ära tulevad.
Edasi ehitiste kõrvalt mööda otse vana sauna tänavale.
Tänan kutsumast!
Vaade nähtud.
Kunagi kui seda lubjakivimaardla aaret käisin logimas, oli mõte, et võiks karjääri mööda siiagi vaatama tulla, aga kuna niikuinii olin keelava märgi alt juba läbi sõitnud, siis ei tihanud. Täna siis lähenesin teiselt poolt. Täitsa lauge kena astumine oli, kuigi võttis hingeldama, vähese treenituse viga. Aare ilmutas end kohe, ei mingit tuulamist, aga kui topsi tagasi panin, oli mu kutsa kadunud. Jutt käis südame alt läbi, enne just olin piilunud, et see teine serv ikka vägagi järsk. Mine hullu tea, kas taipab enne vaadata kui kuhugi tormab. Hõigun ja hõigun, ei miskit. Juba nägin vaimusilmas, kuidas ma mööda seda järsakut talle järgi ronin, kui tema nina siitsamast põõsastest välja pistis, et no mida sa kutsud, ma ju olen siinsamas. See pole esimene ja arvatavalt ka mitte viimane kord, kui ta mu infarkti äärele viib. Igatahes kõik sujus suurepäraselt. Vaate vaatasin ikka ka ära, kui sõbrakesega jälle koos olime. Tõesti, siit joonistub täitsa teistmoodi kena panoraam. Tagasiteel ei saanud küll esimese hooga teeotsale, mis autoni viis pihta, kuidagi võõras tundus kõik. Geps välja, ots ringi ja siis juba õiget teed mööda tagasi. Tänud peitjale ja hooldajale kenasse kohta aaret poetamast. Tasus tulla.
Aitäh Rohtsaludele teavitamast, et karbike on katki. Täna sai vaate nautimise aare taas uuema kuue. Vaadet nautisin ka mitme külje pealt.
Natuke seiklemist oli, aga lähenemistee sai leitud. Kõigepealt tegime pooliku auringi ümber nulli, aga oli piisavalt taipu ka teiselt poolt piiluma minna, nii sai kenasti tipatapa kohale. Vaade oli tõesti, aga uue aasta ööl vist siiski siia tulla ei tahaks:).
Aitäh.
Kuna sellele aardele on ligipääs üsna keeruline, siis kasutasin juhust, et karjääri alal juba olime ja lasin Sandril siia ka sõita. Üldse ei saa aru, kas tohib seal viibida või mitte. Õnneks nädalavahetusel liikus töömasinaid väga vähe. Vaade oli muidugi väga kena ja väärib aaret. Tänud kutsumast!
Puudub kirjutusvahend.
Sai Harku karjääri aarete tripp ette võetud, autoga tippu sõidetud ja see aare ära logitud.
Tegime väikese väljasõidu Harku kanti. Tänu eelnevatele logidele teadsime pikemat, kuid laugemat teed otsida ning saime seega üsna muretult koos kõhukotis titaga mäest üles. Aare sai leitud ning vaaaaaade on tõepoolest imetlusväärne.
Aare on logitud geocaching lehel nüüd login siin ka
Täitsa viisakas tee viis aardeni, imetlesin vaadet ja panin nime kirja. Aitäh!
Kui juba siin, siis otse tippu ka.
Varustasime end mõne astelpaju oksaga.
Tänud
Olen siin varem käinud. Täna oli vahepeal jõhkralt mudane. Vaadet polnud aega nautida, tuul oli väga tugev. Aitäh!
Taaskord võtsime rattad ja suundusime kodu lähedal olevaid aardeid võtma, mis enne veel võtmata jäänud. Enne sai tõesti ring peale tehtud ja õigest kohast mööda pandud, aga raskused on ainult ületamiseks. Kui ennast oli proovile pandud, siis läksin ise ka võssa otsima. Leidsin kah! Mirjam sõi metsmaasikaid, mina panin nimed kirja. Natuke tiirutamist oli, aga kui pea ei võta, siis võtavad jalad!
Väike jalgrattamatk. Tegime sellele vaateplatvormile all ikka pea terve ringi peale, enne kui rattad põõsasse peitsime ja üles ronima hakkasime. Ilmselgelt valisime me teeraja, mille maastiku raskusaste on natuke keerulisem, kui aardel märgitud. Natuke kaljukitse tunne tuli. Üleval avastasime üsna võsastunud nulli, Märten oli täna tankis, käis, näitas ja logis. Mina sõin samal ajal teeraja äärest metsmaasikaid. Vaade on siin tõesti kena. Nagu ikka, aarde juures avastasime, et ligi pääseb ka natuke inimlikumat rada pidi - ennist olime sellest teeotsast suure tuhinaga mööda pannud. Läksime siis sedapidi vähemalt tagasi ja tegime platvormile taas ühe ringi peale, et ratasteni jõuda. Aitüma, oli vahva ja parajalt ekstreemne elamus!
Oli see alles seiklus, kuidas me sinna kohale jõudsime. Algul tundus, et ei leiagi teed sinna, aga tahtejõud sai võitu ja kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ilus vaade oli küll. Tagasitee oli ka seiklus, sest sama teed pidi polnud me nõus tagasi minema. Natukene seiklemist ja kõndimist, tervitus turvamehele, kes teeotsa kätte näitas ja maanteel me olimegi.
No see oli üks huvitav teekond aardeni. Esialgu olime kahtleval seisukohal kas viitsime ronima hakata või mitte, sest lühikesed püksid ja libeda tallaga tossud polnud selleks just parim variant. Ülesse me igatahes saime ja otsustasime, et sama teed tagasi minna ei taha. Logimine tuli väga kiirelt kätte. Tegime veel kiirelt mõned pildid ja asusime tagasiteele. Proovisime ühtpidi ja teistpidi ja alles kolmandal korral näkkas. Teepeal kohtasime veel ühte turvameest, kes näitas meile õige suuna kätte ja nii me pärast pikka kõndimist maanteele jõudsimegi. Tagasitee aarde juurest oli igatahes oluliselt meeldivam kuigi teist korda enam tagasi ei läheks. Aitäh toreda vaate eest! Siia poleks muidu sattunud! :)
Leitud. Raske ronimine.
Kui ma juba siia karjääri uudistama tulin, siis loomulikult pidin ka vaadet nautima tulema. Tänan.
Tänud vaate ja aarde eest!
Hoonetes meeldib mulle üldiselt madalamatelt korrustelt kõrgematele liikuda trepist, allapoole sõita liftiga. Siin kukkus meil samamoodi välja – taevale lähenesime 3,5 raskusega maastikku mööda, tagasi alla tulles oli raskust ehk nii 2,0 jagu. Tõusmise ja laskumise vahele jäi kvaliteetaeg – poleks siitkandist sellist vaaaaaadet leida lootnud! Aitäh peitjale!
Tallinna ümbruse kohta polnud vaatel väga vigagi. Aitäh!
Auto jäi kuhugi kasvuhoonete vahele, kust ronisime otse nulli. Ronimine lihtne just ei olnud, oli selline ohutu, nii et jäi aega nurisemiseks. Üles jõudes avanes tõesti suurepärane vaaaaaade, nii järvele, kui merele. Päike paitas põskesid ja õhk oli kevadiselt soe. Tagasi tulime ohutult ja mugavalt serpentiini mööda.
Tänan peitmast.
Tegime Ahtoga Harku järve ringi ratastega. Kuskil ma igatahes kaugemalt vaatasin seda kohta ja tuli meelde, et siin on ju see vaaaade, mida ma veel vaaaadanud pole. Minu poolest oleks see aare siia veel ootama jäänud, aga kuna ilm oli ilus siis Ahto utsitas mu ikka mäe otsa. Eks ma siis suure hädaldamisega kohale sain. Kohapeal oli mõnus ja logi sai ka kiirelt kirja. Aitähhhh!