Virussaare

Kui M mainis, et plaanib täna siia matkama tulla, haakisin end kohe sappa. Mitte et mul just hirmsasti rappa oleks vaja olnud, aga kui juba uppumiseks läheb, siis on ju hea, kui väljatõmbajaid rohkem käepärast on. Ilm imeliselt sügisene – päike paistis, loodus säras oma värvides ja kõik oli kahtlaselt ilus. Vett jagus muidugi ka, aga räätsadega olid kõik õõtsikud väga lihtsalt läbitavad.
Ühel hetkel jätsin ülejäänud seltskonna kuivatatud kukeseeni nosima ja läksin ise tähtsamaid asju ajama. Aardekarp andis end kenasti kätte ja kõik korras. Tänan peitjat!

Kena pärastlõunane rabamatk.Eks kummikuga saab vist küll,aga suht vesine on praegu,et räätsaga tundus nagu mingilt maalt mugavam.Saab suht otse minna:D.Aare ise on igati heas korras,karbi sisu puhas,kuiv.NewYorkeri kilekott küll näitab veidi väsimise märke:D.Tänud peitjatele,hooldjatele!

Hommikul kl 7 paiku lõime oma vaprale geomasinale hääled sisse ja startisime matkatuurile. Sel hetkel veel ei teadnud, et nii 12h, 30k sammu ja 21km hiljem on kaart puhas nagu prillikivi (ainult mõnes piirkonnas).

Soojenduseks võtsime Virussaare. Aastaaeg oli õige ja kummikuga kenasti tehtav. Täitsa hommikul 2,5km rabas müttamist ei tundunudki eriti rasked. Aitäh!

Mõnus matk koos aarde logimisega.

Tegin Meelega matka avaliku õhtumatka siia rabasaarele, oli äge kuuvalgel raba ületada. Aitäh! Aardes oli travel bug, aga ametlikult teda seal ei olnud. Aitan ta rabast välja.

Siia tuleku põhi lootus oli murakatega maiustamine. See lootus isegi täitus, kuigi lehti oli kümnetes kordades rohkem, kui marju, sain siiski küpsete imemaitavate murakate maitse suhu. Raba pind oli üsna märg ja päikese palavus muutis retke oodatust kõvasti raskemaks. Vahetult aarde kõrval ilmus äkitselt sääsekolonn kallale, nii et ikka 17, mitte 7 ühe hoobiga oli saagiks.

Tänan peitmast.

NB! Kui keegi ennem mind seda aaret külastab, siis võtke marker kaasa, et saaks karbile ja logiraamatule tekstid peale kirjutada. Mul oli marker koju ununenud ja pastakaga ei saanud seda teha.

Lugesin Yksk6ikide logist, et logiraamat on märg ja nägin ühelt pildilt ka karpi. Siin oli selge, et paremaks see olukord ei lähe ja võtsin autost korralikuma karbi ja logiraamatu kaasa.

Kõik karbis olnud "aarded" tulid kaasa ja ainukesena saab vist plastikust vile tagasi viia. Ja kui vana logiraamat on ära kuivanud, siis lisan selle pildid siia.

Aitäh peitjale!

Kuigi olen kunagi siinkandis palju käinud, siis siia rappa pole kunagi sattunud. Väga äge raba.

Tunnike rabas müttamist ja käidud. Alles hiljuti oli siin saarekesel keegi käinud, jälgede järgi vaadates, kuid mitte aaret leidmas. Aardekarp vedeles koos katkise kilekotiga lihtsalt maas, ei tahtnud uskuda, et päris nii olema peaks ja peale logimist märga raamatusse, sai see kännu juurde pandud.
Tänud

Seiklused juba kirjas Anninni logis. Õhku jäi vaid küsimus, kes elab sellel saarel? Tänud aarde eest!

Virussaare ühiskülastus oli meil juba mõnda aega plaanis, nüüd tegime selle teoks. Räätsad panime alla, kuigi vist oleks ka ilma hakkama saanud. Kerge sääsetõrjevahendikiht ka peale ja otsejoones teele. Kui parkimiskohas puhus päris kõva tuul ja rõõmustasime, et putukaid polegi, siis paraku olid nad kõik saarel ja eriti aarde juures meid ootamas ja lasid õhtusöögil kohe head maitsta. Kiirelt logitud, põgenesime tagasi, kuid julgemad ja näljasemad neist saatsid meid ka veel tagasiteel. Muidu oli rabas sammuda tore - tänud peitjale!

Päikesetõusumatk rappa, ilma päikesetõusuta :D. Nojah, nii nagu siin Helen, Helge ja Ingrid eelnevates logides on juba kirjeldatud, pidasime Vigalas mõnusalt jaane ning põrutasime Heleni intrigeeriva idee peale selle käigus varahommikul rappa karpi ka leidma :D. Täiesti uutmoodi elamus oli igatahes niimoodi inimtühjas rabas seal soojas uduhämus seigelda ning ehk järgmised jaanid skoorime siis kuskil ka tolle päikesetõusuga variandi ;). Aitäh peitjatele ja aitäh kaaslastele, hommikul kella 04:00-sest Virussaare matkast sai veel üks väga eriline ja värvikas tripp minu geoseikluste hulgas :).

Kui paar nädalat tagasi sai paika plaan, et mõnus seltskond geopeitureid peab jaanid Vigalas, siis muidugi vaatasin ka aardekaarti ja tekkis mõte, et võiks enne lõkke tegemist natuke ka matkata. Ei hakanud seda plaani kohe teistele välja käima ja kui Eestit tabas kuumalaine, siis matsin selle mõtte üldse maha. Mingit ellujäämisretke ei olnud küll plaanis teha.

Paar päeva enne jaani tuli taas jutuks, et otsiks sel päeval natuke aardeid ka. Ja siis ma lihtsalt natuke intrigeeriva mõtte Virussaarest välja hõikasin. Minu üllatuseks oli kohe huvilisi ja tekkis mõte teha üks päikesetõusumatk rappa. Jaaniööl ju nagunii magama ei minda ja siis oleks hiiglama vahva öösel rappa minna.

Nii me öösel ennast autosse pakkisime, räätsad haarasime ka kaasa ja sõitsime rappa. Teel nägime põtra, paari rebast ja ka jänest. Tasub ikka öösel ringi liikuda. Lähenemisteeks olime valinud kirdesuuna ja autoga sõitsime niikaugele kui tee otsa sai. Siis rabaserval räätsad alla ja läbi imelise hommikuhämaruse rabasaare poole rühkisime. Oli päris väsitav, sest sooja umbes 20 kraadi, maastik õnneks mõnusalt läbitav. Higist tilkuvatena jõudsime rabasaarele, kus oli vaja isegi taskulambid välja võtta, sest metsa all oli täitsa pime. Aardekarbi leidsime kiirelt, võitluses näljaste sääskedega tegime kiire logimise umbes kell 3.29 ja seejärel põgenesime lagedamale maale tagasi.
Nüüdseks oli tekkinud selline udu, et ei näinud ümberringi suurt midagi ja suunanäitajaks autoni sai Indy, kes oma jälgi mööda tagasi sörkis. Seega päikesetõusust võisime suud puhtaks pühkida, aga udune varahommik rabas oli ka imeline.

Suur tänu vahvatele kaaslastele, kellega koos selliseid hullumeelseid seiklusi rõõmuga ette võtan.

Kas on asi selles, et viimased nädalad üsna vihmarikkad, või selles, et RMK taastab veterežiimi - igatahes väga märg oli. Taimestik rabas tundus rohkem kuivemale pinnasele omane. Turbaväljade asemel läigivad veesilmad, pooleliolevad laudteed on keskelt uppunud, lindudel kena pesitseda. Üks rebane hiilis ka ringi. Aare oli korras, hallitava kastanimuna jätsime karbist välja. Aitäh!

Selle aasta kõige raskem rabamatk :o) Mitte, et siin nüüd eriti pikk distants kõmpida oleks. Ja ka maastik on raba kohta pigem kuivapoolne, raskusaste 4.0 maksimaalselt, üldiselt tiba vähemgi. Aga vat kuumus oli karm! Enne teele asumist tegin paari kilomeetri kaugusel varjus peatuse, et keha kinnitada. Auto näitas välistemperatuuriks 30.5 kraadi ja eks ta sinnakanti ilmselt oli ka. Muidu ma nii lühikesele retkele veepudelit kaasa ei võta, kuid eesseisvat lagedal praadimist arvestades tegin täna erandi.

Üsna pea liikusin koos küllalt arvestatava tülikatest parmudest ja kärbestest kaaskonnaga. Need kuradid ei saa ju eesti keelest aru. Täpselt vastupidi Nukitsamehest tuntud Vitsalaulule. Hirm aitab enam kui arm, ainult vitsa võim siin kehtib, kuigi jah, rohkem siis kui kannab ta veel lehti.

Nulli ma jõudsin ja seal pakuti juba ka veidi varju, paraku mitte mutukavabadust, niisiis vehkisin ikka edasi. Seda ka logimise ajal, ei mäletagi kui segased kraapsjalad sinna logiraamatusse said, loodetavasti miskit sai ikka :P Lahkudes märkasin maas veel karu hunnikut, metsaotti ennast ei õnnestunud tabada, aga ega ta nii kuumal päeval üldiselt ringi liigugi.

Rabasaar ise on väga lahe, sihuke kena ümmargune korraliku metsaga laik keset suurt lagedat. Eriline koht, pole ime, et juba muinasajal siin miskine pelgupaik oli, linnusega või ilma. Aitäh kutsumast!

Nii lihtsat rabamatka ei mäletagi :) Parkimiskoht oli eelnevate logide põhjal valmis valitud ja sealt oli peale kahe pisut märjema koha lausa lust kohale minna. Kummikutega käkitegu, ilmselt oleks saanud ka kergema jalatsiga.
Läbisime 2.9 km ja aega kulus 54 minutit.

Nagu paljudel teistelgi, sai auto kirdesse ära pargitud. Vaid paari kivi otsa põhjaga pauku pandud ja ühe palgi otsa nurka veits kriimustatud, ei miskit märkimisväärset :D

See aare oli nagu leboots eilsele päevale, seal võib tõesti 30 minutiga ühe otsa peale ära käia. Meil vist umbes nii läkski. Maastik on meeldivalt tasane, ei ole üllatavaid ja vajuvaid kohti. Kui koha alguses peab pind sind üleval, siis viska kohe räätsad puu otsa, nagu meie tegime. Ja kõps kõps leiuni. Ilus saar on siin keset soovälja. Tänud parasjagu hea matka eest.

Raba suht kuiv. 30 min jalutuskäik per 1 ots head jõhvikad.

Parkisime oma sõiduki NE 1,3 km. aardest ja raba ületus sai alata. Praegu polegi väga märg kuid ilma kummikuteta pole mõtet alustadagi.
Aare ise korras ja kuiv. Jätsime sinna ühe Venemaa Travel Bugi- Mашка Обнимашка. Reference nr. GK117E, Tracking Code TZ4Y7B , Kuna endal mul Venemaa kasutajat ei ole siis äkki saab keegi selle TB ära märkida Venemaa lehel. Teekonnal nägime tedre paari ning värskeid karu s..ahunnikuid rabasaarel. Tänud peitjale

Tänud aarde eest!

Auto hülgasime kuskil kilomeetri peal.Kõige raskem lõik oligi kohe alguses.Vett ikka oli piisavalt ja pidi otsima kohta kuhu astuda,et vesi kummikusse ei voolaks.Meil läks õnneks,saime ikka kuiva jalaga käidud.Aitäh!

Sai käidud raba alguses,polnud kummikuid kaasas ja kell oli juba 22:00 seega aarde leiuni ei jõudnud .Aga info kõigile kes plaanivad sinna raba alguseni autoga minna ,esiteks on madalamatel autodel raskusi kuna tee on suht koht rööpas ja teiseks maasturi või kõrgems masinaga minne on hetke seisuga teel langenud puud mille alt mahtusin napilt volvo s60-nega läbi .

Esimene rabaaare sellel pikal ja põneval matkapäeval.Lühidalt öeldes sai selle käiguga "mootori" kergelt üles soojendatud.

Kui advendiseeria lõpetamise sündmusel käidi välja plaan pärast jõule väike rabamatk teha, tundus väga hea plaan. Rappa minek sobib alati. Tol hetke kaunist talveilma ja mõningaid miinuskraade arvestadest kõlas üsna ahvatlevalt. Tänaseks muidugi oli potentsiaalne ilu ja võlu veidi langenud, kraadid plussis ja varsti sai selgeks, et kuivade jalgadega tänane päev ei lõpe. Lühikese matka algus meenutas küll pigem kaasaegset tööstusmaastikku kui muinasaegselt pelgupaika, kuid aardepaik oli juba pisut lähedasem kirjeldusele. Tänud peitjale.

Ajendatuna 3 päeva varem Marimetsa rabas käimisest, sai Bo:Ka-s sündmusel käies tehtud kiirelt uued plaanid uute rabade osas. Ikka sel põhjusel, et väljas on talv ja kõik on külmunud. Tutkitki! Siin päeva esimese matka esimestel meetritel, peale seda kui meie kamba kõige kergem liige, Anne, pinnasest läbi vajus, sai selgeks, et oodatud ja loodetud kerget matka me täna tunda ei saa. A kas see tegi meid kuidagi kurvemaks? Ei! Marssisime nii hanereas kui ka kaootiliselt läbi raba, kord kõvemal pinnal, siis jälle püdelamal kuniks jõudsimegi oma sihtkohta. Aarde leidmisega raskuseid ei olnud. Küll aga oli karpi ümbritsevas kilekotis ohtralt tahket vett. Kleone püüdis kõik tagasi panna veidi paremini, et seda viga ei korduks. Peale leidu matkasime jälle tagurpidi autodeni tagasi. 1 tehtud 2 raba täna veel minna. Tänud.

Päeva kolmas aare. Siin sai selgeks, et rappa minekuga oleks tulnud veel natukene oodata. Mul oli iga kolmas samm kuskil mülkas ja autosse tagasi jõudes olid sokid märjad. Poleks ma olnud siin suurema seltskonnaga, oleksin koju tagasi sõitnud.

Algas Kristjani välja pakutud idee "väike rabamatk" esimene. Kaupo küll ähvardas, igal ajal ussidega aga selle õnge ma ei läinud. No krt,mimgi aeg peaks igaüks ju magama, mitte silmad grillis siin külmaga rabaservas passima!

Matk oli mõnus, ehkki maapind nii hästi kui lootsime ei kandnud. No, eriti teisi. Tänud kutsumast!

Päeva esimene matk. Ühtegi piirangut polnud sõitmaks autoga 1,3km kaugusele aardest. Lugesime infotahvlit, et seal nähtavat igal ajal usse, kui rahvas seal käinud. Hakkasime minema ja poolel teel läks maastik pehmemaks. Aeg-ajalt vajusime läbi, aga jalad jäid kuivaks. Virussaare ääres oli vesine ja tuli vaadata, kust saabastega läbi saaks. Kuidagi saime ja leid oli kiire. Autoni jõudes oli 2,6km käidud, polnud veel viga midagi. Paksu lumega võib aare lume alla jääda, aga küll geopeiturid oskavad selle välja kaevata. Täna polnud mingit probleemi leidmisega.

See oli soojenduseks täitsa piisav, tänud.

Virussaare on alati tundunud selline aare, mida suurema seltskonnaga on tore otsima minna. Kui sai teatavaks, et teisel jõululaupäeval minek, haarasin kohe ideest kinni. Autodega turbavälja otsa ja edasi 2 x 1,3 km. Raba kandis aga mätaste vahekohad olid vesised. Vesiseid kohti leidus rabasaarelgi, kust tuli mööda laveerida. Aarde null oli täpne ja mis nii viga aaret leida. Aitäh.