VK: 3.1 Corbett, Jim

Raamatut sai loetud lapsepõlves, aga mõistatuse lahendamiseks sellest muidugi abi ei olnud, sai ikka uuesti üle sirvitud. Lõpus oli kõik tore, panime nime kirja, asusime tagasiteele - kui järsku käis seljataga terav püssilask. Vägagi temaatiline, aga mitte eriti meeldiv, eriti veel kohas, kus inimesi ringi liigub ja päris hästi ümbruses toimuvat ei näe. Lootsime siiski parimat, uudistes pole ka midagi kuulda olnud. Jaak Valge Pärnusse kolinud? Aarde eest aitäh!

Aitüma aarde eest.Huvitav lugemine ja tore aare.

Lahe leid

Eesmärk:Teha ära Pärnu küsimärgid. Esimene tõsisem samm oli see aare. Ostsin selle lahendamiseks selle raamatu ja lugesin viisakalt iga kui viimase sõna läbi.???? Mina, kes pole üldse lugeja tüüp. ???? Nüüdseks muidugi neid ka teisi raamatuid loetud ja lahendatud. Aga osad veel ootejärjekorras, millal jälle Pärnu satub. Eks seal ole ka parajaid pähkleid, millest minu hall ollus jagu ei saa. ???? Teatud kohad jäävadki siniseks, kui just kuskilt abikätt ei ulatata. Tänud igaljuhul ja tervitused Viljandist kaabu7/ Riho

Raamat oli aastakümneid tagasi läbi loetud, aga ega kõik faktid ammugi meeles polnud. Pöördusin siis abi saamiseks kõikvõimsa hr. Guugli poole. Peale mõningat pusimist sain rohelist värvi jahiloa ning geojaht võis alata.

"Metsa läksid Sa ja metsa läksin ma,
Metsa läks geojahimees ka.
Karu lasksid Sa ja karu lasksin ma,
Aarde leidis geojahimees ka."

Aga edasi nii lihtsalt ei läinud.
Metsa jõudes oli vahepeal juba pimedaks läinud. Kuna geovarustust kaasas polnud, siis telefoni taskulambi valguses sai selgeks, et külmast kangete näppudega (külma -10° ringis ja vile tuul) sain küll aardekonteineri avatud, aga logiraamatu taha küüned ei hakanud. Mine või geovarustuse järgi, jõudsin juba mõelda. Aga "Lahendus on see, et tuleb leida lahendus". Ümbrusest leiduvatest vahenditest kombineerisin abivahendi ja mõne hetke pärast oligi võimalus oma nimi logiraamatusse kirjutada. Aitäh põneva aarde eest.

Kui esialgu peitjate lugemissoovitusi kirja panin, et neid jõudumööda läbi töötada, siis lugedes "Inimesesööjad" läksid mul ikka silmad pulka pähe. Esimene mõte oli, et nüüd peab kannibalistidest ka veel lisaks õudukatele ja ulmekatele oma õhtulektüüri tekitama, aga siis vaatasin autorit ja midagi hakkas koitma, kuigi kindel ikka veel ei olnud. Tuli välja, et oligi loodusemees ja need pahalased hoopistükis loomad. Kohe kergem hakkas. Omaenda harimatus muidugi, oleks võinud ise teada, aga noh, kõike ka ei jõua meeles pidada ja pärast meelde tuletada.
Saadud koordinaadid ootasid ikka kohe jupi aega mu logima jõudmist, sest Tammiste kant oli mul mõnda aega tagasi juba paar korda läbi jalutatud ja muud aarded sealt korjatud. Täna pidime aga Katriniga Pärnus kokku saama, et homme koos Hiiumaale suunduda ja kui mina natuke liiga vara kohale jõudsin, oligi paras selle aarde juurde jalutamisega aeg parajaks teha.
Vahva teemakohane lõpp-lahendus ja üldse tore mõistatus. Tänud

Seda raamatut ma kord juba lappsin, siis jäid mingid numbrid leidma ja asi jäi sinnapaika. Täna lähenesin trükisele uuesti vastused tulid kui võluväel kätte. Hea, et taskulamp kaasas oli tööl, sai päeva lõpuks see lühike matk tehtud. Aitäh peitjale inimsööjaid tutvustamast.

Raamat on kunagi põhikooli ajal läbi loetud ja väga meeldis. Muidugi praeguseks ajaks ei mäletanud midagi ja tuli asjad uuesti meelde tuletada. Otsimisel muidugi ründasime suvalisest kohast metsa, selle asemel et minna mööda teed ja õiges kohas natuke rajast kõrvale minna. Samuti õige geopeitur ei otsi õiget asja silmadega, vaid rühmab mööda padrikut telefoniga ringi ja üritab metsas täpselt õigesse punkti minna, mis nagu jänes mööda metsa ringi hüppab. Lõpuks kui telefoni ära panime ja silmadega otsisime jäi konteiner kohe silma. Täname aarde eest.

Mikil hakkas konteiner silma, sulandus poolpimedas loodusega ühte. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

See aare oli juba ammu oma aega oodanud ja nüüd oli see aeg käes. Aitäh!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Taaskord vinge aare superaardemeistritelt minu lemmikkohas! Nautisin käiku täiel rinnal, aitäh.

Aitäh!

See oli teistel leitud, niiet vahepeal põikasime selle juurde omapead. Paavo tuli ka kaasa, et meenutada mis nullis ees ootas. Tore temaatiline teostus taas :) Tänud!

Ameerika turist külastab maoori küla Uus-Meremaal. Tahtes nalja visata, küsib ta pealikult:
"Noh, vana, kas teil siin inimsööjaid ka veel on?"
"Ei, enam ei ole," vastab vana pealik tõsiselt,
"eile sõime viimase."

Ei ole võõras nimi ega ka võõrad pealkirjad. Ise sirvisin e-raamatuid esmakordselt antud aarde lahendamisel, kuid kaasal oli varasemalt loetud paberköitena. Mitte, et täpseid vastuseid nüüd kohe peast ette öelda oleks osatud :o) Oh aegu, oh kohti, oh ohte... Eesti on vähemalt metsiku looduse poolest üks ohutumaid elukohti maailmas. Lahe aardeteostus, aitäh!

Hea lugemine oli. Aarde otsimine võttis aega. Sai metsas ikka päris mitmele tiir ümber tehtud, enne kui leidsime selle õige. Väga lahe teostus. Ka vihje oli väga asjakohane, kuigi ei oodanud leida seda, mida mõtlesin vihjet lugedes. Aitäh!

Veidi pärast südaööd, kuid juba kahtlaselt palju oli saanud iga puu ümber ringitada, said nimed kirja. Vimkaga sai selle poolkinnikülmunud topsiku ka kätte, aitäh gravitatsioonile ses osas ja taskulambi hpidjale. Silverile jääb kogu teoreetilise töö au. Vahva teostus, aitäh.

Raamat oli loetud juba ammu, kuid nimi sai kirja alles nüüd.

Tänan peitmast.

Aare oli kenasti oma kohal, kuid logiraamatuni pääsemiseks pidi natukene vaeva nägema. Aitäh!

Raamat ammugi loetud ja seni oodanud lõpp kohale tulemist. Kaaslased uisutasid auto poole, mina tegin haagi rajalt kõrvale. Sihtisin valguskiirt objektilt objektile, ei miskit. Lund sadas ja viimaks silmasin miskit poole meetri pealt. Tänud peitjale.

Raamatikogust raamat võetud ja kodutute ilusti tehtud, mis siis, et koolivaheaeg. Kojale jõudes hakkas juba pimedaks minema ja natuke aega ikka otsisime, GPS saatis ühe ja siis teise puu taha jne.. Aga Deniss leidis... Aitäh peitjale

Leitud, logitud, tänan!

Hirmus lugemine oli, aga julgust kokku võttes sai raamat siiski läbi loetud ning vastused kätte. Välitöödele tulime igaks juhuks päevavalges. Tore teemaatiline konteiner. Aitäh.

Lähenesin kohale, kus viimati oli nähtud inimesesööjat täieliku ettevaatusega. Inimesesööjat ei kohanud, küll aga nägin kahte nastikut.

Kunagi ammu luges seda mu pinginaaber ja parim sõber ning tegi mulle sellest õhtusel jalutuskäigul väga detailse ümberjutustuse. Lahendamiseks poleks see vist küll enam piisav infoallikas olnud, kuid Herki teadmistega kokku pannes andsid erinevad teadmistetriibud kokku just õige eluka ja tema paiknemiskoordinaadid.

Koht oli džunglilaadne ja kurdistav linnulaul lubas loota, et meid ei varitseta. Varsti jäi silma ka enesekaitsevahend. Kuna ohtu polnud - ei kasutanud. Logitud. Äge teostus!
Aitäh!

Ühtegi kiskjat ei kohanud teekonnal aarde juurde. Tagasi oli kindlam tulla, sest teadsin, et läheduses on kaitsevahend olemas. Ei hakanud ühtegi ööd metsas veetma, suundusin edasi aardejahile. Aitäh!

No oli see vast elamus! Algul raamat, mis mind öösel 3:30 üleval hoidis, sest oli põnev ja teiseks logiraamatule ligipääs. Olin mina siis teel logiraamatu poole, kui hakkas sadama nagu oavarrest, raamatus oli ka nii kui öösel kedagi valvati. Dzungel oli paks ja tihe, ülalt tilkus pähe aga lõpuks sai see õnnetu logiraamat ikka leitud. Olin just logi kirjutamas ja vaatasin maas oksasodi liigutas, inimsööjad siin metsas ei ole ju võimalik aga on. Nii väleda jalaga tigu nägin mina elus esimest korda, tegin koledat nägu kõvemat häält aga dutkit. Elajas läks lausa marru ja kiirendas sammu mina lasin kirjutusvahendil kärmelt käia. Elupäästev riistapuu oli küll käepärast võtta aga selega polnud suurt midagi teha, püssirohi oli märg. Ennem, kui aarde pessa sain pandud oli pool püksisäärt juba molluski hammaste vahel. Isa ka ei tea kas oli see unes või ilmsi aga magamata öö oli seljataga sest raamat oli põnev.
Aitäh raamatut tutvustamast ja tänud ka aarde eest!

Raamatust ei tea kahjuks või õnneks midagi. Ei ole mul tahtmist piisavalt. Ei hakka ka endale valetama, et kui aega oleks, küll siis alles loeks. :)

Auto juurest valisime algul vale tee ja seetõttu sattusimegi siia esimesena, tegelikult pidi see meie jalutuskäigu viimaseks jääma, aga polnud hullu. Aare ei peitnud ennast üldse kaua ja saime nime kirja. Tänud!