VK 2.1 Giovanni Boccaccio „Dekameron“
„Ja ei ole ka piiratud mitu kirjanikku sama tähega algab. Täiesti vabakava.“
Giovanni Boccaccio raamat Dekameron ilmselt tutvustamist ei vaja. Sellest teosest algas novell, teda on välja antud kes teab mitmes keeles kes teda mitu korda. Seda loevad noored ja vanad, internetis leiduva põhjal tundub, et tegemist on koolilaste kohustuliku või siis suisa lemmikraamatuga. Aga millest ta siis räägib? Kümme noort – 7 noorikut ja 3 noorsandi – lähevad kümneks päevaks katku eest pakku ja veedavad selle aja üksteisele lugusid rääkides. Räägitakse kõigest. Fiammetta räägib loo Federigo degli Alberighist, kes armastab, aga ei leia vastuarmastust, ning kulutab kogu oma varanduse, aga saab lõpuks ikka rikkaks. Fiammetta teine lugu pajatab Montferrat’ markiisist, kes testib Prantsuse kuninga kirge. Pampinea jutustab kuningas Augustuse tallipoisist, kes asendab kuningannale meest, aga pääseb karistuseta. Filostrato räägib loo Masettost, kes mängib kurttumma, munsterdab ennast nunnakloostri aednikuks ja korraldab asjad nii, et saab nii abtissi kui kõigi kaheksa nunnaga hullata. Lauretta lugu oli Landolfo Ruffolost, kes jäi vaeseks ja hakkas mereröövliks, läbis terve hulga seiklusi ja jõudis Korfule, lasi naisterahval enda eest hoolitseda, ja sai rikkaks. Panfilo rääkis loo Cimonist ja tema seiklustest koos Lysimachuse, Cassandra ja Iphigeneiaga. Dioneo jutustatud lugu noorest neitsilikust Alibechist, kes läheb kõrbesse munk Rustico juurde „saatana põrgusse“ kihutamist õppima, on nii detailne, et on mõnikord suisa tõlkimata jäetud. Veel ühes Fiammetta loos korraldab Ricciardo korraliku afääri, et lõhkuda Catella armastus oma abikaasa vastu ja saada ta endale. Ja nii edasi ja nii edasi. Lugusid jagus. Ja kui kümme päeva mööda sai, oli ka katkuoht haihtunud, ning seltskond pöördus Firenzesse tagasi.
Mõnusaid elamusi!
VK 2.1 Giovanni Boccaccio „Dekameron“
„Ja ei ole ka piiratud mitu kirjanikku sama tähega algab. Täiesti vabakava.“
Giovanni Boccaccio raamat Dekameron ilmselt tutvustamist ei vaja. Sellest teosest algas novell, teda on välja antud kes teab mitmes keeles kes teda mitu korda. Seda loevad noored ja vanad, internetis leiduva põhjal tundub, et tegemist on koolilaste kohustuliku või siis suisa lemmikraamatuga. Aga millest ta siis räägib? Kümme noort – 7 noorikut ja 3 noorsandi – lähevad kümneks päevaks katku eest pakku ja veedavad selle aja üksteisele lugusid rääkides. Räägitakse kõigest. Fiammetta räägib loo Federigo degli Alberighist, kes armastab, aga ei leia vastuarmastust, ning kulutab kogu oma varanduse, aga saab lõpuks ikka rikkaks. Fiammetta teine lugu pajatab Montferrat’ markiisist, kes testib Prantsuse kuninga kirge. Pampinea jutustab kuningas Augustuse tallipoisist, kes asendab kuningannale meest, aga pääseb karistuseta. Filostrato räägib loo Masettost, kes mängib kurttumma, munsterdab ennast nunnakloostri aednikuks ja korraldab asjad nii, et saab nii abtissi kui kõigi kaheksa nunnaga hullata. Lauretta lugu oli Landolfo Ruffolost, kes jäi vaeseks ja hakkas mereröövliks, läbis terve hulga seiklusi ja jõudis Korfule, lasi naisterahval enda eest hoolitseda, ja sai rikkaks. Panfilo rääkis loo Cimonist ja tema seiklustest koos Lysimachuse, Cassandra ja Iphigeneiaga. Dioneo jutustatud lugu noorest neitsilikust Alibechist, kes läheb kõrbesse munk Rustico juurde „saatana põrgusse“ kihutamist õppima, on nii detailne, et on mõnikord suisa tõlkimata jäetud. Veel ühes Fiammetta loos korraldab Ricciardo korraliku afääri, et lõhkuda Catella armastus oma abikaasa vastu ja saada ta endale. Ja nii edasi ja nii edasi. Lugusid jagus. Ja kui kümme päeva mööda sai, oli ka katkuoht haihtunud, ning seltskond pöördus Firenzesse tagasi.
Mõnusaid elamusi!
Dekameron oli tõepoolest ka minu ringkonnas kunagi ülimalt popp, aga see oli vääääga ammu, suurt midagi ei mäletanud enam. Tegelikult oligi aeg uuesti ta kätte võtta. Vahepunkti asukoht teada saades oskasin ta mingi nipiga valesti sisestada, nii et tuulasin seal ikka jupi aega ringi enne kui tuli meelde abi küsida. 30 meetrit ja elu kohe ilusam. Lõpu koordnaadid vaatasid kohe vastu ja saigi vormistama minna. Nooh, see lõpukonteinerit peitev objekt muidugi väga ahvatlev ei tundunud, aga õnneks oli peitja ikkagi piisavalt hooliv otsijate suhtes, nii et tegelikult sai selle topsi suht lihtsalt kätte. Aitäh mõistatuse, lahenduse viidud kohtade näitamise ja aarde eest.
Selle teosega sai tutvust tehtud täpselt nii palju kui vaja ja sai selgeks, kuhu tuleb suunduda. Sealt edasi oli juba lihtne ja õnneks jäi aare kiirelt silma. Aitäh peitjale!
Mõistatus oli täitsa selge, ainult ühe numbriga pidi tegema midagi, mida mina temaga teinud ei oleks. Koha peal oli meelest läinud, et tegemist on vahepunkti, mitte lõpuga, aga sellegipoolest ei leidnud sealt midagi. Läksime ja tegime siis kirvega, õnneks oli see terav. Tore ja temaatiline aare muidu, aitäh!
Üks järjekordne mõistatus, mis juba pikemat aega ootas kohalkäiku. Kohapeal läks ka veidi aega, ei tea kas süüdi oli saabunud telefonikõne, mis võttis kogu tähelepanu ning kestis päris kaua või lihtsalt geopimedus. Aare korras, tänud.
Peale Geojahti preemiaks mõni aardeleid ka. Tänan!
Tänud aarde eest!
Aitäh aarde eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Vot nii. Kaks aastat pole keegi viitsinud aaret vaatama minna ja metallikratid on seda ära kasutanud. Nüüd peab vaatama, mis ja kuidas ja kas üldse.
Kuulnud natuke üht ja teist ning lugedes korralikult kirjeldust ning uuritud teatud kaarte(seoses teise aardega) saigi täpp kaardile.Kohapeal tutvunud olukorraga tuli leid täitsa normaalse ajaga.Aitäh!
Lehvitasin sõpradele ja jätkasin oma mini-geotuuri üksi edasi. See oligi siin juba pikalt pinnuks silmas. Mõnus jalutuskäik, veits tuulises, kuid õnneks mõnusalt päikselises looduses, kulges edukalt. Keegi metsloom oli küll aarde lähedusse korraliku haisupommi eritanud, kuid püüdsin siis otsimise ajal mitte hingata.
Tänud.
Stiilne. Üks FP terviklikkuse eest ja kuigi mõistatuse üks osa segadust tekitas (ei saa sellest loogikast päris siiani aru, aga õnneks süsteemne geokontrolli pommitamine kiiresti vastuse tõi), siis tegelikult väga mõnus mõistatus. Kuna mul aega ja energiat oli mõned kuud tagasi ning raamat öökapil vedeles, siis lugesin telliskivi mõõtmetes raamatu terviklikult ka läbi. Ei mäleta, et kooliajal oleks pidanud selle teosega tutvuma ja nii see sel aastal mu pikimaks loetud raamatuks sai. Eks see selline... noh jah, veidi aegunud mõttemallidega, samas vägagi tänapäevaseid teemasid käsitlev - täitsa huvitab. Mina igatahes tänan peitjat!
Mai tegeles raamatu lugemise ja kordinaatide võlumisega. Mina tegelesin õiges pikkuses olemisega :D Mai leidsin mulle veel abivahendi, et pikkust suurendada. Oli tore leid. Aitäh!
Vene ajal oli ikka tõsiselt kõva teos. Mäletan, et vanemate riiulil oli see ilus köide otse ENE-de kõrval. Mingil hetkel sai loetud ja isegi vabast tahtest. Vaevalt, et see kuskil kohustusliku kirjanduse hulgas oli. Kuna lugemisest on 30 aastat möödas, siis mälule ei saanud lahendamisel loota. Tänapäeval on õnneks olemas mäluasendaja guugli vormis.
Mõnusalt temaatiline lõpp ja lisaks mulle meeldivad sellised kohad. Polnud siin kunagi viibinud. Uue koha tutvustamise eest FP. Aitäh!
Kui alguses tundus sihtkoht lihtsalt suvaline paik kaardil, siis kohale jõudes oli see ilmselgelt täiesti õige koht. Aarde tuvastasin kiiresti, kuid kasvult olen endiselt liiga lühike. Egas midagi, tuli pisut leiutada ja saingi nime kirja.
Tänan peitmast.
Olen enamus geopeituse lugemisnimekirja kuuluvatest raamatutest palunud Salmel raamatukogust tuua. Sest nagunii käib ta ju igal nädalal samas majas kunstitunnis. Nii mõnigi kord järjekordset raamatut üle andes on raamatukoguhoidjad kulme kergitanud ja küsinud, et kes küll sellist kirjandust lugeda on käskinud? Jumal tänatud, et praegu käib raamatukogust raamatute tellimine e-kirjaga ja siis hiljem saab fuajeest pakikese kätte. Raamatukogutädide silmad oleks vist seekord pahupidi pöördunud, kui Salme oleks Dekameroni küsinud. Igatahes see tellis meile koju jõudis ja lugemise võtsin siiski enda peale. Täitsa vahvad jutukesed seal, kõiki küll läbi ei lugenud, kuid sisututvustuse järgi enim silma hakanud lugesin ikka.
Tegelikult oli peale raamatu sissejuhatuse lugemist aarde asupaik enam-vähem selge, kuid ikka oli tahtmine ka koordinaadid kätte saada. Väga vahvalt tuli see numbririda ja geokontroll kiitis tulemuse heaks.
Täna oli meil selline rahulik linnalähedane päev ja läksime ka aaret uudistama. Leidsime ta ilusti oma peidukast, kahjuks tops seest märg ja logiraamat niiske. Tegime siis logilehtedele natuke päiksevanni. Täitsa mõnus koht oli seal istumiseks.
Kokkuvõtteks väga lahe mõistatus, ning 10 punkti ka kohavaliku ja aarde eest!
Vaat, kus peidukoht leitud! Aardepeidikul kaks jalga läbi saetud, äkki tahetakse ära virutada? Aitäh!
Keskaajal oli kirjanduse õpikus üks lugu ,,Dekameronist". Meeldis see nii väga, et lugesin raamatu mõlemad osad läbi. Seejärel sain aru, miks oli võimalik õpilastele just see konkreetne lugu õpikusse panna. Mõni lugu oli kohe nii vürtsikas, et tänasel päeval võiks Boccaccio endale Kenderi-keissi kaela tõmmata.
Nüüd olin lõpu lähistels ja esmalt muigasin, kui tabavalt see oli raamatuga seotud. Uudistasin niisama ringi ja siis liikusin vihjele vastavasse lõppu. Oi, ma olin üllatunud, miks küll lugupeetud professorihärra oma aarde nii rõvedasse kohta peab suskama. Ja miks keegi oma krimasja asitõendid sinna kõrvale peab panema. Kuidagi natuke liiga mööda tundus see paik ja nüüdseks nõustus ka GPS. Läksin edasi ja loogilisemast ja puhtamast kohast sain ka aarde välja võluda.
Kuidas nüüd seda siis öelda, et see tegelikult ei ole selle aarde logi vaid hoopis NPM logi. Või noh ma ka ei tea enam. Igatahes on nüüd mõlemas konteieris nimi kirjas. Selle aarde logi sai kirja kolmandal mail aastal kakstuhat kakskümmend. Et siis kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et 3.mail 2020 tulime me Mia-Marii ja Johannesega NPM aaret otsima. Käisime omastarust läbi kõik võimalikud ja võimatud kohad. Leidsime mingeid punkte ja ei leidnud ka. Ühel hetke olime kohas, kus tundus, et nüüd olemegi just aarde juurest ja kae imet, tuligi konteiner välja, just sellest kohast kus ma oletasin, et see võiks olla. Panime oma nime kirja ja nii see aare nüüd logitud sai. Ma enam ei mäleta, mis üritusel sai geokolleegidega arutletud just siinsete aarete üle, kui üks kolleeg ütles mulle, et sa oled ära loginud vale aarde. Kui nüüd järele mõtlema hakata, siis ega ma ju ei vaadanud, mis seal raamatu peal kirjas oli. Nii et võib täiesti lampi ära logida aarde ja sa isegi ei tea, et see ei ole see aare, kui oled lohakas nagu mina. Täna siia kanti uut aaret otsima tulles, otsustasin selle vana segaduse ära klaarida. Väike kõne peremehele ja sain õige müksu kuklasse. Nüüd oli veel vaja leida see õige suund ja oligi nimi kirjas. Tänud peremehele aarde eest.
Kirves oli nii terav, et esmalt panin nime kirja, siis leidsin ka vahepunkti ja noh, geokontrolli ju enam pole vaja piinata ega "sündsusetuid" juttusid üle lugema hakata. Kindlasti olen minagi Dekameroni lugenud, aga on ka mälestus, et äkki käisin teatris (tõenäoliselt siis Ugalas) vaatamas. Tänane ainus vaev oli see, et mitte korrata Ove näpukat ja igaks juhuks kontrollisin esmalt üle, et kas panen ikka välismaise kirjaniku aarderaamatusse nime kirja. Kes kirvetada tahavad, siis mu väga värsked jäljed väga värskel lumel kindlasti aitavad. Aga see-eest teise Palangu mõistatuse tegin viksilt läbi, peaaegu nii nagu juhised ette näevad.
Raamatupoes on hetkel müügis nii ilus uustrükk, et ma lihtsalt pidin teile näitama...
Täna oli hea ja vaiken päev minna seda pinnuks silmas olnud kodulähedast täppi logima minna. Tänud peitjale.
Ei oleks siia osanud küll kuidagi muidu tulla. Aitäh!
Raamat loetud ja jäi ootama siia kanti tulemist. Täna otsustasime läbi tulla. Selline koht olemas ja kurb ka..
Tänud
Kohale jõudes ikka tahtmine nulli kihutada kui tee olemas. Sain kaks kõpsu kivilt vastu põhja, õnneks hoog oli peaaegu olematu kuid siiski. Edasi sai nagu ikka täiesti valest kohast otsitud ja siis alles õigesse kohta liigutud, algul tundus kahlane aga mida edasi seda loogilisemaks asi muutus, tänud aarde eest :)
Selle raamatu avamise lükkasin nii kaugele edasi kui võimalik. Ühel hetkel oli siiski asja Rahvusraamatukogusse ning sai ka Dekameron võetud. Peale seda kui laenutustähtaega sai juba üks kord pikendatud ning paberile olid numbrid tekkinud, otsustasin lugemisest loobuda. See et numbrid olemas, ei andnud mulle rohelist geokontrolli. Teisel või kolmandal päeval närisin läbi ning saime Exega õhtusel jalutuskäigul välitöödele minna. Vahepunkt alistus kergelt, lõpu jaoks kasutasin kahte kohapealt leitud abivahendit. Üks piirkond kaardil jälle rohelisem. :) (503) Aitäh!
Kui seda kanti veidi teada, on ka selge, kust aaret otsida :)
Aitäh, aare korras, võibolla hästi natuke niiske see logiraamat on...
Lahendatud, leitud ja logitud. Tänud!
Välja siis rookige mul rinnast see nuhtlus, see katk,
mis nagu halvatus mind ajapikku on terveni haarand,
rõõmudki hoolimatult rinnast mul tõrjunud kõik.
/Gaius Valerius Catullus/
Kontekstist välja kistud tsitaat, aga sobib siia hästi. Sest tegelikult räägib Catullus armastusest. Ja ka siis sobivad need read siia hästi.
Lahendamisega oli nii, et mul kodus on üks haige inimene (ei ole tal katku, ega ka mingit uut moodsat haigust, vaid ta toppis oma näpud valel ajal valesse kohta ning jäi võitluses masinaga alla), kes mind ühel ilusal päeval tervitas koju jõudes teatega, et on sellesinase mõistatuse ära lahendanud. Mõnikord asjad lihtsalt sujuvad ja nii sujusid nad ka kohapeal. Imelik oleks öelda, et koht meeldis, aga ometi olen ma rahul, et mul õnnestus sinna sattuda.
Aitäh!
Vaktsiinid on ühed toredad asjad. Aitäh juhatamast! :)