Asukohata virtuaalsusest.

Saatis mart 
Asukohata virtuaalsusest.
05. veebruar 2008, kl 23.43
Geopeitus, kui aareteotsimise mäng sai alguse sellest, kui võimaldati GPSi kasutades midagi peita ja seejärel teistel seda asja samuti GPSi kasutades otsida. Siit ka mängu olemust kirjeldav nimi kui: geograafiliste koordinaatide järgi peidetud asja otsimine. Mäng on edasi arenenud, on tekkinud erinevad aardetüübid nagu näiteks multiaarded, kus peab aarde leidmiseks läbima mitu punkti, nende asukohta GPSiga määrates ja sealt otsitavat leides. On mõistatusaarded, mille leidmiseks peab eelnevalt lahendama erinevaid ülesandeid, et saada teada, millistel koordinaatidel on peidetud aare. Ühesõnaga, need aardetüübid eeldavad kõik koordinaatidel millegi füüsilise otsimist.
On ka edasiarenguid, kus on tegemist virtuaalsete aaretega. Sellisel juhul pead minema etteantud koordinaatidele, külastama huvitavat kohta ja midagi veel tegema, et tõestada enda õiges kohas viibimist. Siin midagi füüsilist otsida vaja ei ole, „peituse” osa on selle aardetüübi puhul kadunud. Veel enam on kadunud „peituse” mõte asukohata aarete juures, seal on pigem vastupidi - sa pead ise määrama tingimustele vastava koha koordinaadid. Kuid, mõnede puhul ei ole isegi see nõutud. Lisaks „peitusele” on kadunud juba ka „geo”.

Tuginedes ülaltoodule, vesteldes ja arutades kaasgeopeituritega, lugedes arvamusavaldusi foorumiteemades sündis Otsus:

Alates tänasest, 05.02.2008 ei registreerita geopeitus.ee lehel enam virtuaalseid ja asukohata aardeid.

Kõik olemasolevad seda tüüpi aarded jäävad alles. Neid kõiki võib endiselt otsida ja leida.




Toimetatud 1 kord(a). Viimati mart 26.06.2008 19.18.
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 07.43
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 08.42
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 09.27
väga mõistlik otsus.
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 12.29
Mõistlik otsus.

Pakuksin omaltpoolt välja, et kui kellelgi tuleb mõni geniaalne virtuaalse aarde mõte, võiks see läbida arutluse foorumis. Kui leidub hea põhjus ja poolehoid virtuaalsele aardele, võiks lubada erandeid. Kui peitja teeb korraliku kodutöö ja suudab põhjendada virtuaalsuse vajaduse - võib ju seda kaaluda. Selline eelnev arutelu välistaks surnult sündinud aarded, mille mõttekuse üle arutletakse peale selle registreerimist.
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 13.03
Lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest palun arhiveerida aarded Nimekaimud ja Kaduviku mehed.
Mõtlen veel Struve aarde üle, ilmselt tuleb ka sealt virtuaalsed vahepunktid välja jätta.
Raivo
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 13.16
Ma loodan, et Raivo tegi nalja grinning smiley Need on ju head aarded. Ma sain aru, et juurde virtuaalseid enam ei tule, aga vanadega on kõik ok.

Äkki keegi vanematest ja teadjamatest mängijatest kirjutab virtuaalsetele aaretele väikese järelehüüde. Millal, kuidas ja miks nad tekkisid. Milline oli nende elutee. Virtuaalsed aarded laias maailmas (geocaching.com) jne. See võiks paljudele geopeituritele huvi pakkuda smiling smiley

Aare
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 13.40
Tuleb tunnistada, et mulle väga järsud ärakeelamised ei istu, iseloomu viga vist eye rolling smiley Ja seetõttu tahaksin nõustuda Jmetsaga: et kui kellelgi tuleb mõni geniaalne virtuaalse aarde (ja miks mitte ka asukohata aarde) mõte, võiks see läbida arutluse foorumis. Kui leidub hea põhjus, miks aare peaks olema just virtuaalne või asukohata, aga mitte tava-, multi- või mõistatusaare, võiks ju tõesti lubada erandeid. thumbs up
Siinkohal tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et lisaks füüsilisele väljakutsele mingit geograafilis-füüsilist asukohta külastada ootame me healt aardelt ka midagi muud - huvitavat ideed, põnevat lugu, avastamisrõõmu, mida nii mõnigi virtuaalne või asukohata aare suudab ehk rohkemgi pakkuda kui keskpärane tavaline aare. Näiteks Kategoorilise imperatiivi ja Eesti mõisate aardeid olen ma tõepoolest nautinud (viimane on mul küll veel leidmata, kuid juba ainuüksi teiste geopeiturite leidmisi on huvitav ja hariv lugeda). Ja ma usun, et minuga nõustuvad mitmed traditsioonilisema geopeituse pooldajad, et üks tavaline karbike metsas ei pruugi iseenesest veel huvitavat leidmiselamust pakkuda.

Õige veidikese tahaksin laiendada ka Märdi lahtiseletust sellest, mida geopeitus tähendada võiks:

mart Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Geopeitus, kui aareteotsimise mäng sai alguse
> sellest, kui võimaldati GPSi kasutades midagi
> peita ja seejärel teistel seda asja samuti GPSi
> kasutades otsida. Siit ka mängu olemust kirjeldav
> nimi kui: geograafiliste koordinaatide järgi
> peidetud asja otsimine. Mäng on edasi arenenud, on
> tekkinud erinevad aardetüübid nagu näiteks
> multiaarded, kus peab aarde leidmiseks läbima mitu
> punkti, nende asukohta GPSiga määrates ja sealt
> otsitavat leides. On mõistatusaarded, mille
> leidmiseks peab eelnevalt lahendama erinevaid
> ülesandeid, et saada teada, millistel
> koordinaatidel on peidetud aare. Ühesõnaga, need
> aardetüübid eeldavad kõik koordinaatidel millegi
> füüsilise otsimist.
> On ka edasiarenguid, kus on tegemist virtuaalsete
> aaretega. Sellisel juhul pead minema etteantud
> koordinaatidele, külastama huvitavat kohta ja
> midagi veel tegema, et tõestada enda õiges kohas
> viibimist. Siin midagi füüsilist otsida vaja ei
> ole, „peituse” osa on selle aardetüübi puhul
> kadunud. Veel enam on kadunud „peituse” mõte
> asukohata aarete juures, seal on pigem vastupidi -
> sa pead ise määrama tingimustele vastava koha
> koordinaadid. Kuid, mõnede puhul ei ole isegi see
> nõutud. Lisaks „peitusele” on kadunud juba ka
> „geo”.


Juba Märdi enda poolt öeldus on kirjas, et lisaks peitmisele hõlmab geopeitus ka otsimist - seda saab minu arvates just asukohata aarete puhul tõlgendada nii, et need kohad, mis aarde omaniku määratud kriteeriumite kohaselt aarde leidmisele vastavad, on algselt niiöelda "peidus" ja need, kes leida soovivad otsivad need kohad üles ning määravad nende koordinaadid. Just selle tõttu ongi need nö tagurpidi aarded, et kõigepealt on otsimine ja alles seejärel selgub konkreetne aarde asukoht iga leidja jaoks eraldi.
Pealegi - "geo" sõnast geograafia seostub mitte ainult koordinaatide, vaid ka kohanimedega, seetõttu on minu jaoks ka kohanimedega seotud aaretel oma mõte olemas. Ja koordinaatide määramise võiks ju siis teha tulevaste tagurpidi-aarete puhul kohustuslikuks ?

Igatahes võiks headele ideedele ka tulevikus võimaluse anda! hot smiley
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 13.43
Kaduviku mehed on ju täiesti kindlate koordinaatidega aare. Kaardil täppi nähes (millest siin varem juttu on olnud smiling smiley) võib julgelt kohale minna, ja vastavast kohast ka aarde leida. Tõsi - konteiner puudub, kuid mõnes asukohas on see parem variant kui keskkonda rikkuma kutsuv karbike (a'la maasse kaevatud).
Re: Asukohata virtuaalsusest.
06. veebruar 2008, kl 14.04
Mina järelhüüet ei kirjuta. Virtuaalsete kohta GC lehel mainiti kui neid keelama asuti, et asi kisub jaburaks. Nii nagu ta vaikselt kiskus ka juba Eesti lehel sinnapoole. Mõelge ise mis siis maailma mastaabis võis juhtuda juba. Inimene on mõtlev tegelane ja suudab mõelda väga palju ja vahel ka üle.

Virtuaalseteid aardeid küll otseselt kinni GC lehel ka ei pandud vaid neile tehti täiesti uus koduleht [www.waymarking.com] ja siirdati virtaalsed sinna.

Kui Eesti lehel on nad kui asukohata ehk TAGURPIDI aarded siis paneme rõhu sõnale tagurpidi ja kohustame sellise aarde peitjat minema kõikidesse nendesse kohtadesse mida nad teada tahavad saada oma aardes. Paneks ju mõtlema?

Samas on palju võimalusi aaret peita ilma et seda peaks kuskil kaevama. Lugege hoolikalt aardekirjeldusi (VIHJEID) või mõelge ikka kohapeale jõudes kas seal on mõtet kaevata. (eriti kui on kirjas magnetiline, siis on loogiline ju et põõsaid pole vaja maa seest välja tirida või neist otse läbi marssida).

Virtuaalsuse kohta mulle endale vastati kunagi ühe lingiga kus oli pilte mitte mini mõõdus konteineritest vaid lausa nano mõõdus konteineritest. Neid oli maskeeritud kõikvõimalikeks esemeteks looduses. Samas aardekirjelduses tasub tähele panna (GC lehel) raskus astmeid ja pildikesi millega saab aaret kirjeldada. Seal on ka eraldi väli aarde suuruse kohta (Neid viimaseid võimalusi eesti lehel pole). Kui neid kõiki koos vihjega kombineerida pole teinekord pikki tekste vajagi.
Autor:

Sinu meiliaadress:


Pealkiri:


Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically. If the code is hard to read, then just try to guess it right. If you enter the wrong code, a new image is created and you get another chance to enter it right.
Sõnum: