Geopeitus.ee :: Uued aarded

8.03 NURMS

Peitis Priit ja Helinor.
T��p: M�istatusaare.
Maakond / linn: Harjumaa
Kirjeldus:
N 59� **' **,**"
E 24� **' **,**"

N 59� ABBAABAABBABABAABABAABBAAAABAAABABAABAAA'
ABAABABBABABABAABABBBABBAABAABBAAAB,
BAAABAABAAABAAABAABABAAABAABAAABBAABAABBABABAABABA"
E 24� ABAABAAAAAABAABBAAABABBAABAABBABABAABABA'
BABBAABAABBAAABABAABABBABABABAABABB,
ABAABAAAAAAABBBAABAAABAABBAAABAAAAAABAABABBABABABAABABB"

Palve edukatele leidjatele on, et oleksite oma logides delikaatsed!

10.03 G nagu G

Peitis Paavo.
T��p: M�istatusaare.
Maakond / linn: Tallinna linn
Kirjeldus:
Aare G nagu G on seitsmes aare kasutaja Trine algatatud nn t�hestikuseeriast p�rast aaret F nagu FTF ning sellele ja k�ikidele seeria aaretele kehtivad j�rgmised tingimused:
* Aarde esmaleidja peidab t�hestiku j�rgmise t�hega aarde hiljemalt kahe n�dala jooksul p�rast aarde leidmist. Kui see pole mingil p�hjusel v�imalik, loovutab selle au j�rgmisele.
* Kui te ei soovi ise peita ja oma aarde eest hiljem hoolt kanda, oodake otsimisega veidi.
* Aarded peavad asuma Eestis (nimi ei pea olema seotud asukohaga, aga mingi seos aardega v�iks olla) ja maastiku raskusaste ei tohi �letada 2.5.
* Aarde kirjeldus peab olema kokku pandud nii, et selle leidmine eeldab seeria eelmise aarde leidmist. K�ige lihtsam variant on kirjutada j�rgmise aarde koordinaadid eelmise logiraamatusse, aga v�ib ka n�iteks kasutada vihjeid, mis aitavad m�istatust lahendada v�i aarde asukoha v�lja arvutada.
* Samad tingimused tuleb lisada seeria j�rgmise aarde kirjeldusse.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------

G-ga algab siin ilmas palju head, ilusat, vajalikku ja/v�i nauditavat - geopeitus, grillimine, Google, GGG, gravitatsioon, GiGi R�F, Gabrielle Tuite, G-punkt jne. Aare G nagu G kutsub tutvuma geopeituse ja G-t�he ajaloo ning kasutusega alfabeedi kaasabil. Aardetops peitub koordinaatidel N 59� 2A.BCD� E 24� 4F.GHI�.

A - Eesti esimese aarde omaniku geopeitus.ee kasutajanime t�htede arv.
B - Eesti esimese m�istatusaarde maakonna t�htede arv.
C - Esimese linna territooriumile peidetud Eesti aarde geopeitus.ee j�rjekorranumber.
D - Eesti esimese s�ndmusaarde toimumisaja (p�ev-kuu-aasta, k�ik numbrid �kshaaval) taandatud ristsumma.
E - Mitu G-t�hte on enim G-t�hti sisaldavas Eesti aarde nimes?

Sellega on geopeituse ajalugu selgem. N��d �pime paremini tundma G-t�hte.

F - Mitmes t�ht on G eesti t�hestikus?
G - G-t�he arvatava kasutuselev�tja kahes esimeses nimes sisalduvate konsonantide arv.
H - G-t�hte t�histava signaallipu triipude arv + morses G-t�hte t�histavate pikkade signaalide/kriipsude arv.
I - Mitu nulli on ASCII j�rgi g-t�hel kahends�steemis?

Vahel ei olegi k�ik nii nagu paistab, vahel on midagi teistmoodi, vahel lausa risti-vastupidi. Kui vihje abil ei leia, otsi lisavihjet aarde F nagu FTF logiraamatust.

Aare pole ��siti ametlikult ligip��setav, austa kohalikke reegleid. Palun pane aare tagasi t�pselt samamoodi, sama pidi, sama kaugele.

24.02 Sorkholm

Peitis Jaanus ja Mikk.
T��p: Tavaline aare.
Maakond / linn: P�rnumaa
Kirjeldus:
Oma 20. aarde soovisin peita eriliselt. Peale m�ningast j�relem�tlemist hakkas peas k�psema plaan...

Ja nii juhtuski, et 24. veebruaril sai vaba p�eva puhul ette v�etud �ks merematk. Mis seal salata, eesm�rgiks aarde peitmine. Marsruut viis meid seekord P�rnu lahel olevale Sorgu saarele. Kuna me ei olnud varem sellel saarel k�inud, varusime k�ikv�imalikke materjale �he hea aarde koostamiseks. Kahjuks v�sitas matk saareni meid �ksjagu ja saarel ootas meid ca 1,5 m k�rge lumi, kus edasi sai liikuda vaid "nelikveoga". Majakas oli uudishimulikele suletud ja seet�ttu kasutasime puhkamiseks hoonetekompleksi elumaja. Kriitilise pilguga ringi vaadates leidsime, et ainus v�imalus aaret peita, on kasutada seda sama hoonet. Kuna saarel on liikumiskeeld 15.04-31.08, v�iks aare olla lumega leitav - vastasel juhul j��ks v�imalik otsimise aeg v�ga napiks. M�eldud-tehtud ja aare sai paigutatud hoonevareme �hte "magamistuppa".

Sorgu ise on inimt�hi saar, pindala on temal vaid 0,05 ruutkilomeetrit. 1904. aastal valminud massiivne majakavahimaja on t�hi juba viiek�mnendate aastate l�pust. Viimasena pidas majakavahi ametit Haavikute pere. Seal tuli ilmale ka majakavahi poeg - ainus inimene, kellel s�nnikohaks on Sorgu saar. Leskperenaine pidas hiljem Manijal tuletorni �levaataja ametit. Kuuek�mnendate aastate keskel oli majakavahi hoones veeteede valitsuse suvine puhkekodu.

NB! SAAREL ON LIIKUMISKEELD 15.04-31.08 !!!

Muid piiranguid liikumiseks ei ole. Talvel, j��d kasutades, on igati m�istlik oma tegemistest teada anda P�rnu piirivalvekordonisse (tel 4475810).

24.02 M�daj�rve2

Peitis Kadri ja Peep.
T��p: Tavaline aare.
Maakond / linn: Viljandimaa
Kirjeldus:
Kuni 18. sajandini, mil T�nassilma j�gi Viljandi juures muutus veelahkme kohal laevatamiseks liiga madalaks, kulges t�htis P�rnu ja Pihkva vaheline kaubatee m��da P�rnu j�ge, Raudna j�ge, Viljandi j�rve, T�nassilma j�ge, V�rtsj�rve, Emaj�ge ja Peipsi j�rve. Hiljemgi on korduvalt peetud plaane selle muistse veetee taastamiseks.
T�nap�eval algab T�nassilma j�gi Viljandi j�rvest ja suubub V�rtsj�rve. Ta on ligi 40 km pikkune ja ligi 450 km� suuruse vesikonnaga. Oma esimesel seitsmel kilomeetril, enne kui temasse peale Vana-V�idut 33 km pikkune �rma j�gi voolab, polegi ta tegelikult j�gi, vaid t�ma soonik T�nassilma oru p�hjas.

J�tkame selle t�ma soonikuga tutvumist!
Aare on peidetud T�nassilma soo ja Vana-V�idu luha vahel asuva M�daj�rve �kaldale� pilliroo k�rgusele. Aarde juurest avaneb vaade pilliroo vahelt M�daj�rvele, Vana-V�idule ja vanale laevateele... Laevad peate ise oma kujutluses sinna manama!
Aare lumega leitav, eriti soovitav ongi otsida k�lmal ajal. Iga lisanduv soojakraad kruvib maastikuraskusastet k�rgemale!

Kuna M�daj�rve (tegemist siiski soostunud alaga) s�gavus on teadmata, siis r�hutame, et aarde otsimine on VABATAHTLIK ja iga�ks v�tab selle teekonna ette OMAL VASTUTUSEL!!!
Talvisel ajal otsimine ja leidmine veidi kergem, muul ajal v�ib maastiku raskusaste k��ndida 5,0-ni.

Head aardeni j�udmist, leidmist ja v�imalikult kuiva jalaga naasmist!

23.02 R�pina veski

Peitis Katrin ja Pille.
T��p: Tavaline aare.
Maakond / linn: P�lvamaa
Kirjeldus:
R�pina m�isa (saksa k Rappin) mainiti esmakordselt 1582. aastal. 1728. aastal omandasid R�pina m�isa von L�wenwolded. Nemad rajasid 1734. aastal R�pinale V�handu j�el paikneva paberiveski.

M�isa uus hilisklassitsistlik peahoone ehk Sillap�� loss rajati aastail 1836 - 1847, kui m�isa omanik oli R. E. von Richter. Oma majesteetlike sammastega on hoone ehedaks klassitsismi esindajaks Eesti kagunurgas. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Kahekorruselise keskkosa ja tiibhoonetega h�rrastemaja on �ks suurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke ehitusi Eestis.

H��rberi esinduslikum, neljasambalise portikusega k�lg on suunatud paisj�rvele. Pargi poole j��b peasissek�ik, mida r�hutavad sepisv�rega trepp ja sammastele toetuv r�duplatvorm. Hoone vaheosad said teise korruse aastail 1935 - 1936. Algne sisekujundus pole s�ilinud.
M�isa p�stitati ka hulk k�rvalhooneid, peamiselt peahoonest l�una poole. Meieni s�ilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait (osaliselt �mber ehitatud). Peahoonest p�hja pool asuv paisj�rve kallas kujundati suureks kauniks pargiks. Selle l�petab p�hjatipus v�heldase k�nka otsas asuv s��rja p�hiplaaniga klassitsistlik pargitempel, mida kaasajal kutsutakse Musitempliks. Musitempeli kohta r��gitakse j�rgmist legendi: kes on selle sammaste all kord teineteisele t�otuse andnud, j��vad eluks ajaks kokku.

V�handu j�ele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi l�pul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures j�e vasakul kaldal. J�e paremkaldal on s�ilinud ka 18. sajandi barokne veskihoone.

Just veskihoone juurde ongi aare peitetud. Kindlasti tutvuge ka �lej��nud lossi ja pargiga. Isegi talvisel ajal on seal imeline.

18.02 Kunstniku loov

Peitis K�rt.
T��p: M�istatusaare.
Maakond / linn: V�rumaa
Kirjeldus:
Lasva k�sit��seltsi hoovi,
parkisin ma auto risti,
enne kui kunsti loodi,
loodusest tuli v�tta snitti.

Vaba k�ega viskan v�rve,
m�rkan lumist m�nnimetsa,
keset imekaunis j�rve,
lipsas aare n�pust lesta.

Ja just vastavalt ilmale,
peidukas sobiv silmale...

14.02 Hanikase

Peitis Katrin.
T��p: M�istatusaare.
Maakond / linn: P�lvamaa
Kirjeldus:
Ametlikult alustas Hanikase (Hainkase) kool t��d 1873 aastal (Riikliku Ajaloo Keskarhiivi andmed). Vanemate inimeste m�lestuste j�rgi t��tas kool juba 10 aastat varem Vivva talus. Lapsi �petas siin tasuta Jakob Birnbaum, kelle isa oli naabruses asuva Luuska kooli �petajaks. 1873 ostis Orava vallavalitsus koolile talu Jaan Kaabelilt. 1874 ehitas vald koolile oma maja. Esimeseks �petajaks oli Samuel Mikelsaar, 1874 kuni 1898 aastani oli �petajaks Jaan Laiv. �pilasi oli k�lakoolis 38, hiljem 50 �mber. �ppet�� toimus eesti keeles. 1900 muudeti kool Hanikase Ministeeriumikooliks, kus oli 2 klassi 5 jaoskonnaga . Aasta aastalt tuli �pilasi juurte, n��d oli neid juba �le saja . Koolile ehitati juurde ruume . 1903 toimus uue maja sisse�nnistamine. 1919 muudeti kool Hanikase 6kl. Algkooliks. �pilasi oli 140-180. 1940 muudeti kool 7klassiliseks. �pilasi oli 140-160 piires. 1950 -1952 teostati koolimaja �mberehitus. 1954 seati kooli sisse elekter. 1959 muudeti kool 8klassiliseks.�pilasi oli 140-160. Alates 1981 aastast on olnud �pilasi veidi �le saja. 1980 alustati t��d koolieelikutega. 1987 toimus koolimajas tulekahju, selle j�rgselt teostati koolis kapitaalremont. Kuueaastaste koolitulekuga seoses muutus kool 9 klassiliseks. P�hikooliks nimetati kool 1991 aastal. 1997 aasta s�gisest j�tkab Hanikase P�hikool t��d uues majas Orava P�hikooli nime all. 2000 aasta kevadel alustatati Hanikase koolihoone �mberehitamist k�lakeskuseks.

Koordinaatidelt leiad m�lestuskivi Hanikase koolile. Aare ise asub sealt 60 meetrit suunal umbes 65. Edu otsimisel!

13.02 Teivasjaam

Peitis Priit ja Helinor.
T��p: M�istatusaare.
Maakond / linn: Harjumaa
Kirjeldus:
59� A' BC,DG" 24� EJ' HI,DF" - t�htede v��rtuse saad aga teada, kui leiad �les j�rgnevat aasta arvud.

Mis aastal ehitati jaamahoone XXXC a.
Millal alustas oma tegevust elektrijaam XXXB a. ja suleti XXGX a.
Mis aastal anti raudteejaamale nimeks Turba XXHX a. ja mis aastal nimetati asula Turbaks XXIX a.
Mis aastal k�lastas asulat riigivanem Konstantin P�ts koos kaaskonnaga XXXG a.
Mis aastal avati esimene kool Turba asulas XXAD a. ja p�ris oma koolihoone said Turba lapsed XXFX a.
Mis aastal laskis taganev Punaarmee v�eosa elektrijaama osaliselt �hku XXJE a.

12.02 F nagu FTF

Peitis Liisu ja Erik.
T��p: M�istatusaare.
Maakond / linn: Tallinna linn
Kirjeldus:
Aare F nagu FTF on kuues aare nn t�hestikusarjast ning seega kehtivad j�rgnevad reeglid:
* Esmaleidja peidab t�hestiku j�rgmise t�hega aarde kahe n�dala jooksul p�rast aarde leidmist. Kui see pole mingil p�hjusel v�imalik, loovutab selle au j�rgmisele.
* Aarded peavad asuma Eestis (nimi ei pea olema seotud asukohaga, aga mingi seos aardega v�iks olla - nagu aarete puhul ikka) ning maastiku raskusaste ei tohi �letada 2,5.
* Aarde kirjeldus peab olema kokku pandud nii, et selle leidmine eeldab eelmise aarde leidmist. K�ige lihtsam variant on kirjutada j�rgmise aarde koordinaadid eelmise logiraamatusse, aga v�ib ka n�iteks kasutada vihjeid, mis aitavad m�istatust lahendada v�i aarde asukohta v�lja arvutada.
* Samad reeglid tuleb kopeerida j�rgmise aarde kirjeldusse.
* Kui te ei soovi ise peita ja oma aarde eest hiljem hoolt kanda, oodake veidi otsimisega.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------

L�hendid �mbritsevad meid k�ikjal. Igast s�nast on v�imalik tuletada mingi lause l�hend.
V�tame n�iteks s�na KOOL, see on: Kohustuslik Orjanduslik Orjade Liit. Rohkem l�hendeid allpool toodud lingil.
Aarde leidmiseks on vaja leida paar asja.

1. Leidke geopeituse lehek�lje andmetel esimene eestis tehtud FTF ja selle kuup�ev korrutage 10-ga, tulemus on X.
2. Aardest "E nagu Evil Walks" leiate v��rkeelse vihje. J�tke see meelde, see on Y.

N��d on tarvis teha j�rgmine tehe: FTF=Y-X.

Aare asub koordinaatidel:

N59� 23.(157'+FTF) E24� 43.(115'+FTF)

Logides on teretulnud k�ikv�imalike l�hendite lahtiseletatud variandid.
Miks aarde nimi on FTF? Sest varem v�i hiljem toimub s�ndmuskohal tegevus l�hendiga FTF.
Kahjuks sai konteineri suuruseks mikro, aga ega ta n��d nii v�ike ka ei ole, et sellep�rast mitte otsima minna. Kes leiab, saab aru :)

Muguoht! Aarde leidmiseks ei ole tarvis maad kaevata, leitav ka lumega. Palume aarde tagasi asetada korrektselt.

11.02 Metsavaimud

Peitis Sven.
T��p: Multiaare.
Maakond / linn: Viljandimaa
Kirjeldus:
Igas metsas elab oma vaim. M�nes metsas elab neid isegi rohkem. Tavaliselt varjavad nad ennast m�ne tihedama kuuse sees. M��duja ei n�egi neid. Vaimudel on aga metsas toimuvast t�ielik �levaade. Peavaimu asukoht on suur saladus. K�lastage lisaks nullpunktile veel selliseid kohti:
N58� 33.130' E25� 31.138'
N58� 33.063' E25� 30.925'
K�ikidest punktidest leiate kellegi, kes teab �hte killukest saladusest. Koguge need killud kokku.(A+B+C=X)
Peavaimu salajase elupaiga asukoht on seal:
N58� 33.(221'+X)
E25� 31.(041'+X)
Vaimud on harjunud elama vaikuses. Seep�rast tuleb nende juurde alati vaikselt hiilida. L�rmi kostudes p�genevad nad teise kohta ja tulevad oma lemmikpaika tagasi alles siis, kui k�ik on vaikseks j��nud.
Vaimukat aardeleidu!