Geojaht

Ei valinud lõppaarde leidmiseks just kõige kergemat rada,aga nii ilusa aarde juurde ei peagi ju lihtsalt pääsema.Aitäh peitjale,aare igati korras!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Taas leitav

Kui aare taastatud, siis võiks ka aktiivseks muuta.

See Pärnumaa nurk ka avastatud. Tänud!

Muidu oli sõna ,,Geojaht" minu jaoks neutraalse tähendusega, aga peale sellenimelist võimsat sündmust muutus ka sõna märksa tähendusrikkamaks. Siin sõitsime esmalt nulli. Ma olen täiesti kindel, et see algus on seal kuskil olemas ja me ise olime lihtsalt kanapimedad. Peale ca 15min möödumist andsime alla. Kaupol oli vanast ajast lõpp olemas ja mõtlesime katsetada. Oligi aare alles ja veel nii nii ilus. Ilus paik, ilus aare, ilus mälestus, aitäh!

Aare taastatud! Meeldivat otsimist

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Esimene punkt ajutiselt kättesaamatu

Juhtus nii, et viisin huvilised Meelega matkade raames Pärnumaa kõrgeimat tippu avastama-vallutama ja meiega liitus selle aarde peitja. Lõpuaarde leid oli tiimitöö. Mis aardest, mille esimene punkt on hetkel kadunud, edasi saab, selgub peagi. Arvestades, kui omanäoline on lõppaare, tasub see taastamist. Aitäh, Aigo!

Palun antud aare arhiveerida. Esimese punkt on muutunud liialt ohtlikuks. Igal aardel on lõpuks oma aeg ja tänud mängijatele, kes seda nautida said.

Eelmine kord siinkandis vaatasin alguse üle, kuid reisiseltskond oli kirju ja ei hakanud sealtpoolt lõppu trügima. Kodus tegin kaarditööd ja panin suuna paika. Täna siis oli jälle välitööde kord. Viljandist eemaldudes läks taevas ainult heledamaks. Siin aga sai vihm meid jälle kätte ja nii ma käisin lõpus seekord ainult Exega ära. Vahepeal pistsin mõne jõhvika või pohla (mitte, et ma neil vahet ei teeks vaid neid jäi mõlemat mu teekonnale) suhu. Lõpp oli igati ootuspärane, kuigi ilmaoludele vastavalt ma seal kaua ei olnud. Tagasi autoni jõudes oli vihmasadu lõppenud ja taevas jälle heledam. Aitäh! EVEJ

Ei hakanud siiski elu ja tervisega riskima, et torni ronida. Diagonaalid lahti, konstruktsioon kahtlane.

Lõpuks oli aeg see teekond ette võtta.
Tänud

Lahe multi. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Koordinaadi-peidukas jäi kohe silma ja Indrek suundus vapralt seda üle vaatama - kiitis, et päris hea vaade sealt ülevalt. Rajaleidmisega nägime pisut vaeva, et ikka huvitavam oleks, siis kõigepealt otse läbi metsa kuniks selle kätte saime, edasi oli juba lihtne. Rabas ootasid meid mõned murakad ja väga vahva teostusega aare, eemal ka kena järveke paistmas. Tagasiteel vendusime, et tegelikult tõi rada ikka metsast täiesti välja, ei olnud tarvis seal võsas rapsida üldse. Suur tänu toreda multi eest ja kenale rabamatkale kutsumast!

Üllatavalt mõnus jalutuskäik oli. Nii torn kui ka lõpp on heas korras, ei näe küll põhjust aaret arhiivi saatma hakata. Aitäh!

Miskipärast tundus keeruline ja aeganõudev aare. Tegelikkuses oli torn täitsa kobe ja andis edasised juhised üsna kiiresti kätte. Torni juurest lõppu läks kohati pisut metsik, kuid siiski täitsa selge rada ning eriliseks boonuseks olid vaarikad ja murakad mugimiseks teele seatud. Lahe lõpp.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale!

Otsisin torni alt ja otsisin ka kõrval oleva kuuse läbi ja siis pidin ikkagi torni minema. Väga ei soovinud seal olla ja otsisin seal rohkem silmadega, aga ei leidnud midagi. Viimases hädas küsisin vihjet peitjalt, kes ka väga rõõmsalt seda jagas, mis küll ei olnud rõõmus uudis mulle. ;)

Siis sai räägitud veel torni seisukorrast ja ta arvas, et peab selle aarde varsti arhiivi laskma minna. Mis oleks muidugi väga kahju, sest see lühike matk, sihtkoht ja ka peidukas olid väga toredad. Nägin siin esimest korda ka põdra väljaheidet ja järve tagant ka vist tema häälitsusi. Olid sellise suurema looma hüüded.

Tekkis ka küsimus, et miks see rebane neid jõhvikaid sööb, kui tervelt jälle välja heidab?

Selle aarde osas meil algul väga suuri ambitsioone ei olnud. Esialgu oli väike eesmärk ära käia esimeses punktis ja Salme tahtis käia ka Pärnumaa kõrgeimas tipus Rehemaa mäel. Auto jätsime viimase sirge poole peale, sest natuke suured rööpad tulid ette. Ja jalutamine on ju ka tore. Torni juures teostasime tavalised otsimisprotseduurid. Seekord mina märkasin vajalikku kuhugi ronimata ja Salme toimetas peale vaate nautimist edasiste juhistega. Teada saades, kuhu ja kaugele minna tuleb, olin jätkuvalt kahtlev. Kuid Salme arvas, et käime ikka ära, millal siis see parem aeg tuleb. Kuna müügitöö oli veenev, siis sammusime tagasi auto juurde, et jalga tõmmata kummikud ja kaasa haarata pudel vett. Esialgu liikusime üle kellegi heakorrastatud platsikese, siis jupike võsas ja olimegi omadega rabas. Võtsime suuna diagonaalis üle raba aarde poole. Varsti jõudsime vanale teekohale ja avastasime, et seal on värskelt võsa maha võetud ja jaluta nagu mööda pargiteed. Lausa lust oli seal liikuda, ühtegi putukat veel ei lennelnud ja päike paistis mõnusalt. Õigel hetkel tegime rajalt kõrvalepõike rappa ja vahva teostusega aare oligi leitud. Pärast käisime ka järve ääres ja nautisime lihtsalt ilusat loodust. Umbes tunni pärast olime jahimeeste torni juures tagasi ülirahulolevatena.

Suurepärane ajastus selle aarde külastamiseks. Oleme mõnusa rabaseiklusega väga rahul. Suur tänu!

Jahimehed on ikka imelikud. Ajavad jalga aastaajale vastavat tooni camo püksid, selga sama karva Realtree jaki, isegi jalatsid ning müts on loodusesse sulanduvad; ja siis, kõige peale visatakse neoonoranzh helkurvest... :D Mis sisuliselt muudab ju täiesti tähtsusetuks kui ehe kamuflaazh sul seal all on :o)

Aare meeldis mulle väga. Kergelt temaatiline, mõnusalt mitmekesine ja laheda teostusega lõpus. Logiraamatust ilmnes, et viimased külastajad olid juhuslikud mugud täpselt kuu aega tagasi. Parasjagu enne 7 jõudsin auto juurde tagasi, ei jäänud võimalikke varitsejaid häirima. Aitäh lahedasse paika kutsumast ning igati mõnusa aardeteostuse eest!

Jahitornil oli katus pealt lennanud ja esialgu kahtlustasin, et ka vihjetops on kusagil metsa all. Aga peale peitjaga suhtlemist sain nägijaks ja pääsesin edasi kulgema. Otsustasin läheneda autoga suurema ringiga, et rabaosa oleks lühim võimalik. See oli üks mõttetu ring ja oleks võinud vabalt otse torni juurest aardeni liikuda. Aare heas korras, kaasaarvatud alguse vihje.

Ma isegi ei mäleta, mis aastal ma nullis käisin. Koordinaadid õnnestus kätte saada, aga kuna alguse ja lõpu vaheline teedevõrgustik on pehmelt öeldes tagasihoidlik, siis oleks ring tulnud ebamõistlikult pikk ja nii see asi oma aega ootama jäi. Nüüd avastasin, et ohoo, olen ju nii lähedal sellele. Sõitsin siis autoga kuni tee lÕppu ja jalutasin kohale. See, kus GPS arvas tee olevat, oli lihtsalt veidi hõredam võsa. Aga jalutamiseks käis küll. Lõpuks kadus see mäletuski, aga samas oli ilm suurepärane, päike säras ja tuju hea. Kohale jõudes vajus nägu veel rohkem naerule. Väga kena pesa on tehtud konteinerile. Aitäh peitjale.

See aare sai meie järjekordse mõnepäevase tripi esimeseks. Siia tulek oli ikka väga ekspromt ettevõtmine. Plaan oli järgmisel päeval vaikselt hommikul asjad kokku ja välja sõita. Sai aga nii, et kell 1 öösel, jah kell 1 öösel, kui hambad pestud ja juba põhimõtteliselt voodis, viskas Anne üles mõtte, et kui magaks telgis.. Algul pakkus see mõte mõlemale nalja, aga 2ks oli meil kiiruga tavaar koos ja plaan laager selle aarde potensaalse lõpu lähenemispaigale üles panna - lõppkoordinaadid olid meil eelmisest tripist olemas. Ja kell 4 me suikusimegi siis ühe metsasihi ääres. Hommikul saigi kiire amps ja matk lõppu. Matk oli tegelikult väga mõnus, maastik oli täpselt selline mitte liiga raske, mitte liiga kerge. Vahepeal pugisime murakaid ja nii jõudsimegi lõppu. Lõpu teostus oli justkui kirss sellel rabaturbatordil. Lõpuski sai päris pikalt naudeldud ja tõdetud, et sellised ekspromthullused on just need, mis teevad elu lõbusaks ja huvitavaks ja on mida mäletada ka vanemas eas :). Aitäh vinge seikluse eest!

Vaieldamatult üks minu lemmikuid rabaaardeid! Esimesest punktist alates, kus Marko oravat mängis, kuni matka ja aarde teostuseni! VÄÄRT AARE, ma räägin! See aare oli meie 2,5 päevasele eksprompt matka, mille otsustasime minna kell 2 öösel (jah, nii oligi), esimene aare ning see oli ka meie tripi tõeline pärl! Kostitasime end mahlaste murakatega ning imetlesime pikalt võimsat aardeteostust. WOW ja respekt! Logisime enda jaoks meeldejäävalt ja oleme siiralt tänulikud ägeda aarde eest! AITÄH !!!! :)

Nelja aasta jooksul 30 leidu, see juba näitab midagi. Läksin nulli ja peale mõnda minutit otsimist leidsin info, töntside näppude tõttu kukkus see maha, korjasin üles ja salvestasin info. Gpsile märgitud rada läks kruusa tee juurest. Kõndisin sinna aga mingit teed ei näinud, vaatasin siis maa-ametit ja rada läheb torni juurest. Õnneks leidsin ka selle raja üles ja matk sai alata. Täitsa ilus koht ja peale palavuse polnud millegi üle kurta. Teel sõin paar peotäit pohli, mis koos kahe õunaga oligi mu tänane lõunasöök. Konteiner on vinge, ei osanud sellist oodata. Ei midagi keerulist, lihtsalt pisut aega võttev aare.

4536.

Tänud aarde eest!

Esimene punkt taas leitav. Toestasin rajatist, aga eks hakkab oma aja ära elama. Tulevikus tuleb midagi muud välja mõelda. Tõstsin maastiku poole pügala võrra. Kindlasti tuletan kõigile mängijatele meelde, et geopeitus on vabatahtlik ning igasugune tegutsemine on omal vastutsel.