Jõuluaegne arm & õud
Kirjeldus
Aare on peidetud 2022. aasta advendiseeria 17. detsembri aardena.
Internetist leidub kõiksugu kraami ja muuhulgas on seal olemas ka selline asi nagu kahelauseline õudusjutt. Ka kahelauseline armulugu on olemas – kuigi mulle tundub, et armulugu nõuab vist pikemat heietamist, sest kahelauselised armulood meenutavad parimal juhul tsitaate ja neis puudub löövus ja efekt, mille kahelauselised õuduslood väga edukalt edasi annavad.
Siis aga tekkis mul peas hiilgav valem õudus + armastus + Jõulud, mis – nagu hiljem katse-eksituse meetodil selgus – võrdus päris mitmel korral huumoriga. Aga mitte alati. Kuid ühest asjast sain küll aru – et õuduse teeb tegelikult hirmsaks just armastus– kellegi või millegi vastu või vähemalt elu vastu. No ja Jõulud on ju puhas armastus ja õud – see sulandub teemasse nagu rusikas silmaauku.
Nii ehk naa võib tulemus üpriski põnev olla ja kuna Jõuluaeg on ka koosolemiseaeg, siis siit annangi idee, millega enda ja oma ligimeste meelt lahutada – rääkige üksteisele kahelauselisi lugusid! Kas siis armsaid või hirmsaid või milliseid iganes.
Seda saab teha autosõidul, teel aarde juurde, õhtul kamina ees, peol ja kus iganes. Võite kasvõi kogumiku kirjutada, selle välja printida ja kellelegi kinkida – saate nii veel tunnustatud autoriks :) (Sel juhul sooviksin muidugi endalegi tasuta koopiat raamatust koos autogrammi ja pühendusega!)
Koordinaadid leiad jõulukaardilt.
Logides võiks ka midagi õudselt armast või armsalt õudset kirja panna. Kahe lausega. Jõulumeeleolus. Aga võib olla ka mingi muu meeleolu. Terve aasta võib ju armas ja õudne olla.
Eriti hella hingega inimestel ja lapsinimestel soovitaksin ehk pigem vältida musta taustaga jutte, aga no samas on tänapäeva inimene nii karastatud, et pigem ma arvaksin, et need ei kohuta kedagi liiga palju. Ma vähemalt loodan, et pühademeeleolu säilib ka peale selle konteineri külastust. Lohutuseks täitsin selle kogu nänniga, mille kodust leidsin ja laste käest pihta õnnestus panna. Lisaks mõned järjehoidjad ja helkur ja kuuseehe. Ja logiraamat – maetud õige sügavale….
Aare on peidetud 2022. aasta advendiseeria 17. detsembri aardena.
Internetist leidub kõiksugu kraami ja muuhulgas on seal olemas ka selline asi nagu kahelauseline õudusjutt. Ka kahelauseline armulugu on olemas – kuigi mulle tundub, et armulugu nõuab vist pikemat heietamist, sest kahelauselised armulood meenutavad parimal juhul tsitaate ja neis puudub löövus ja efekt, mille kahelauselised õuduslood väga edukalt edasi annavad.
Siis aga tekkis mul peas hiilgav valem õudus + armastus + Jõulud, mis – nagu hiljem katse-eksituse meetodil selgus – võrdus päris mitmel korral huumoriga. Aga mitte alati. Kuid ühest asjast sain küll aru – et õuduse teeb tegelikult hirmsaks just armastus– kellegi või millegi vastu või vähemalt elu vastu. No ja Jõulud on ju puhas armastus ja õud – see sulandub teemasse nagu rusikas silmaauku.
Nii ehk naa võib tulemus üpriski põnev olla ja kuna Jõuluaeg on ka koosolemiseaeg, siis siit annangi idee, millega enda ja oma ligimeste meelt lahutada – rääkige üksteisele kahelauselisi lugusid! Kas siis armsaid või hirmsaid või milliseid iganes.
Seda saab teha autosõidul, teel aarde juurde, õhtul kamina ees, peol ja kus iganes. Võite kasvõi kogumiku kirjutada, selle välja printida ja kellelegi kinkida – saate nii veel tunnustatud autoriks :) (Sel juhul sooviksin muidugi endalegi tasuta koopiat raamatust koos autogrammi ja pühendusega!)
Koordinaadid leiad jõulukaardilt.
Logides võiks ka midagi õudselt armast või armsalt õudset kirja panna. Kahe lausega. Jõulumeeleolus. Aga võib olla ka mingi muu meeleolu. Terve aasta võib ju armas ja õudne olla.
Eriti hella hingega inimestel ja lapsinimestel soovitaksin ehk pigem vältida musta taustaga jutte, aga no samas on tänapäeva inimene nii karastatud, et pigem ma arvaksin, et need ei kohuta kedagi liiga palju. Ma vähemalt loodan, et pühademeeleolu säilib ka peale selle konteineri külastust. Lohutuseks täitsin selle kogu nänniga, mille kodust leidsin ja laste käest pihta õnnestus panna. Lisaks mõned järjehoidjad ja helkur ja kuuseehe. Ja logiraamat – maetud õige sügavale….
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Selle mõistatusega läks piinlikult kaua, enne kui silmad avanesid. Eks see oli üks hirmus pilt ka, võib vabanduseks tuua. Koha peal sai armu & õuduse põhimõttest paremini aru. Väga lahe idee! Mulle antianekdoodid täitsa meeldivad, aga enamik on neist ikka liiga õuduse poole kaldu. Jõulud on tasakaaluks ilmselt hea valik. Endal jõuluaegne arm & õud täitsa olemas reaalse elu kogemusena, kahte lausesse päris ei mahu, sest vajab konteksti: ehk siis 90ndad, defitsiidiaeg. Isa pakib emale mõeldud kingituse kapinurgast leitud kingipaberisse. Ema oli selle sinna peitnud, et sellesse oma sõbrannale mõeldud kink pakkida. Tagajärjed olid üsna ebajõululikud, lisaks ka paras armukolmnurk. Õnneks on jõulud veel kaugel! Aitäh vahva aarde eest!
Koordinaatidega väga leiutada polnud vaja ja logitud sai see pisut üllatuslikk aare samuti ilma probleemideta. Tänud
Seda jõulukaarti vahtisin ikka paar korda enne, kui nägijaks sain. Aga vähemalt sain ja täitsa iseseisvalt, tore ju. Aga nii ta seisis ja ootas, millal ükskord ka sinna lõppu jõuan, Kuna ta oli nii mugavalt sellise tee ääres, mida mööda ma kohe hästi tihedalt sõidan, siis ootas see aare tegelikult hetke, kui kuhugi mujale ei viitsi minna, aga väikene logipeatus ikka oleks vaja teha. Täna oligi see paras hetk. Igati asjalik kohvitäis siin metsa all ootamas, kohe andis end sinna lograamatuni kaevata.
Aga jõulud on õnneks veel piisavalt kaugel, et neile praegu juba mõelda ning kahelauselistest juttudest ei arva ma suurt midagi, pigem kukuvad need mingi aforismi või mingi muu vaimukusena välja. Ma vist paras lobamokk, arvan, et ketraks ikka rohkem seda jutukest, kui kahe lausega edasi suudab anda. Samas, lauseid on igasuguseid, muudkui taod mõtete vahele komasid ja jutt missugune, kirjuta või lehekülg täis.
Tänud vahva mõistatuse ja kobeda aarde eest, mulle igatahes meeldis.
Puu kriiksus päris hirmsalt. Aitäh aarde eest!
Kirjutasime logiraamatusse uue aastanumbri. HUA!
Kirjutasime logiraamatusse uue aastanumbri. HUA!
Mõistatusega vahtisin natuke aega tõtt, enne kui märkasin. Kohapeal igavesti uhke logiraamat. Tänan.
Oh õudust, jälle saab 25 aaret päevas otsida :D Nagu jõulud, eks ole. Või nagu laps kommipoes. Mida võtta, mida jätta. Trajektoor ja vahepealsed paar tunnist kohustust seadsid omad limiidid. Õnneks suutsin kõiki reegleid, ka aega, pisut painutada ja nii saigi kõik tehtud ja oleks võinud isegi metsa järve äärde ööbima jääda.
Kast oli huumorit täis. Kaks härrasmeest oli küll oma paberilipiku peale loginud, kuigi öeldud ju, et logi on end sügavale matnud. Lugesin samuti huviga neid vahvaid lühikesi lugusid. Mina nii lühidalt ei oska hästi. Peab proovima. Kastile kiitus ja soovitus külge, peitjale tänu! Harakale haigus pealekauba.
Kõik hää ja lihtne. Kuid mulle teatati, et see logileht, millele olin loginud oli natuke väär. Õnneks ei palutud logi kustutada.
Tänud aarde eest!
Leitud, tänud!
Peatus möödasõidul. Aitäh!
See on üks igati hariv ja huvitav mõistatus :) Kohapealne teostus samuti tipp/topp.Aitüma peitmast
Nautisin pimedas kohvrist leitud õuduslugude lugemist ????
Väga vahva aare! Tänud peitjale!
Leitud
Leitud, logitud, tänan!
Lust oli seda õudselt armast mõistatust lahendada. Õite tore, et ka logimine ladusalt läks. Aitäh!
Väga üllatav teostus, midagi sellist ei osanud oodata. Küll oli detailne ja vaatamist siin. Logiraamat kuiv ja heas korras. Panime nimed kirja, uudistasime nänni ja siis oligi aeg tänane tuur lõpetada ja Tallinna sõita.
Mõistatus sai lahendatud üsna kohe peale aarde avaldumist, nüüd siis oli kord välitööde käes. Kohale jõudes avanes esmalt vaatepilt, mis populaarsuselt teise erakonna fännid oleks õudusest kangestuma pannud. Minul õnneks seda probleemi ei tekkinud ja sain ilusti oma nime raamatusse kirja pandud. Aitáh peitjale.
Omaniku järelevalve jõudis enne jaole, kui meie logi kirja ;)
Tänase päeva viimane aare. KOnteiner juba eelmisest aardest tuttav aga see siin õnneks tundub vett pidavat kuna sisu oli kuiv.
Eks '22 möödus kiirelt nagu ikka. Palju toredaid kulgemisi nii siin kui sealpool piire. Aga kõiki käike ja tegemisi on varjuna saatnud Ukraina rahva kallal toimuv õudus :(
Aga jõulud... No mina jätaks detsembri üldse vahele ja naudiks jaanuarist alates pikenevad päevi ja peagi saabuvat kevadet.
Tänud toreda aarde eest!
Avaldumispäeval püüdsin autos lahendust välja nokitseda, aga nupp ei nokkinud piisavalt. Kuna euro-orika juures kuuldu kohaselt olnud peitjad isiklikult platsis armu (või arme?) ja (j)õudu jagamas, siis proovisin niisama huupi kirvetada, sedagi edutult. Tagantjärele targalt - tegelikult pöörasin ainult 70 meetrit liiga vara vasakule maanteelt maha, peaaegu oleks õige teeotsani välja sõitnud :o) Pärast kodus märksa vähem selge peaga sai koordinaat kohe roheliseks, kuid siis polnud muidugi enam kiiret kuhugi.
Kahelauselisi õudusjutte olin vist kuulnud ennegi, teadmata sealjuures tõsise piiranguga zhanrist kui säärasest, mistõttu pidasin neid jutte pehmelt öeldes pealiskaudseteks. Esitaks omalt poolt väljakutse: kahesõnaline õudusjutt. Loomulikult teen ikka ise otsa lahti ka:
Häid jõle!
Selle jutu saamislugu on pisut pikem. Võisin ehk olla umbes 12-aastane, kui tuli hea mõte koju seinale kinnitamiseks joonistada üks ilus suur pilt ja kirjutada sinna peale kõikvõimalikes keeltes "Häid jõule ja head uut aastat!" Umbes täpselt nagu peitja pilt siin aarde juures. Võtsin aega ning tegin hoolega, tulemus tuli õudsam kui taotlesin. Võõrastes keeltes suutsin märgid pedantse täpsusega raamatust maha kirjutada, aga keskele kõige suuremalt maalitud emakeelses lauses tuli sisse "väike" viga, mis jäi märkamata sinnamaani kui terve A3 täis joonistatud ja mõned vildikad juba peaaegu tühjad. Oma viimistletud shedöövrit uhkelt emale esitledes juhiti minu tähelepanu ühele puuduvale "u" tähele, mida kahjuks polnud kuidagi võimalik kenasti parandada enam. Nõnda jäigi tol aastal eestikeelseks sooviks "häid jõle!"
Jõulukaart suunas tuttavasse kanti. Lõpu lähistelt on mul toredad mälestused juulist 2016. Tänud peitjale.
Tundub, et see aare osutub mulle aasta 2022 viimaseks. Tore aare - sõpradega koos lahendatud ja leitud ja logitud.
Samas aasta 2022 kokkuvõttes tähendas justkui pigem õudu. Rõõmus Vabariigi aastapäev muutus juba hommikul õuduseks. kuipalju viha, pisaraid, masendust on muutunud viinaks ja tubakasuitsuks, kindlasti elan ma selle kõige tõttu vähem kui oleksin elanud selle punkrivanakese ambitsioonideta. Samas kui ma vaatan statistikat, siis aarete leidmise osas paremuselt teine aasta minul - 1857 leidu, ja lausa 6 uut riiki kus aardeid leitud - Albaania, Montenegro, Lihtenstein, Norra, Poola ja Belgia ja 4 USA osariiki . Eks seegi näitab hinge rahutust ja püsimatust. Ometigi olen alati tulnud Eestisse tagasi ja tõdenud et parimat kohta elamiseks ja geopeituse mängimiseks pole maailmas olemas. Ma ei tööta ega ela siin sellepärast et see oleks turvaliseim paik maailmas elamiseks või parim koht rahateenimiseks. Ma armastan siin elada ja töötada, sest siin on minu inimesed. Ilusat aastavahetust Teile, Meile.
Siin leidsin enne mitu sobivat tünga kui õige lähenemise jõuludele.
Kohapeal polnud midagi keerulist aarde leidmisel. Sarnaseid konteinereid oleme ennegi kohanud, nüüd õnnestusid avamis-sulgemisprotseduurid paremini. Jätsin tb. Aitäh!
Ei tea, kas viga meis, et me ei suutnud mitte õudu ja armu ühes jõuludega ühes lauses koos näha. Olime juba mitu päeva ja õhtut üritanud seda postkaarti vaadates mingeid numbreid välja võluda, aga asjatult. Eile õhtul aga kui sõpradega veine degusteerisime, selgines ühtäkki pilt ning numbrid jooksidki ludinal välja. Novat, saime nüüd nipi, kuidas teinekordki neile keerulisematele mõistatustele läheneda. :) Meie täname.
Päris mitmes keeles sai jõulud selgeks.Aitäh!
Aitäh aarde eest!
