Vanalinna kiviste tänavate vahel, kus kajavad sajanditetagused sammud, liigub legend salajasest kaelakeest. See ei ole aga tavaline kuld ega kard — see on ehtevärk, mis on vormitud puhtast helist ja muusikast.
Räägitakse, et kui Ivo Linna aastakümneid tagasi oma tuntud hitte lindistas, püüdis üks kohalik helitehnik laulja võimsa ja sooja häälevibratsiooni spetsiaalsesse mehaanilisse laekasse. Et seda unikaalset Eesti muusika "vaimu" tormiliste aegade eest kaitsta, peideti see erilise kaelakee kujulise mikroümbrise sisse. Legend ütleb, et kui viibid aarde läheduses ja kuulad hoolega, võid vaikuses peaaegu kuulda tuttavat meloodiat hääbumas öösse.
Kaelakee ei ole mõeldud kaelas kandmiseks, vaid põlvest põlve edasi andmiseks nendest lugudest lugupidajatele. Nüüd on see paika pandud ootama otsijat, kes oskab vana muusika maagiat hindama tulla.
Vanalinna kiviste tänavate vahel, kus kajavad sajanditetagused sammud, liigub legend salajasest kaelakeest. See ei ole aga tavaline kuld ega kard — see on ehtevärk, mis on vormitud puhtast helist ja muusikast.
Räägitakse, et kui Ivo Linna aastakümneid tagasi oma tuntud hitte lindistas, püüdis üks kohalik helitehnik laulja võimsa ja sooja häälevibratsiooni spetsiaalsesse mehaanilisse laekasse. Et seda unikaalset Eesti muusika "vaimu" tormiliste aegade eest kaitsta, peideti see erilise kaelakee kujulise mikroümbrise sisse. Legend ütleb, et kui viibid aarde läheduses ja kuulad hoolega, võid vaikuses peaaegu kuulda tuttavat meloodiat hääbumas öösse.
Kaelakee ei ole mõeldud kaelas kandmiseks, vaid põlvest põlve edasi andmiseks nendest lugudest lugupidajatele. Nüüd on see paika pandud ootama otsijat, kes oskab vana muusika maagiat hindama tulla.
Mida ikka sellise ebameeldiva ilmaga teha kui tulla aardeid otsima. Pärastlõunal Ironmani liikluspiirangud enam olulisi ummikuid ei tekitanud ja sain üsnagi vabalt uute aarete piirkonda sõita. Ilmateatest hoolimata vihma ka enam ei sadanud. Kõik kolm Rannamõisa teest paremele jäävat uut aaret on väga ajutise iseloomuga peidetud. Kahel neist aaretest on pisikene logileht salatikarbis, mis niiskust ei pea ja ühel aardel on logileht lihtsalt kilekotis. Kõik logilehed on juba pooleni täis kirjuatud kuigi otsijaid on olnud siiani veel vähe. Ka aarete asukoht on selline, et jätab pigem loodusesse poetatud prügi mulje. Aarete omanikul soovitaks kindlasti aarete asukohad paremini valida ja vahetada aarete salatikarbid korralike niiskuskindlate karpide vastu.
Teel poodi jäi ja see aare teele. Jõudsin veel enne vihma ära logida. Aardeks on logiraamat minigripis okste vahel ilma karbita. Pole kindel kui kaua see sellisel kujul nähtavas kohas püsib. Aitäh! EVEJ
Aare avaldatud.