Läänemere linnud

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Leidsime kena taastatud aarde. Praegu ka ligipääs väga lihtne. Ainult kummisaabas on abiks. Tänud!

tänan

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Topsi põhi oli vehkat teinud - katsume taastada kui jää veel mugavat kohalejõudmist võimaldab.

Leitud. Aitäh peitjale!

See on üks neist aaretest, mida on hea võtta kas väga sooja või väga külma ilmaga. Kannatamatus ei lubanud sooja ilma oodata, nii et jäi teine variant.
Aare oli kiiresti ja kergelt leitav, kuid kahjuks mitte enam komplektne. Jätsin praegu ajutise logi kaasas olnud paberitükikesel.

////
Üks blondiin teisele: "Vaata, surnud lind!"
Teine ajab pea kuklasse, vaatab taevasse: "Kus?"

Esimese hooga mõtlesin, et jalutan kohale, aga selgus, et polegi meri põlvini. Hoopis üle mõistuse sügav oli. Seega tuli asjale tõsisemalt läheneda. Õnneks oli ka paat autos olemas ja selle abil sai asja kiiresti ära vormistada. Aitäh peitjale.

Jää õnneks kandis ja jalutasime aardeni. Tops oli tühi ja teavitasime sellest omanikku, saime loa jätta ajutine logileht ja aare logida. Jätsime omanikule taastamiseks minigrippi mõned klepsud ja lamineeritud juhendi. Nüüd mul Haapsalu linn ka roheline! Tänud peitjale!

Läänemere linnud said kuidagi logitud!Jää kandis tublisid geopeitureid.

Tegelikult paar aastat tagasi käisime ka samas koosseisus siin mõtteid mõlgutamas. Aga tookordne veetase ja olud oleks viidanud mudas sumpamisele ja nii ta jäi paremaid aegu ootama.

Olime just majutusse minemas kui avastasin et siin ju merel alles jääkaan peal. Promenaadilt ronisin ettevaatlikult alla, et jää tugevuses veenduda. See oli nagu betoonpõrand. Esiti läksin üksi aarde juurde, aga kuna mul pliiatsit kaasas polnud siis sain sama targalt tagasi jalutada. Õnneks tuli meelde et koti põhjas oli üks harilik pliiats. Tulime nüüd siis kahekesi asja uuesti kaema. Et järgmistel pliiatsita tulijatel poleks samuti vaja mitu korda käia, murdsin sinna pool pliiatsit ja ihusin mõlemast otsast teravaks. Aitähhid peitjale

Leitud, karge ilmaga. :)

Leitud, tänud!

Veetsime mõnusa matkapäeva Vormsil, pärast praamisõitu ja soojas autos viibimist ei olnud enam väga suurt lusti pimedas ja külmas aardeid otsida, aga kui juba Haapsallu sisse keerasime, siis palusin omale lindude juures peatust. On ju tegemist ilmselgelt aardega, mida muguvabal ajal ja soodsate talviste oludega palju mõnusam leida. Keegi ei tahtnud enam soojast autost välja tulla, Hundu ilmselt oleks tulnud, aga teda ei hakanud kiusama;), õnneks Krista murdus minu ähvarduste all ning tuli seltsiks ;). Lihtne ja tore - tipatapa nulli, võtad istet ja logid, suurepärane ajastus. Aitäh peitjale.

Leitud

Lõpuks siis see kodukoha aare ka logitud. Passisin seda mitu aastat, kuid no ei õnnestunud, kas siis ei olnud momendil aega või ei olnud olukord sobiv. Selle oleks muidugi millalgi suvel ka saanud ära võtta, sest merevesi siin vahel kaob täitsa ära, kuid muda sees sumbata ka ei tahtnud, seda enam, et suvel siin ju tohutult rahvast. Kaugelt paistisid tänagi servad kollased ja juba tundus, et jääb täna ka tegemata, kuid lähemalt olukorraga tutvudes tundus siiski turvaline ja oligi.
Tänud peitjale siin väljakutset esitamast! Aardega hetkel kõik korras, pakkisime teise jälle ilusti sisse.

Enne autonina kodu poole pööramast tuli jääolude info, et linnud kättesaadavad kuiva jalaga astudes. Otse loomulikult tuli olukorda ära kasutada, sest pikalt on seda võimalust oodatud. Nüüd siis tehtud. Tänud peitjale aarde eest

Ilm oli lausa super soodne antud aarde otsimiseks-leidmiseks. jalutasime kohale ja leidsime kiirelt, aga mida teha ei saanud oli kirjutada logiraamatusse, kuna raamat oli lihtsalt üks jääklots. Proovisime soojendada, aga see eriti ei aidanud ja siis kuna meil soojendus vahendid puudusid otsustasime raamatut vägisi mitte lõhkuda. Tänud peitjatele skulptuuri tutvustamast.

Mööda kõvaks läinud vett saab kätte.

Praamilt maha jõudnud, panid mees ja lapsed Viljandi poole minema ja mina hüppasin teise autosse. Talvel magasin selle aarde järgi minemise variandi maha ja pidin nüüd kinni haarama võimalusest koos Carolysiga see ära logida. Vetikaid oli siin ikka meeletult ja need tõmbasid SUPi hoo korralikult maha. Eks pidi rohkem siis vehkima. Ei olnud mingi meeldiv paik, aga natuke põnev ikka. Aitäh!

Jõudsime aga Anni Hiiumaalt ära oodata, et päeva eesmärki ka külastada ning et SUP laud poleks niisama pagassis ruumi võtnud terve päeva. Aega võttis aga asja sai. Temaatiliselt oli skulptuuril ka päris surnud lind... Üks SUP aare jälle vähem. Aitäh!

Liis oli käinud talvel logimas, mul polnud võimalik siis otsima tulla ning sai tuldud suvel. Pisut SUPitamist ja olin kohal, nimi kirja ja tagasi. Veeaarded mulle meeldivad, aitäh kohta tutvustamast.

Leitud, logitud, tänan!

Tundub, et üks kahest, kas veetase liiga kõrge või jäätase liiga olematu, kuid hetkel jäi aarde suunas vaid igatsevaid pilke heita ja nentida, et need viinamarjad on liiga hapud. Ja... üleüldse mulle viinamarjad ei meeldi. Ja talisuplus ka mitte. Vist. :D

Eemal vabal veel toimetasid luiged hulgakesi. Tänud peitjale.

Aare sai uue logiraamatu - see miks ta jääs oli ei ole üldse üllatava - ühel hetkel oli lihtsalt veetase nii kõrge, et kogu platvorm oli vee all ja kuigi peaks tegu olema veekindla konteineriga siis ilmselt ta seda siiski pole.

Mina olin ka seal. Aitäh! Põnev paik ja meist jäi kuiv leht.

Aare oli tänaseks üles sulanud ja läbimärg. Logiraamat kõlbab ainult äraviskamiseks. Lisatud logilehe kuivatasime autos ära, panime end kirja ja siis minigripis tagasi. Aitäh!

Mulle tundub, et vähemalt talvel tuleks siin konteiner välja vahetada. Ei saanud aru, et kas või kuidas see vett sisse peaks laskma, kuid ometi saab sealt seest logiraamatu-pliiatsi jäätist.

Oh jessas. Esmalt vaatasin, et miks GPS nii omapärasesse paika näitab. Siis tõstsin pilgu ja sain vastuse. Jää oli okei, ainult et vahetult enne objekti just suurepäraselt ei kandnud. Ma pääsesin ligi, aga teiselt poolt oli vesi täitsa lahti.

Niisiis, mikro... ja 1.0 raskusaste. Leidsin täpselt koordinaatidelt ühe omapärase asja, mida jalaga tagusin, aga see ei liikunud paigastki. Selge, see on originaal ja lammutama ei hakka. Edasi olin üpris nõutu ning tegin konsultatsiooni. Siis oli küll päris piinlik. Võtsin kruvika ja sain aarde maa küljest lahti. Topsist vaatas mulle vastu logiraamatu-pliiatsi jäätunud mahlapulk, mida ma põske pista ei soovinud. Natuke sulatasin ja ootasin ja sain jää ümber ära, kuid logiraamat oli nii ühes tükis, et seda avada ei õnnestunud. Lõpuks panin lihtsalt ajutise logilehe, et kes kiirustab, see saab ära logida.

Muidu aga väga vahva koht aardele, aitäh tutvustamast!

Ei kutsunud see täpike mind enda juurde. Pigem hüüdis mulle - hoia eemale :-S