Loits läks lappama

Kui esimeseseptembriostuhullus oli üle elatud, laps šopingukottidega natuke enne pimedat koduuksest sisse pargitud, tekkis metsaisu ja siinsed maagid vajasid külastust. Jalutasime pimedas nullini ja hirmus lugu, taskulamp sai tühjaks! Siin pidi küll hämarate hauataguste loitsude vaib õhus olema, sest niisama selliseid asju ei juhtu juuuu! Topsini me siiski jõudsime ja külastuse registreerisime. Aitüma peitjale!

Siin läks lappama tõesti. Suured mustikad takistasid aarde juurde jõudmist. Aga vaikselt vahemaa vähenes.
Tänud aarde eest.

GPS töötas. Ei lasknud ennast häirida loitsudest. Aitäh aarde eest!

Kui Pärnumaal avaldus Ridva ronimisaare, oli nädalavahetuse plaan kohe paigas. Otsustasime võtta ette retke Pärnumaa uusimate aareteni ning lisaks pakkus erilist elevust võimalus osaleda õhtul Muinastulede öö sündmusel. Võtsime Oliveriga suuna Pärnumaa poole juba reede õhtul ja sõitsime peatumata otse Ridva aarde juurde. Aarde logimise ajaks hakkas aga hämarus kiiresti võimust võtma ning peagi oli väljas juba täiesti pime. Seetõttu suundusime ööbima Laiksaare matkaonni, et järgmisel hommikul värskelt ja puhanult uuele geopeitusepäevale vastu minna.

Laupäeva hommikut alustasime varakult ning terve päev möödus aardeid otsides ja logides. Ennelõunal keskendusime peamiselt ronimisaaretele. Mõne aarde kättesaamiseks piisas redeli kasutamisest, kuid mitme puhul tuli esmalt köis paika panna ja seejärel puu otsa ronida. Sellised aarded pakkusid parajalt väljakutset ning tegid päeva eriti meeldejäävaks. Pärastlõunaks olid suurema maastikuraskusega objektid läbitud ning edasine kulges pigem tempoka „logimise liinitööna“, kus ühe aarde juurest liiguti järgmise juurde.

Ilm soosis meie plaane ning kogu päev möödus ladusalt. Enne pimeduse saabumist jõudsime läbi käia kõik kohad, mis olid hommikul eesmärgiks seatud. Seejärel suundusime päeva tõelise maiuspala, Muinastulede öö sündmuse, poole Valgeranna rannas. Sündmus osutus väga meeleolukaks ja hästi korraldatuks. Kohal oli palju geopeitureid, sai vestelda tuttavatega, vahetada muljeid päeva leidudest ning nautida rannalõkke erilist atmosfääri. Tegevust ja jutuainet jagus mitmeks tunniks ning aeg möödus märkamatult. Alles hilisõhtul võtsime ette tagasitee Tallinna poole. Kokkuvõttes kujunes sellest igati kordaläinud nädalavahetus, kus leidus nii põnevaid ronimisaardeid, ilusaid loodusvaateid kui ka meeldivat seltskonda. Selliste päevade pärast tasubki geopeitust mängida.

Teel õhtusele sündmusele. Järgmine metsatukk Paikusel (või hoopis Reiul?), lubati miskit nõia-loitsu-maagiat. Mets oli küll tavaline, enamasti väga hästi läbitav, kohati tihedama alustaimestikuga, ootamatu oli vaid pea vööni ulatuvad mustikataimed. Aarded said kergesti leitud ja loodetavasti pääseesin ka nõidusest. Aitäh, saan nüüd öelda, et vähemalt üks väike metsatukk on mul Pärnumaal aaretest puhas.

Nüüdseks olime juba keha üsna soojaks saanud selle metsa vahel silkamisega ja siia jalutamise viisakalt mööda korralikku rada. Õnneks midagi lappama ei läinud, gps ega muud x-faktorid meid ei eksitanud ja leidsime aarde ilusti. Tagasi parklasse jõudes kohtasime juba järgmist nõiametsa siirduvat geopunti. Aitäh peitjale!

Ah, millised mustikad, rinnnuni! Aitäh!

FTF@11:55
No eks käis tavapärane ennelõunane kohviku valimine kolleegiumis kui äkki päevapraadide vahele tulid plinn-plinn teated.. See otsustas minu lõunatamise koha. Eks ma teadsin, et siia on oodata ühte konkurenti, siis sörkisin need punktid läbi :). Aitäh lõunase sirutuse eest!

Maagiline koht. Selline põnev loodus.
Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest! :)

Aitäh!

Siin kasutasin väga väga vana vanad loitsu:
Allo diskiõv desekidnil irvho löö aveäp irööp niis sadiuk nisatujuk samlis umiav . Sinofelet idipitanin nilo tses , dunagräm ie ehok.
Tänan

Aare avaldatud.