Maaliline

Jah aarde nimi iseloomustab igati seda raba.Aitäh peitjale!

Oli siin rabas üks täpike,
üsna roheline täpike.
Oli ta ju kaua oodanud siin mind.
Uued räätsad mõtsid sama,
võta meid ja mine metsa.
Kuulda võetud, mindud metsa,
Ilusasse rabametsa.
Üks rebanegi läinud sinna
aga tema huvid teised nää,
seega lahku läksid sääl me teed.
Kaevasin ma siin ja sääl,
oma kümme minti sääl.
Kuni räätsad hõiskasid:
"kätte saime sindrinaha".
Kamandasid kummargile,
võta välja karp sa mees,
pane kirja meid sa siin.
Geograff meie sõber, tahab
logi lugeda.
Pole ammu keegi siit
enam kirja saatnud talle.
Asi tehtud, nimi kirjas,
karp läks tagasi va vups.
Äratundmis taimekesed,
oma koha leidsid taas.
Ei siis muud kui
räätsa ninad auto poole tagasi.
Oli mõnus matkake,
see ju puhas nauding
mööda raba tatsata.
Kõik läks korda,
meel om hää.
Tervitused raba päält.

Leitud ja logitud! Aitäh!

Korraliku rabalaksu sai kätte. Putukad hoidsid meeldivalt lähedale. Aitäh!

Minu pikkade astumiste, varem leidmata ja ääremaa nurkade aarete tuur. Just siia ma plaanisingi jõuda õhtuks, ööseks, hommikuks. Südame kujulise järve äärde. Found it: 19.Jun.2023 18:46
Maaliline/Picturesque. Õhtu oli alles noor ja miskipärast ma ei tulnud siia otse Parika järve poolt vaid ragistasin hullus võsas ja mülgastes enne. Aga selle eest oli mõnus end preemiaks rabalaugastes kasta ja parmude eest peita. Päris mitu veesilma sulpsasin läbi. Logiraamat oli niiske. Et mul midagi kehakatteks polnud siis väga ei tahtnud seal parmudele patsutada.Tänan! oli elamus! +FP

Aitäh aarde eest! Edasi Bonzo 1 suunas.

Bonzo juurest tulin siia. Aare kenasti leitav.
Tänud

Tänase päeva peamine eesmärk oli Parika rabas natuke ringi jalutada ja siinsed 2 aaret üle otsida. Kuna autole leidsime parkimiskoha sellele aardele lähemal, siis saigi suund esmalt siia võetud. Lund on nii metsas kui rabas päris palju ja saapaga astudes vajus igal sammul peaaegu põlvini lumme. Sündis kiirelt otsus peaaegu maantee ääres räätsastuda ja edasi oli kulgemine lausa lust. Vahepealne sula oli lumele kõva kooriku peale tõmmanud ja räätsadega liikudes justkui hõljusid selle kohal. Praktiliselt mitte ühtegi sisse vajumist ja mõnesaja meetri pärast olimegi nullis. Natuke ringi vaadates ja mitte midagi aardetaolist märgates heitsime pilgu logidele ja pilt oli selge, et lihtsat leidu siin ei saa. Kraapisime lund piirkonna kõikide puukeste juures, hakkas juba üsna lootusetu tunne tekkima, kui äkki märkasin lume seest turritamas rabataimestikuga mittesobivat tuusti. Juhhei! Natuke veel lume kühveldamist ja oligi aardekarbike leitud. Sisu oli tsipa niiske ja logiraamatul kerge hallituse kord. Kuivatasime ja pühkisime kõik puhtaks, panime uue minigripi ja mõned donotiidid logiraamatule seltsiks.

Koht on ilus igal aastaajal. Laukaid küll praegu näha pole, kuid lumiste männikeste vahel on ikka väga ilus. Aitäh!

Tahtsime küll Bonzole uue karbi viia kuid teele jäänud kaubandusest ei õnnestunud ühtegi karpi välja võluda. Selle vea parandasime Viljandisse tagasi jõudes ja ehk peatselt saame ka naaberaarde juures ära käidud.

Viimase katsega võrreldes on lumevabal ajal ikka autole koha leidmine täiesti muretu tegevus. Jalutasime veidi läbi metsa ja olukorra soosides tõmbasime ka räätsad jalga. Esimene räätsamatk koos Taaviga, jäime mõlemad selle kiire reedese rabasutsakaga rahule. Exe väsitas ennast rabalõhnadega nii ära, et kulm ka ei kerki kui keegi koridoris jalutab. (722) Aitäh! EVEJ

Tänan aarde eest!

Auto tee äärde pargitud ja uuesti räätsad kaenla haaratud, et ehk ikka läheb vaja, Mädajärvel sai niisama hakkama. Ja siin ikkagi läks vaja. Kui üks jalg vajus kuhugi, kus oli väga märg, siis panime räätsad alla ja liikumine läks kohe kiiremaks ja turvalisemaks. Ei tahtnud teist sokki märjaks saada. Nüüd oli lust edai minna aarde poole. Valitses selline mõnus vaikus ja kerge udu oli raba mändide vahel. Aardeni minnes püüdisme ikka laukaid vältida, mine sa tea mis seal lume all on, märg tundus küll olema. natuke enne aardeni jõudmist sattusime jälgedele, mis tulid aarde poolt. Aare selline mõnus ja nupukas, rõõm kohe leida. Logi kirjas siis mis muud, kui sammud Bonzo1 poole. Aitäh peitjale! Aare kenasti korras.

Hea peidukas, aga natuke keeruline kätte saada talvel. Tänud!

Pärast Meelva rabas käimist küll ütlesin, et rohkem ma talvel rappa ei lähe, aga kaaslane on vastupidisel arvamusel, et tema jälle suvel sinna ei lähe ja võtsime selle raba ikkagi täna ette. Kui rabamatk oli Meelvaga võrreldes lihtsam, siis rabaservani jõudmine oli oluliselt põnevam. Suure tee äärest oleks aardeni oluliselt vähem vahemaad olnud, aga meie valisime geomobiilile kõrvalisema tee ääres koha, millest andis ikka rohkem astuda. Mingi etapi läbisime kohevas lumes sumpamise asemel mööda kraavijääd, aga kogu aeg seda ei usaldanud. Lõpus muutus kraav õige veerohkeks ja jäävabaks, nii et saime kaaslasega mõlemad mingil hetkel sumaki läbi jää vajuda. Mina pakkusin puutüve küljes rippudes ilmselt üsna koomilist vaatepilti. Nii et kui rabaservani jõudsime, siis tundus, et suurem seiklus on juba möödas. Aardel saime küll kohe kenasti tutist kinni, kuid esimese hooga see oma soojast pesast külma kätte välja tulla ei tahtnud. Jätsime siis kolmanda kaaslase temaga kokkulepet sõlmima ja suundusime ise Bonzo juurde. Tagasi jõudes selgus, et kaaslasel pole Maalilise plutitamine eriti edukalt õnnestunud. Proovisime siis kõik koos ja õrnalt mõne abivahendiga. Lõpuks vupsas karp nähtavale ja saime nimed kirja. Tagasiminek mööda oma jälgi oli juba oluliselt kindlam. Oli huvitav, kuid ma tõesti eelistan raba igal muul aastaajal, kui maalilised vaated end pakuvad. Aitäh peitjale!

Ilus astumine Bonzo aarde juurest. Tänud peitjale!

Jalad said märjaks juba teeäärest alustades paarikümne meetriga, edasi oli seega hooletu. Ega kuivalt polekski saanud kui just kummikutega poleks tulnud. Kärbseid palju. Koht ilus.

Ilus koht,aitäh!

Ilm oli ülimõnus, veidi kõle tuul aga see ei heidutanud. Mätaste otsas tallates oli ülihea.

Kohe alguses rabas mind ülivõimas ja edukas metsakuivendusprojekt, millega maa boniteeti tõsteti kohe mitme pügala võrra. See on teinud sellest rabast väga tootliku metsamaa, väga suur rõõm oli seda näha.

Jätkasin aarete poole tallamist. Esialgu arvasin, et saab üks väga pikk ja kurnav matk olema aga seda polnud ta teps mitte. Oli mõnus jalutuskäik päikesepaiste saatel ja puhas nauding. Ladvast tõmmatav jupikene oli oma pesast lahkunud ja liraki maas. Konteiner ikka veel külmunud oma pesas. Korrastasin kõik ja aare ise heas korras. Aitäh.

Tänud aarde eest!

Siinkandis oli lund tuntavalt vähem, oli kergem astuda. Vesi oli metsa all lahti, aga samblased mättad jäätunud. Neljale laukasilmale sai pilk peale visatud ja peagi sai lund teisaldatud. Alul ikka eemalt ja siis sai õigest kohast lumi eest pühitud ja seal see karp oligi. Tänud peitjale.

Leitud.

Vahepeal sai väheke einet võetud ja järgmine matkaplokk käsile.Aarde enda kättesaamine võttis taas väheke aega,päästsime ränduri ja edasi Bonzo poole.Aitüma peitmast!

Retkekaaslased on kõike juba värvikalt kirjeldanud, aitäh!

Järgmine paar - Maaliline ja Bonzo. Siin tundus natukene lund rohkem olevat. Vesiseid kohti siin ka jätkus. Õnneks polnud see 6 km ring, mis meid viimasena veel ees ootas. Sai selle ringi ka kenasti läbitud. Selle aarde avamisega läks ainult aega. Õnneks saime ikka lõpuks nimed kirja panna. Aitäh peitjale.

Siin läks natuke mehe jõudu vaja, et karp kätte saada. Tänan.

Etapp III. Eesmärgiks olid siinsed naaberaarded Maaliline ja Bonzo. Tavaline selle kandi raba, üsna metsane ja mättane, siin-seal lõpuni külmumata veesooned varitsemas ettevaatamatuid. Esimese aarde juures läks natuke aega peidupaiga avamisega, teisega läks kiiremini. Tagasi autode juurde ja järgmiste raba-aarete juurde edasi. Tänud peitjale

Autod parkisime kahe aarde vahele ja asusime teele läbi metsa raba suunas. Peagi sai selgeks, et kraavid ei ole mitte lõpuni külmunud, kuid see meid ei heidutanud ja peagi olime aarde juures. Tänu täpsele nullile tuli aare lume seest koheselt nähtavale. Pikalt nuputasime, kuidas aare avaneb kuid lõpuks saime ilma kahjustamata karbile ligi. Aitäh.

Leid tuli kergelt, vaatasin kus kõige rohkem jälgi ja tõmbasin käega üle lume. Kättesaamisega oli raskusi, aga tuli tervelt välja.

Üks väga vana logivõlg...

Imeline matk!

Suured tänud rappa kutsumast.

Algus oli nagu meie tüüpiline. Mina loen ja pobisen kõrvalistmel kaarti lugeda, omaarust ennast selgelt väljendades, aga ikka on tulemus see, et olema planeeritud lähenemiskohast paarsada meetri kaugemale parkinud. Sellele järgneb tavaliselt pikk seletus kuidas mina olen ikka kõigetargem jne.
Kogu see mõtetu möla aga vaibus kui olime ennast taaskord leidnud oma lemmikmaastikul - õõtsuva pinnaga, lahtiste laugastega paradiisis ja seda päikesepaistelise katuse all!!! Täname südamest peitjat taaskord sellisesse eedeni aeda kutsumast. Õnneks ei pidanud siit aga kohe lahkuma maapeale, oli põhjust võtta suund ja kulg edasi kõrvalaardeni

Selle raba teine aare. Tõeliset nauditav päev rabas. Tänud.