Maassilla raba asub Raplamaal Kuimetsa külas Aela maastikukaitsealal. Rabale on nime andnud selle kirdeosas asuv Maassild, varem pakkudest ja palkidest rabast üle käigu koht, nüüd osa Kuimetsa–Vahastu teest.
Raba ei ole nii tuntud, kui nt Mukri või Loosalu, siin ei ole laudteid ega vaatetorne, kuid siingi saab kulgeda Raplamaale nii iseloomulikul rabamaastikul, ainult palju rahulikumalt ja omas rütmis.
Raba keskel asub ulatuslik laugastik, mille loodeossa jääb Suurlaugas (1,2 ha).
Raba põhjaserval voolab Atla jõgi, loodeosast algab Keila jõgi.
Maastikku iseloomustavad madalad männid, kanarbik, sookail, jõhvikad ja rabamurakad.
Rabapind on kohati õõtsuv ja väga märg, seega kummikud ja räätsad igati soovituslikud.
Mõnusat rabamatka!
Maassilla raba asub Raplamaal Kuimetsa külas Aela maastikukaitsealal. Rabale on nime andnud selle kirdeosas asuv Maassild, varem pakkudest ja palkidest rabast üle käigu koht, nüüd osa Kuimetsa–Vahastu teest.
Raba ei ole nii tuntud, kui nt Mukri või Loosalu, siin ei ole laudteid ega vaatetorne, kuid siingi saab kulgeda Raplamaale nii iseloomulikul rabamaastikul, ainult palju rahulikumalt ja omas rütmis.
Raba keskel asub ulatuslik laugastik, mille loodeossa jääb Suurlaugas (1,2 ha).
Raba põhjaserval voolab Atla jõgi, loodeosast algab Keila jõgi.
Maastikku iseloomustavad madalad männid, kanarbik, sookail, jõhvikad ja rabamurakad.
Rabapind on kohati õõtsuv ja väga märg, seega kummikud ja räätsad igati soovituslikud.
Mõnusat rabamatka!
Jalutasime siia Seasilla mäelt , vahepeal külastasime ka ühte ilusat laugast 8 saarega.
Metsatee rabani polnud just meeldiv aga räätsadega oli seda siiski suhteliselt lihtne läbida. Vesi rajal oli veel õhukese jääkaane all, mis kohati räätsadega astudes isegi ei murdunud. Raba oli nagu raba ikka, mättad, laukad, õõtsikud ja kõik raba juurde kuuluv. Aardetops oli kenasti eemalt näha, polnud isegi vaja nina telefonis täpset nulli taga ajada. Tänud uue raba tutvustamise eest!
Aitäh!
Tänud aarde eest!
Väga äge matk. Lõpuks sain seda mida soovisin - väheke raskema matka. Nii mõnusa ilmaga ja nii ilusate vaadetega ei tundunud füüsiliselt raske, kuigi tegelikult vist oli. Teekond aardeni oli üllatavalt sirgjooneline, kuigi pidin trajektoori hoolikalt valima. Kõige kahtlasematest kohtadest ei julgenud läbi minna. Kummiku servani kuskil sisse ei vajunud – vähemalt mina mitte. Vahepunktid kandsin ilusti kaardile, et tagasi tulles mitte läbipääsmatusse kohta sattuda.
Aarde juures kohtasin eriti haruldast liiki – rabakaru. Jälgisin seal tema tegevust. Topsi ta ei märgistanud, nagu karudele kohane, vaid oli joonistama õppinud ja sodis raamatusse midagi, selle asemel et jätta oma lõhnamärgistus konteineri peale.
Väga ilus raba, mulle meeldis! Ootan siia veel aardeid. Minu jaoks uue raba tutvustamise eest FP. Aitäh!
Siin rabas olen esimest korda,aastaajast tulenevalt on hästi vesine praegu.Juba üsna raba alguses hakkavad laukad,kuid laugaste vahel on pinnas üldiselt üsna kõrge.Üritasin loendada teele jäävaid laukaid,aga õige pea läks sassi,neid on tõesti palju.Veidi siksakitamist muidugi on,ühtegi päris labürinti siiski ei sattunud,võib-olla oli lihtsalt õnne.Raba keskel on kõrgemast taimestikust ja laugastest hõredamas osas
palju älveseid,ega paljude peale minna julgenudki.Ilm oli ilus,puhas rõõm on sellises kohas matkata!
Aitäh peitjale sellist kene raba näitamast!
FTF 12.16
Aare avaldatud.